Euroopa robootika-idud arenevad põnevates valdkondades

Innovatsioon ja riistvaraarendus pole Euroopast kuhugi kolinud. Nii meie lähinaabritel kui kaugematelgi Euroopa riikidel on põnevaid roboti-start-up-ettevõtteid, millest teeb ülevaate tehnoloogiaajakirjanik Kaido Einama. 

Emotsionaalne robotpea Rootsist

Furhat Roboticsi teadlaste ja inseneride väitel on nende robotpea maailma sotsiaalseim, kusjuures selle ehitamine algas juba üle kümne aasta tagasi. Selle aja jooksul on robot teinud läbi suure arengu, nagu on kogu robootika tundmatuseni muutunud. Firma eeskujuks on ajaloost, filmi- ja kirjandusklassikast teada-tuntud näited. Juba 1495. aastast alates on olemas esimesi „sotsiaalsete robotite“ prototüüpe, milleks firma blogis peetakse Leonardo da Vinci välja mõeldud „robotrüütlit“. Muidugi polnud sel ajal veel sõna „robot“ leiutatud, mis teatavasti pärineb hoopis tšehhi keelest ja mille võttis 1920. aastal kasutusele Karel Čapek. Da Vinci robotrüütlit nimetati itaaliapäraselt Automa cavaliere ehk automaatne rüütel. Automaatika on aga juba puhtalt ladina ja ka itaalia päritolu sõna. Da Vinci rüütel liigutas käsi-jalgu, istus, seisis ja isegi liikus, nagu säilinud jooniste järgi 1950ndatel tehtud prototüüp tõestas.

Furhat Roboticsi masin aga on pigem nagu „rääkiv pea“. Idufirma võrdleb seda „Tähesõdade“ filmides esinenud rääkivate robotitega R2D2 ja C-3PO. 

Liikuvus on robotpeal üsna piiratud – see kallutab ja pöörab oma pead, kuid reljeefne nägu saab võtta erinevaid kujusid ja pakkuda emotsioone natuke teistsuguse tehnoloogiaga, kui mitmed Aasia firmad on teinud. Tegemist pole tehisnaha all asuvate miimikamootoritega, mis mõjub natuke kõhedusttekitavalt, vaid peaga, mille pinnale projitseeritakse erinevaid emotsioone. Neutraalne näoreljeef toetab ka ruumilist kujutist, kuid projekteeritud miimika mõjub hulga loomulikumalt. Seda saab tarkvarauuendustega pidevalt edasi arendada.

Robot on varustatud mikrofonide ja kaameratega, stereokõlarite ja RGB LED valgusefektidega.

Esimesed rakendused on robotil juba olemas. Merck Group kasutab seda näiteks alkoholismi, diabeedi ja teiste levinud haiguste diagnoosimisel. Deutsche Bahn arendab praegu selle roboti baasil välja oma uut automaatset klienditeenindajat. 

Vaata lähemalt: furhatrobotics.com

Belgias ehitatakse iseseisvat jalaproteesi

Axiles Bionics on võtnud eesmärgi parandada amputeeritud jalgadega inimeste elukvaliteeti, tuues turule uusima põlvkonna bioonilised jalad. Eks neid on tehtud varemgi, aga praeguseks on riistvara ja tarkvara koostöö arenenud sellisele tasemele, et juhtimine on võimalik ühendada inimese bioloogilise närvivõrguga.

Axiles Bionics näeb oma turgu Euroopas nende 75 000 inimese seas, kes peavad paraku üle elama mõne jäseme amputatsiooni. Nii palju amputeerimisi tehakse Euroopas ühe aasta jooksul.

Amputatsiooni muude traumaatiliste kõrvalmõjude kõrval kannatavad need inimesed lisaks ka hüppeliigese- ja jalaproteeside ebaefektiivsuse ja halva juhitavuse tõttu. Proteesid jagunevad põhimõtteliselt kaheks. 99% ei ole võimelised patsientidel normaalset kõnnakut ja kehahoiakut taastama või need on ülikallid (1%).

Idufirma kaasab teadlasi Brüsseli Vrije ülikoolist, mis on juba kümme aastat inimese biomehaanikat uurinud, et jäljendada inimese käitumist intelligentsetes robotisüsteemides. Hüppeliigesega jalaprotees on võimeline taastama inimese loomuliku kõnnaku ja kehahoiaku igapäevases elus, aitab olla paindlik ja reageerida keskkonnale.

2020. aastal valiti Axiles Bionics kümne kõige paljulubavama robootikafirma hulka Euroopas.

