BRICO 2018: meeskondi tuleb Austriast Austraaliani

Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) tudengite korraldatav terassildade projekteerimise ja valmistamise võistlus BRICO (BRIdge COmpetition) meelitab tänavu Eestisse üliõpilasi kuuest riigist. Järjekorras kolmas rahvusvaheline sillavõistlus toimub 14.-18. mail.

Korraldusmeeskonna liige Karl Sachris ütles, et tänavu osaleb 13 võistkonda. „Lisaks Eestile on esindatud Poola, Rootsi, Austria, Horvaatia ja Leedu. Kõige kaugem võistkond tuleb seekord Austraaliast,“ loetles ta.

„Poolast tuleb koguni neli võistkonda, samuti Horvaatiast,“ lisas korraldustiimi liige Adeele Vesingi. Ülejäänud riikidest on võistlemas vaid üks võistkond, mis sarnaselt eelmiste aastatega on neljaliikmelised.

Eestist ainult üks meeskond

Eestit esindab seekord üksnes TTÜ meeskond. Eelmisel aastal oli üliedukas teise koha võitnud Tallinna Tehnikakõrgkooli meeskond TTK Masinaehitus, kuid selle kõik liikmed lõpetasid mullu kooli. Uut meeskonda kool seekord kahjuks kokku ei pannud.

Küll aga osaleb tänavusel sillavõistlusel TTK võistkonna mullune kapten Stewen Naano, kes läks edasi õppima Leetu ja tuleb nüüd Tallinnasse koos leedulastega. „Stewen pani Leedus meeskonna kokku. Tal ikka kripeldab see – ta lihtsalt peab ühel aastal võitma,“ nentis Sachris.

„Pisut kurb on, et vaatamata informatsiooni aktiivsele levitamisele Lätis ei tulnud sealt võistlusele ühtegi võistkonda, varem on lätlased küll alati suured huvilised olnud. Soomega on samamoodi – ehkki reklaamplakatid said Aalto Ülikooli üles riputatud, ühtegi võistkonda välja ei pandud,“ rääkis Sachris.

„Probleeme huvi tekitamisega võistluse vastu on olnud ka Eestis. Tudengid on passiivsed, mistõttu oleme koostöös ülikooliga püüdnud leida lahendust sellele, kuidas järgmisel aastal huvi suurendada. Kaalume Eesti- või TTÜ-sisese eelvooruna projekteerimisvõistlust, kus tuleb sillamudel valmis teha. Võitja saaks väikse rahalise auhinna ja võimaluse osaleda BRICO-l tasuta.“

Tegelikult peaks Eestist rohkem meeskondi väljas olema. Praegu on reeglites kirjas, et võistkonnaliikmed peavad olema ühest ülikoolist, kuid Sachrise sõnul on plaan see järgmisel aastal ära muuta.

Kvalifikatsioon kahes voorus

Kvalifikatsioon toimus tänavu kahes voorus. Esimesse vooru tuli esitada üldine kavand, joonis ja silla mudel. Teise vooru, 29. jaanuariks tuli esitada sõlmede täpsed lahendused, lisaks sellele anti mudelite kohta tagasisidet ning võistkondadel tuli ka küsimustele vastata. Ühtlasi selgusid lõppvõistlusele kvalifitseerunud.

Võistluse kontseptsioon on põhimõtteliselt sama, mis eelmistel aastatel. Võistlejad peavad projekteerima ja valmis ehitama viiemeetrise sildega terassilla mudeli. See peab koosnema kuni 1,2 meetri pikkustest elementidest ja võistlusel tuleb see aja peale monteerida. Seejärel toimub 1000-kilose raskusega koormamine, kusjuures mõõdetakse nii vertikaalset kui horisontaalset läbivajumist.

Reeglid on tänavu veidi täpsemad faasis, mis puudutab aja peale kokkupanekut. „Võtsime arvesse küsimusi, mis võistlejatel eelmistel aastatel tekkisid,“ jutustas Sachris. Konstruktsiooni ja sõlmede puhul on lubatud veidi enam loomingulisust, kuid siiski on sõlmedes nõutud vähemalt ühe poldi kasutamist.

