Ettevõtja viib ellu Eestis taaskasutatavate poekottide taarasüsteemi
Veel samal teemal:
Statistiliselt kulutavad eestlased aastas ühekordsetele kottidele ligi 6 miljonit eurot, mille asemel võiks kasutada hoopis taaskasutatavaid poekotte. Aga kui poes on oma kotiga võimalik käia, siis mida teha e-poest tellimisel? Eesti ettevõte Baun on pakkunud välja lahenduse: pandisüsteemil toimivad kotid, millega on võimalik esialgu just e-poest kaupa tellida.
Idee luua poekottide ringlussüsteem tuli Peipsiääre vallas elaval Ana Tilkson-Jaansalul juba mõned aastad tagasi kodus suurpuhastust tehes ja abikaasale kurtes, et terve sahver on kilekotte täis. Et miks keegi ei loo ettevõtet, mis tegeleks poekottide tagastusega samamoodi nagu on pudelitaara puhul? Sest poodi minnes ei ole ju kunagi meeles riidest kotti kaasa võtta.
Mehele mõte meeldis ja ta saatis naisele 18–30-aastastele noortele mõeldud roheideede konkursi Negavatt lingi. „Eks mitu asja langesid kokku: olin beebiga kodus, mul oli aega ja mõte rohelisemast maailmast on mulle alati meeldinud. Seetõttu saatsingi oma taotluse ning sain konkursile. Alustasin üksinda, mees toetas veidi nõu ja jõuga,” meenutab Ana.
Juba Negavati konkursil õnnestus tal teha suur läbimurre ja saada oma paati kaubanduskett Selver, kes aitas noorel ettevõtjal ehitada ettevõtmist üles läbi kaupmehe vaate. Kui ma selle ideega Selveri poole pöördusin, ütlesid nad, et sama teemaga on nende juures käinud rohkem kui 100 ettevõtet, aga nende pakutavad süsteemid ei toiminud,” räägib Ana. „Minul oli vaid idee – mina tahtsin lihtsalt taarakotte! Ideest vormus midagi enamat ning lubasin, et kui tulen auhinnalisele kohale, ostan kogu raha eest kotte. Sain kolmanda koha ja investeerisingi taaskasutatavatesse kottidesse.”
Mida Baun siis teeb teisiti, kui teised sama ideega Selveris käinud? „Ausalt öeldes tuli kõike seda kontseptsiooni vaadata laiema pilguga kui lihtsalt roheline mõte ja äri. Inimesed tahavad odavust ja mugavust, aga ei saa lootma jääda, et tarbija maksab selle rohelisuse kinni. Kõik me räägime, et tahame olla keskkonnasõbralikumad, aga kui lõpuks on meie ees mitu hinda, valitakse ikka soodsam. Seega – kui tahame kõigi tarbijateni jõuda, ei saa taarakott olla oluliselt kallim kile- ja paberkottidest,” selgitab Ana. „Teiseks äriline külg: ettevõtjad on nõus jätkusuutlike lahendustega, ent see saa neile äriliselt pidevat kahju tuua. Minu eelkäijad olid kohati esitanud ulmelisi ettepanekud: et nemad mõtlevad kotisüsteemi välja ja kaubanduskeskus hakkab näiteks neid pesema. Olgem ausad: ükski kaubanduskett ei hakka ehitama kotipesulat.”
Kokkuvõttes saigi just see Bauni tugevuseks, et konkursile ja koostööpartnerit otsima minnes ei olnud olemas muud kui idee. See andis võimaluse ajurünnakuteks ja probleemide põhjalikuks kaardistamiseks, et luua toode ja teenus vastavalt kaupleja ning tarbija vajadustele ja ootustele. Ana ei osanud oma sõnul toona isegi oletada, kes võiks olla Bauni keskmine klient ning mis saavad olema taarakottide kasutamisel probleemkohtadeks. Tuli leida lahendus, mis sobib kliendile ja kauplusele ning osata seda tasakaalu hoida. Baun on kui elusolend, mis kasvab ja areneb pidevalt.
