VKG Keskkonnapäev: puidu väärindamise kasu peab jääma Eestisse

Ida-Virumaale Lüganuse valda kavandatav biotoodete tootmiskompleks on väga vajalik samm, et Eesti pääseks kasutamata puiduressursi eksportimise ja põletamise sõltuvusest ning ühtlasi tekiks fossiilsete toorainete asendamise võimalus. Viru Keemia Grupi (VKG) biotoodete arendusjuhi Lauri Raidi sõnul tähendab plaanitav tootmiskompleks piirkonna jaoks uusi töökohti ja majandustegevuse laienemist.

VKG korraldatud Keskkonnapäeval, mis toimus 14. septembril, arutlesid teadlased, keskkonnavaldkonna eksperdid ja poliitikakujundajad ning poliitikud, millised on võimalused puidu, kui Eesti ühe suurima loodusressursi, väärindamisel.

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri Kristjan Järvani sõnul tuleb kindlasti panustada puidu senisest suuremasse väärindamisse. „Nii saaksime samade raiemahtude juures rohkem väärtust. Siin on riik abiks näiteks suurinvestori toetusega ja rakendusuuringute programmiga, et uute investeeringute toel panustada teadusarendusse või puidu väärindamisse,“ rääkis minister.

VKG biotoodete arendusjuht Lauri Raid selgitas, et tootmiskompleksi planeeringu tõttu alustati sel aastal keskkonna strateegilise hindamisega. Detailne keskkonnamõjude hindamine on valmimas, teadlaste hinnangud vee- ja puiduressursi jätkusuutlikuks kasutamiseks piirkonnas on paljulubavad.

Raidi sõnul peituvad suuremad riskid praegu pigem õiguslikus pooles, kuna raiemahtude põhjendamatu piiramine ja ebamõistlikult kõrged LULUCF (Land Use, Land Use Change and Forestry ehk maakasutus, maakasutuse muutus ja metsandus, toim) eesmärgid võivad muuta investeeringu teostamatuks. Euroopa Liidu surve asendada fossiilsed toorained taastuvatega on tugev; üheks lahenduseks on kindlasti metsamajandus. Praegu toimuv metsanduse arengukava uuendamise protsess on olnud keeruline ja puidusektori arendamisvajadus seetõttu selgelt määratlemata.
Raidi sõnul arvestab plaanitav tootmiskompleks praegu Metsanduse arengukavas aastani 2030 kokkulepitavate raiemahtudega ning eesmärgiga väärindada paberipuitu Eestis.

„Kavandatava tootmiskompleksi toormevajadus on 2–2,3 miljonit tihumeetrit männi-, kuuse- ja kasepaberipuitu aastas. Võrdluseks – Eesti raietest tekib aastas üle 5 miljoni tihumeetri tselluloositööstuse jaoks sobilikku tooret, mida eksporditakse lisandväärtust andmata toormena, põletatakse koos energiapuiduga või väärindatakse ebapiisavalt,“ ütles Raid.

„Ida-Virumaa vajab põlevkivitööstuse kahanemisel uut tööstust sotsiaalmajanduslikuks tõusuks ja vähemalt tuhat kaudset ning 250 uut otsest töökohta, mida kompleks aitab tootmisahelasse juurde luua. Lisaks 250 miljonit eurot lisandväärtust, mis paberipuidu kohapealse väärindamise puudumise tõttu anname täna skandinaavlastele,“ lisas ta.

VKG huvi on arendada eelkõige lahustuva tselluloosi edasist töötlemist, mille lõpptooteid kasutatakse tekstiili- ja biokeemiatööstuses ning ka värvi-, toidu- ning ravimitööstuses. Suurim toote kasutusgrupp on viskooskangas, kuid vajaduste ja võimaluste spekter on lai ning fossiilsete toormete asendust biokeemiaga arendatakse praktiliselt igas majandusharus. Lisaks toodaks kompleks täiendavat 730 gigavatt-tundi taastuvat elektrienergiat, millest üle poole suunataks võrku, toetades meie energiajulgeolekut. Aastatel 2021–2024 leiab aset tootmiskompleksi planeeringufaas. Tehase eeldatav ehitus toimub aastatel 2025–2026 ja selle käivitamine 2027. aastal.

Samal teemal:

https://director.ee/2022/08/11/andres-krumme-plastimurest-vabaks-puidust-toodetava-bioplasti-abil/

https://director.ee/2022/06/02/maailma-esimene-puidust-satelliit-naitab-puidu-vaarindamise-uut-taset/