Uskumus soopõhisest personalivalikust

Hiljutine Journal of Economic Psychology kirjeldab huvitavat katsete seeriat, mille käigus uuriti, kui suur on naiskandidaadil tõenäosus osutuda valituks sõltuvalt sellest, kas otsustajaks on pigem naised või mehed. Lähtehüpoteesiks oli üsna levinud arvamus, et kui otsustajate hulgas on enam naisi, siis valivad nad tööle ka pigem naisi. Ent tulemused näitasid, et naiskandidaatide valimise tõenäosus ei kasvanud, kui otsuse tegijate hulgas oli enam naisi. Pigem isegi vastupidi, naisotsustajad olid oma väljaütlemistes ja hinnangutes sookaaslaste suhtes palju kriitilisemad kui mehed. Seetõttu osutusid meeskandidaadid edukamaks, kui otsustajate seas valitses naiste suurem osakaal. Nagu uurijad rõhutavad, on sellistel eksperimentidel kahtlemata oma piirangud, näiteks tõekspidamine, et teatud töid teevad või ei tee mehed/naised. Ja isegi kui selliseid tõekspidamisi pole, ei tasu ikkagi seega arvata, et sookaaslased teevad alati ettearvatavaid soopõhiseid valikuid.