Viis tehisintellekti tulekut

Ei ole kahtlust, et tehisintellektiks kutsutav masinõpe ja masinmõtlemine tuleb. Tegelikult on see nii mõneski valdkonnas juba kohal. Viiest AI ilmingust, mida juba reaalselt näha saame, kirjutab Kaido Einama.

Kas Soome uus Nokia on tehisintellekt?

Hiina, USA ja teised maailma vägevad teevad praegu hiigelsamme tehisintellekti ja masinõppe arendamises, nii et väikestel riikidel on pea võimatu sammu pidada. Soome kavatseb teha aga oma n-ö tiigrihüppe ja omapärasel moel suurtele järele jõuda. Nimelt algatati seal projekt „Elements of AI“, mis peaks viima Soome rahva kõige AI-teadlikuma rahva hulka. See projekt pole muud kui põhjalik tehisintellekti-kursus, mille peaks saama ligi üks protsent elanikkonnast ehk 55 000 inimest.

Kõik sai alguse 59-aastase AI-eksperdi Jaana Partaneni ideest teha rahvale tasuta online-kursusi tehisintellektist, sest teadlikkus sellest valdkonnast oli väike ja ettevõtted pidid spetsialiste tikutulega otsima, sest neid ei olnud kuskilt võtta.

Ideega ühinesid mitmed ametiasutused ja firmad ning nüüd ongi huvilistel võimalus end kursustele kirja panna. „Mida rohkem tehisintellektist teadlikke ja teooria omandanud elanikke, seda parem on stardipakk selles valdkonnas midagi suurt ära teha,“ usub Jaana Partanen. Ühe protsendi peale aga asi ei jää – kui see eesmärk täidetud, võetakse ette juba järgmine, ambitsioonikam.

AI muudab uudistetööstust tundmatuseni

Tehisintellekti või praeguse seisuga täpsemalt väljendudes sügava masinõppe kasutuselevõtt toob kaasa ka nähtused, mis meile kindlasti ei meeldi. Neist peab aga rääkima ja inimesi harima, sest muidu võivad tagajärjed ühiskonnale olla üsna katastroofilised.

Üks selline nähtus, mille esimesed katsetused läksid juba päris edukalt, on libavideod. Fake News ehk valeuudised on juba teada-tuntud. Inimesed ei usu enam iga teadet ning on tasapisi harjunud valeuudiseid ära tundma, kuid libavideod on uus nähtus, mis paneb proovile meie usu näha asju nii, nagu need on.

Lühidalt on tehisintellekti loodavad libavideod sellised, kus keegi tuntud inimene (poliitik, ametnik, ärimees) pannakse usutavas videos ütlema asju, mida ta tegelikult ei ole öelnud. Esialgu vaid teadlaste katsetused on nüüdseks jõudnud igaühe kätte mobiilirakenduste või arvutiprogrammidega ja just see avabki uue ajastu. Võid filminäitleja panna rääkima sinu oma sõnadega, aga võid ka poliitiku panna ütlema asju, mis tunduvad skandaalsed. Kui tekstilist libauudist toimetustele saates see enam niisama lihtsalt leheveergudele või portaalidesse ei jõua, siis väga hästi monteeritud video, millel tehisintellekt on andnud avaliku elu tegelasele usutava liikumise ja (sünteesitud) hääle, ei ole enam nii kergelt tagasilükatav.

Kui tehisintellekti töödeldud videod muutuvad laialt kättesaadavaks ja nende tegemine on vaid mobiilirakenduse paigaldamise vaev, muudab see meie arusaamist maailmast juba palju. Me ei usu enam ka seda, mida näeme (mida kirjutatakse, seda paljud enam ei usu juba praegu) ja see tähendab, et ka „päris“ videod seatakse kahtluse alla, kuna kõike on võimalik manipuleerida.

USA kaitsejõududes on selles valdkonnas alanud „vasturelvastumine“ – juba on asutud arendama tehisintellektilahendusi, mis tehisintellekti loodud libavideoid ja -salvestusi välja sõeluks ja tuvastaks.

OpenAI pani tehisintellekti luku taha

Tehisintellekti uuriv organisatsioon OpenAI, mida alguses rahastas Elon Musk, on välja tulnud mitmete iseõppivate süsteemidega, mille iga väljalase on spetsialiseerunud mõnele kindlale nišile. Näiteks esimene versioon Gym sai hakkama intelligentse keskkondade kaardistamise ja tunnetamisega – praeguseks on see küll pooleli jäänud.

RoboSumo oli programm, mis õpetas roboteid kõndima. Kõndiva roboti ülesanne oli teine kõndiv robot sumoringist välja suruda, mis meenutab Robotexi tüüpilist võistlust, kuid masinad, mis võistlevad, on iseõppivad. Võistlus omavahel muutuvates keskkondades, näiteks tugeva tuulega tekitas tehisintellektide n-ö „võidurelvastumise“, kus konkureerivad masinõpped hakkasid üksteist üle trumpama.

1. aastal aga käivitas OpenAI nn väitlusklubi, kus lasti masinatel väidelda inimkohtuniku valvsa pilgu all.

GPT2 on aga programm, mida hoitakse kiivalt lukustatud uste taga, sest maailma valla päästes võiks see palju pahandust tekitada. Tehisintellekt „kirjutab“ etteantud teemal või lausejupil põhineva loo. Nii näiteks on see programm kokku pannud ulmelisi jutustusi mõne Orwelli teose põhjal. Avalikkuse ette aga ei taheta seda lasta põhjusel, et AI võiks olla võimas töövahend Interneti üleujutamisel libauudistega.

Siri, Alexa, Google Assistant ja Cortana – intelligentsed assistendid

Virtuaalsed assistendid on kõige kiiremini arenevad üldistel teemadel (masin)õppivad süsteemid, mis peavad aru saama inimkõnes käsklustest ja vastavalt neile tegutsema. Siri on Apple´i nutiseadmetele loodud rakendus, Alexa sarnane teenus Amazonilt, Cortana Microsofti ning Assistant Google´i teenus. Kõik nad õpivad inimest pidevalt aina paremini tundma ja tema käitumismustreid ennustama. Näiteks oskavad virtuaalsed assistendid sulle kinopileteid osta, koosolekuaegu ja restoranilaudu broneerida ning soovitada vastavalt sinu harjumustele, kuhu minna ja mida teha.

Tehisintellekt telefonis

Google on iseõppivaid rakendusi ja tehisintellekti funktsioone pikkinud ka uude Android Pie operatsioonisüsteemi. Mobiilitootjaid lisavad neid samuti, Huawei näiteks tegi oma kiibistikule neurovõrguarvutuste protsessori, mis on optimeeritud masinõppe ja tehisintellekti kiireks riistvaraliseks teenindamiseks. Uutel Huawei mate 20 Pro telefonidel on igaühes juba kaks „tehisintellekti tuuma“.

Telefonides pakub AI aga siiski praegu kõige rohkem abi just kaamerapildi töötlemisel. Fotosid ja videoid seadistab AI oma eelmiste kogemuste põhjal ja aitab amatööril kohe kiirelt profiseadetega pildistada.

Läbi Huawei nutitelefoni kaamerasilma saab iseõppivate algoritmide abiga ka tõlkida, 3D-näotuvastust teha ja aku tööiga vastavalt ennustatavale kasutusele pikendada.