Koti igav välimus on eeliseks
Täna on Bauni taarakotte juba e-Selverist võimalik tellida: ostukorvi lõpus on valikus kile-, paber- või korduvkasutatav kott. „Me ei ole veel turundust teinud, aga kliente meil on ja nad kipuvad meie rõõmuks jääma korduvklientideks. Tagasiside on olnud väga tore, kuigi tavaliselt võetakse ühendust siis, kui on mingi mure. Aga lõviosa klientidest kiidavad seejuures, et sellised kotid on valikus,” räägib Ana.
Pooleli on läbirääkimised teiste suuremate kaubanduskettidega. „Meie hea omadus on kottide neutraalne välimus, mis esmapilgul tundub igav ja hall, aga tegelikult on selle põhimõte, et kott ei meenutaks disainilt kellegi konkurenti ja seetõttu ei leia sealt ühtegi nime, logo ega kaubamärki. See tähendab, et ühel päeval saad osta kotiga kaupa Selverist ja koti tagastada Rimisse. Ootame praegu ärevalt pardale teist kaubandusketti, et saaks testperioodi alustada.”
Koti valik sündis põhjaliku eeltööga. Ana nendib, et üsna kohe jõuti järeldusele, et jalgratast leiutama ehk ise kotte tootma ei hakata. „Aga pidime jõudma hea tooteni, mis oleks mõnus, tugev, kahes mõõdus sangaga, kvaliteetne ning vastupidav ka pärast kümneid ja sadu pesukordi. Valituks osutus taaskasutatud materjalist kott, mille valmimiseks on ümber töödeldud 16 plastpudelit, tehtud neist rPET tekstiil ning sellest omakorda õmmeldud meie kotid,” jutustab ta. „Ja kui kott oma eluea ära elab, on materjal taas ümbertöödeldav – selleks on meil juba Soomes olemas partner. Ehk siis meie läksime seda teed, et meie kotte ei valmistata uuest materjalist, vaid sellisest, mis on juba olemas ja reostaks muidu maailma.”
Tootjapoolse lubaduse järgi peavad kotid vastu kuni 200 pesukorda, ent Bauni testimiskogemus ütleb, et pärast 1,5 aastat aktiivset kasutamist pole kotile ühtki plekki peale jäänud. Plastik on vastupidav materjal, mis ei ima vedelikku ning sealt saab edukalt maha pesta kogu mustuse ning ka näiteks punase veini plekid.
Hetkel on ettevõtte fookus saada Eestis äri kenasti tööle. „Meie idufirmadel on kalduvus kippuda kohe üle piiri, aga meie oleme mõelnud enne kodustele näidata, kuidas hakkama saame. Kui me ei suuda näiteks käsitleda kümne kliendi muresid, siis kuidas peaksime hakkama saama tuhandetega? Loomulikult kaardistame vaikselt lähiriike ikka. Arvan, et Läti ja Leedu võiksid olla esimesed sammud,” räägib Ana tulevikust.
Ta rõhutab, et Baun tegutseb endiselt Pepsiääre piirkonnas ega ole kolinud Tallinnasse või mõnda muusse suuremasse Eesti linna. „See äri nõuab palju aega, turundust ja ressursse, et tõsta tarbijate teadlikkust: miks teha selline kotivalik, kuidas see tuleb soodsam kui kile- või paberkott, miks see on mugav ja jätkusuutlik valik?”
Ta lisab, et täna peab kliendi jaoks olema lahendus eelkõige mugav ja soodne. Bauni kott maksab e-Selveris 2,05 eurot ning kui see tagastada e-poodide pakendiringluse süsteemi Tango, Selveri kullerile või teatud kauplusesse, saab klient kaks eurot tagasi.
Alates sellest kevadest on Baun ühinenud Ajujahi uue hooajaga. „Sealt oleme ka palju abi saanud. Tänu neile sain panna kokku meeskonna ning enam ei pusi ma üksinda, vaid meid on meeskonnas juba kuus,” ütleb Ana. „Lisaks Negavatile on meil olnud üks toetaja – Green Marine, kelle eesmärk on, et Läänemeri oleks puhtam. Aidanud on ka sõbrad ja tuttavad, aga eks mahtude suurenedes peab tulevikus tõsisemalt mõne investori peale mõtlema.”