Ühisosast

Kuidas leida ühisosa, kui arvamused ja veendumused on polariseerunud? Kuidas kuulata avatud meelega inimest, kelle arusaam on mõistetamatu? Kuidas vestelda nii, et uks on avatud ja dialoog kestab? Konstruktiivne vestlus tundlikul teemal on raske, eriti lähedastega. Kahe kognitiivpsühholoogi, Anastasia S. Kimi ja Alicia del Prado raamatus „It’s time to talk (and listen)“ (2019; „On aeg rääkida (ja kuulata)“) leidub selleks hea kasutajasõbralik mudel.  

Samm 1. Mõista, miks vestlus on oluline ja mis emotsioonid takistavad konstruktiivset vestlust. Tee endale selgeks, miks see vestlus on oluline. Kas see on soov paranda suhteid, klaarida mõni vilturääkimine, selgitada oma seisukohta… Õpi ennast maandama (sügavalt hingates, mediteerides vms moel) ja tee seda kindlasti enne vestlust tundlikul teemal. Juba see ainuüksi aitab hoida vestlust konstruktiivsena. Sügavad emotsioonid (hirm, valu jm) on raske vestluse normaalne osa – neid tuleb vaadata uudishimuga ja sooviga neist õppida.

Samm 2. Mõista takistusi eesmärgi saavutamisel. Leia üles oma sisemised barjäärid, et neist ise vabaneda. Küsi abi, et paremini aimu saada oma nn pimedatest kohtadest. Kas sulle on omased mingid mõtte- või käitumismustrid, mis takistavad konstruktiivselt vestlemast? Kas sul on energiat ja motivatsiooni selleks? Kas sul on tavaks vestlust edasi lükata? Kas sul on hirm? Kas teine inimene keeldub vestlemast sinuga või sulle olulisel teemal? Või lihtsalt ei hooli?

Samm 3. Toetu takistuste ületamisel oma väärtushoiakutele. Väärtused tuletavad raskes olukorras sulle meelde vestluse eesmärki. Lisaks on vaja julgust, et seista enda ja teiste eest. Julge tegutsemine on õige, isegi kui see hirmutab.

Samm 4. Alusta vestlust ja küsi, kas kaaslane on valmis rääkima. Vestluse algus määrab, kuidas teine inimene reageerib. Selgita esmalt: „Ma ei tea hästi, kuidas seda öelda…”. Väljenda austust: „Ma tahan väljendada isiklikku arvamust ja loodan, et sa kuulad mind… “. Viis, kuidas midagi öelda, on sama oluline kui see, mida öelda. Oluline on kindel ja rahulik hääl ning aeglane kõnetempo. Ajastus on samuti väga tähtis, ent samas ei tasu otsida vabandusi vestluse edasilükkamiseks. Ebatäiuslikkus on parem kui tegevusetus, mis laseb ebameeldival olukorral püsida.

Samm 5. Tegutse. Põhjenda, miks sa tahad vestelda, jaga oma kogemust ja uuri teise inimese valmisolekut. Pea meeles, et see pole loeng, vaid vestlus! Väldi partneri nurka surumist. Abiks on kolm aspekti: miks, mina ja palve. Miks me räägime ja millest me räägime. Minu kogemuse ja emotsiooni kirjeldus, et teine mõistaks olukorda. Palve, täpsustatud ootused, mida soovid vestluskaaslaselt.

Samm 6. Kuula. Kuulamine on keeruline. Inimesed kuulevad seda, mida tahavad kuulda. Kuulamist tuleb harjutada. Korda teise inimese mõtet ilma, et sa seda ümber sõnastaks. Mõtle, kas mäletad teise täpseid sõnu. Keskendu kuulamisele, selle asemel et oma vastulauset ette valmistada. Ära eelda. Tähelepanelik kuulamine aitab mõista kõneleja kavatsust. Ära tõlgenda vaikust ega kõhklusi tagasilükkamisena. Kaitse ennast, kui teine ütleb midagi solvavat või ähvardavat.

Samm 7. Reageeri vastusele. Kui vastus ärritab, taasta meelerahu ja tuleta endale meelde oma väärtushoiakuid, ka julgust. Täna vastuse eest ja korda tema mõtet. Palu ennast parandada, kui su sõnad pole õiged. Ära halvusta inimese vastust ega teda ennast. Sina oled valinud vestluseks endale sobiva aja ja koha, aga su kaaslane pole ehk ennast selleks ette valmistanud. Kui vastus tegi sulle haiget, jaga oma valu. Süüdistuse asemel kirjelda tundeid. Anna teada, et tahad vestlust jätkata. Ole aus ja tunnista, mis ootused sul on. Sa ei pea vestluspartneriga nõustuma, aga aktsepteeri tema seisukohta. Vaidlemise asemel ole uudishimulik ja küsi, miks inimene usub seda, mida ta usub. Vestluse eesmärk on konstruktiivne dialoog. See nõuab harjutamist

Samm 8. Harjuta. Mõtle oma varasematele vestlustele ja õpi nendest. Ja ära analüüsi ennast üle ega süüdista teisi.