Millal trahvipunktidega karistatakse? „Ajalises kokkupanekufaasis on väiksed trahvid, näiteks kui keegi astub üle joone. Trahvid on suured, kui rikutakse geomeetrilisi reegleid – näiteks, kui sõlmed ei vasta reeglitele. Mullu oli ühel võistkonnal näiteks sillatekk lubatust kõrgem,“ kirjeldas Sachris.

Üldiselt on silla valmistamiseks antud vabad käed. Selle võib ise teha, aga Sachrise sõnul otsib enamik omale sponsorfirma, kes silla reaalselt valmis teeb.

Hindamine toimub kolmes kategoorias: esteetika, kiirus ja konstruktsiooni efektiivsus, mis moodustub kaalust ja siiretest. Kõigis kolmas kategoorias saab ka eriauhinnad. Üldvõitja selgub kõigi kolme kategooria üldarvestuse tulemusel.

Esteetika puhul on sarnaselt eelmiste aastatega hindajateks erialaliitude ja sponsorite esindajad koos TTÜ õppejõududega. „Monteerimises on parim see, kes oma silla kõige kiiremini kokku paneb, kusjuures seal võivad lisanduda ka trahvipunktid. Kolmas kategooria moodustub kaalust ja siirdest ühe valemi põhjal, mis on reeglites kirjas,“ selgitas Sachris.

„Punktisummade arvestust muudeti paindlikumaks – nüüd ei saa miinusesse kukkuda,“ lisas Vesingi. „Eelmine aasta oligi piinlik, et kuigi kõik valemid töötasid, võis lõpparvestuses tulla negatiivne skoor. Võidab see, kel on kõige väiksem skoor,“ ütles Sachris.

Kirss tordil

Tänavuse võistluse muudab põnevaks Ameerika Ühendriikidest saabuv külaline. „USA-s on analoogne terassildade kokkupaneku võistlus, mis oli BRICO-le teatud mõttes inspiratsiooniallikaks. Selle korraldaja on AISC (American Institute of Steel Construction),“ jutustas Sachris.

„Nüüd tuleb Eestisse selle algne korraldaja, ehitusinsener Robert E. Shaw. Ta esineb 16. mail Tallinna Tehnikaülikoolis avatud loenguga, kus räägib muu hulgas sellest, kuidas sillavõistlus USA-s alguse sai. Lisaks osaleb ta esteetikažürii töös.“

Auhinnafond on mullusega võrreldes suurem – sponsorlusega on sel aastal väga hästi. „Lisaks märgati meid üliõpilasesinduse projektikonkursil. Kõige suurem toetaja on aga jätkuvalt TTÜ ehituse ja arhitektuuri instituut,“ tõdes Sachris. „Eraettevõtetest sponsoritega on samuti väga hästi läinud. Lisaks Maru Ehitusele toetavad meid Nordecon Betoon, Mapri Ehitus, TREV-2 ja NOVARC Grupp,“ lisas ta.

Lisaks Adeele Vesingile ja Karl Sachrisele on korraldusmeeskonnas Egert Eist, Helena Tsõbulski ja Robert Kuuba. Eelmise kahe võistluse korraldamisega tihedalt seotud olnud Madis Järvpõld on nüüd pigem nõuandvas rollis, Martin Pärnak aitab disainiga ja Kaarel Siim abistab tehniliste küsimuste lahendamisel.

Võistluste avatseremoonia on 16. mail, samal päeval toimub sildade kaalumine ja esteetiline hindamine. Põhiline võistluspäev ehk sildade koormamine on 17. mai.

Viiepäevase ürituse juures on oluline ka omavaheline suhtlus ja kultuuriprogramm. „Tähtis on sõbruneda, luua teiste tudengitega kontakte. Plaanime viia läbi näiteks Eesti-teemalise mälumängu ja kultuuriprogrammi raames autasustada edukamaid,“ rääkis Vesingi. „Korraldame külalistele linnaehituslikke ja arhitektuuripoolele suunatud reise. Eelmisel aastal külastasime Kultuurikatelt ja Linnahalli, tänavu plaanime minna Ülemiste Citysse. Võib-olla teeme nõukogude aja nostalgiatuuri ka Mustamäele ja Õismäele. Näiteks eelmisel aastal pakkus Vana-Mustamäe Rootsi üliõpilastele palju huvi,“ kirjeldas ta.