Vaata lähemalt: www.axilesbionics.com

Briti idufrma toob operatsioonisaali robotkäed

See, et robotkäed tulevad operatsioonisaali, oli jututeemaks juba kümmekond aastat tagasi. Nüüd on see reaalsus. Briti idufirma Versius on valmis saanud prototüübid, mis aitavad kogenud kirurgidel nii kohapeal kui distantsilt laparoskoopilisi operatsioone teha. Need operatsioonid on tänapäeval üsna levinud, kuna ei nõua n-ö keha lahtilõikamist ja patsiendile suurte traumade tekitamist. Laparoskoopia on kehasse sisenevate aukude kaudu opereerimine keha sees. Niimoodi saab teha näiteks liigeseoperatsioone, soolestiku-, veresoonte- ja südamekirurgiat. Patsient taastub operatsioonist kiiresti.

Laparoskoopiliste operatsioonide puhul on oluline ülim täpsus. Juba praegu teevad kirurgid neid ohtrate tehniliste abivahenditega – kompuutertomograafi, magnetväljaga juhitavate kehasiseste instrumentide ja kehasiseste kaameratega. Instrumente juhitakse arvuti ja spetsiaalsete juhtseadmetega.

Siit on juba üsna loogiline samm edasi seda tüüpi operatsioonide usaldamine robotitele. Tehniliselt on see lihtsam kui emotsionaalselt – keegi peab olema esimene, kes murrab psühholoogilise barjääri ja laseb end robotil opereerida. Mis siis, et robotit assisteerib ja juhib kogenud doktor.

Robotid on juba kasutusel Milton Keynesi ülikooli kliinikus günekoloogiliste operatsioonide läbiviimiseks.

Vaata lähemalt: cmrsurgical.com

Norra start-up toob puurimisroboti ehitusele

nLink on Norra idufirma, mis asutati 2012. aastal, et lihtsustada robootika kasutamisega lihtsamate tööde tegemist. Nende leiutiseks on laepuurimisrobot, mille eest on saadud ka mitmeid rahvusvahelisi auhindu.

Sogndalis Norra rannikul asuv peakontor arendab robotit, mis teeb lihtsamaks sellise ebamugava tegevuse nagu lakke aukude puurimise – töömeestel tuleb selle käigus taluda ebaloomulikku asendit ja lisaks kukub sodi otse pähe – hea, kui sama tööd saaks teha masinaga.

Mis aga ehitajatele kõige parem – puurimisrobot saab sama tööga hakkama 5–10 korda kiiremini kui inimene. Ehitaja saab masinat juhtida iPadist ja aukude puurimine etteantud kohtadesse on palju täpsem, kui käsitsi tehes.

Samas pole lae puurimine nLinki ainus lahendus. Ettevõte pakub võimalust arendada koos ehitajatega muidki inimese jaoks ebamugavate tööde robotiseerimise lahendusi. nLink teeb robotite ehitusse toomisel koostööd Hilti AG-ga ja näeb palju uusi võimalusi nii ehituse sees kui ka väljaspool.

Tibot – Prantsuse robot tibudele

Nagu paljud linnukasvatajad, seisid ka Prantsusmaal Mayenne’is broilerite tõuaretusega tegelevad farmerid Laetitia ja Benoît Savary silmitsi põrandale munetud munade probleemiga. Tegemist oli tuhandetesse eurodesse ulatuva kahjuga, rääkimata karja ümberpaigutamise ja põrandalt munade korjamiseks vajaliku inimressursi kuluga. Laetitia ja Benoît otsustasid kasutada probleemi lahendamiseks roboteid. 

2015. aastal kutsusid farmerid mehhatroonika konsultatsioonifirma Cimtechi hindama oma linnukasvatusroboti idee teostatavust. TIBOT-robot sündiski juba 2016. aasta mais, eesmärk sai aga veidi laiem: välja töötada linnukasvatust hõlbustavaid lahendusi.

Nüüd ongi lisaks ka mitu muud toodet, mis pealtnäha sarnanevad robotmuruniidukile või robottolmuimejale: masinad, mis farmides kodulindude vahel askeldavad, mune korjavad, allapanu siluvad ja õhutavad või toitu serveerivad. 

Vaata lähemalt: tibot.fr/poultry-robotics-325.php

Robotiseeritud tootmine Leedust

Proftools pakub võimalust lihtsa vaevaga oma tootmine robotiseerida robotkäest kuni automatiseeritud 3D-printimiseni.

Proftools on juba üsna pikaealine firma – alustas eelmisel aastatuhandel, 1999. aastal. Selle asutamisel seati mõned üsna ambitsioonikad eesmärgid: levitada ja arendada uusimaid ja uuenduslikumaid teaduslikke lahendusi, tuua ülemaailmseid tööstusautomaatika kogemusi Leedu ettevõtetele, teadusasutustele ja äriühendustele ning parandada tööstuse tootlikkust ja rahvusvahelist konkurentsivõimet.

Proftools tegeleb ka CNC-tööpinkide paigaldamisega ja kasutab CAD/CAM-süsteeme ning pakub integreeritud robotitega mehhatroonilisi süsteeme. Praegu saab nende abiga automatiseerida ja robotkäte kätte usaldada värvimise, keevitamise, logistika tehase sees ja koostamise.

Vaata lähemalt: proftools.com/en.html

Aerones – Läti robotid, mis kontrollivad ja hooldavad elektrituulikuid

Elektrituulikute, eriti aga tuulikulabade hooldus ja kontroll on tuuleparkide omanikule üks keerulisemaid ülesandeid. Õigel ajal avastatud defektid aitavad ära hoida hilisemaid suuri kahjusid. Kõrgel asuvad labad on aga väga raskesti ligipääsetavad – tõstukid sinna ei ulata, kopteriga on liiga ohtlik läheneda. 

Läti idufirma Aerones näeb tuuleparkides aina kasvavat turgu, ka meil Eestis on selles valdkonnas kindlasti varsti tugiteenuseid vaja, kui põlevkivielektri tootmine end koomale tõmbab. 

Aeronesi puhastusrobot kasutab biolagunevaid puhastusvahendeid ja käib tiivikulabad üle nagu robottolmuimeja. Lisaks aitab robot juhul, kui rootorist on õli lekkinud. Robot puhastab pinnad ja korjab keskkonnale kahjuliku õlisaaduse kokku. Labadele saab defektide avastamiseks teha laserskanningu, külge ühendatud kaameraga teha lähivaatlust ning vajadusel isegi katta pindu kaitsva kihiga.

Üks robot võib liikuda ka laba sisemuses, kuhu inimesel on keeruline ronida. Masin suudab tõusta laba kaldega kuni 30 kraadi. 

Vaata lähemalt: www.aerones.com

Zen Robotics – Soome prügisorteerimisrobot

Prügist on saamas uus kuld või nafta – Soome riigi osalusega Neste otsib näiteks juba tikutulega jäätmeid ja taastuva tooraine allikaid, et nendest plasti ja kütust toota. Prügi tekib pidevalt meeletutes kogustes, aga selle seast õiged toorained välja noppida on nii kulukas käsitöö, et näiteks Eestiski on sageli otsustatud kõik koos lihtsalt elektrijaamas ära põletada.

Zen Roboticsil on selle jaoks lahendus. Tehisintellekti toega ja erinevate andurite-kaameratega varustatud robotkäpp askeldab ülikiirelt prügilindi kohal, noppides sealt välja kõik väärtusliku, mida saab taaskasutada: metalli, paberi, plasti jne. Tulemuseks on väärtuslik tooraine, millest saab toota uusi materjale ja mägedesse vähem prügi matta. 

Raskemateks töödeks on Zen Roboticsil ka Heavy Picker, mis on tugevaim sorteerimisrobot, mis suudab erinevate andurite, robotkäte ja tehisintellekti abil hõlpsasti eraldada mitu jäätmeliiki ka sellistest rasketest prügivoogudest nagu vanametall. Sorteerimisprotsess on täisautomaatne ja mehitamata, operaator peab vajutama vaid käivitusnuppu ning robotid asuvad tegutsema. See muudab jäätmete sorteerimise ka tunduvalt ohutumaks, täpsemaks ja kasumlikumaks.

Sorteerimisrobotit saab kasutada ka muu, kui vaid prügi sorteerimiseks. Näiteks sorteerimisliinidel, sest masin suudab eristada erineva kuju, kaalu, materjali ja suurusega asju. Roboti tehisintellekti saab masinõppe abil õpetada etteantud näitajatega esemeid sorteerima.

Robot Fast Picker on optimaalne kergete pakendijäätmete jaoks. Eristatavad on erinevat värvi ja polümeersed plastist pudelid, toidukarbid jms, sealhulgas HDPE, LDPE, PET või PETE, PP ja PS materjalid. Fast Picker sorteerib ka halli ja pruuni prügi, sealhulgas joogipakendeid ja metalle nagu UBC (kasutatud joogipurgid). Robot teeb nii kvaliteedikontrolli kui ka väljavalimist kiiremini, kui inimese silmad üldse registreerida suudavad.

Heavy Picker on aga raskema kaalukategooria masin, mis sobib hästi suurjäätmete sorteerimiseks. Masin saab hakkama vanametalli, jäiga plasti ja puiduga. 

Vaata lähemalt: zenrobotics.com