Happy Home seob fantaasia ristkihtpuiduga

Viimsi Riigigümnaasiumi valmides mainiti korduvalt hoone ehitusmaterjaliks olevat omapärast ristkihtpuit-tehnoloogiat ehk CLT-paneele, mis on toodetud keskkonnasäästlikult, loovad mõnusa loodusliku ja allergiavaba sisekliima ning annavad sarnaselt betoonile väga laialt võimalusi hoone disainimisel. Sellest, millega on täpsemalt tegu, kirjutab kaasautor Gerli Ramler.

Üheks CLT (cross-laminated timber, ingl k) fänniks on Aasta Tehasemaja 2018 konkursil ristkihtpuidust ehitatud parima elamu tiitli võitnud Happy Home ehk HH Prefab OÜ. Pereettevõttena tegutsev Happy Home ongi orienteeritud ristkihtpuidust eramute ehitamisele, sest unikaalne tehnoloogia võimaldab ettevõtte omanike Liisa Reesalu ja Mihkel Nirgi sõnul ehitada keskkonnasäästlikult ja fantaasiarikkalt ning teistest tehasemajadest nii arhitektuuriliselt kui ka ehituslikult eristuvaid hooneid.

„Ristkihtpuidu puhul on tegemist unikaalse tehnoloogiaga: materjal on toodetud taastuvast loodusressursist, mis tänu oma spetsiaalsele valmistusviisile on sama tugev kui betoon. Täispuidust plaat koosneb vähemalt kolmest üksteise suhtes risti paiknevast kilbist, mis liidetakse omavahel tugeva liimiga. Meie jõudsime ristkihtpuidu kasutamiseni, kui hakkasime otsima võimalust ehitada ühekordset kõrgemate, ligi neljameetriste lagede ja põnevama avatud planeeringuga nõudlikumale maitsele suunatud elementmaju. Selgus, et selline võimalus on turul olemas ja otsustasime orienteeruda stiilsele premium-elamute sektorile,” selgitab Reesalu.

Lisaks on see materjal tugev, stabiilne ja ei väändu, vähendades garantiitööde vajadust. Ristkihtpuidu kihid on sõrmjätkatud materjalist omavahel vaheldumisi risti kokku liimitud, mille tulemusel tagatakse suur koormustaluvus kahes suunas. Ristuvad kihid tagavad nn lukustava efekti, mis garanteerib plaadi mõõtude väga hea püsivuse niiskusmuutuste korral ja vähendab oluliselt puitmaterjali kuivamise negatiivseid mõjusid.

CLT-paneele ongi omaduste poolest õigem võrrelda betooniga, kusjuures materjali on ka nimetatud 21. sajandi betooniks. Ristkihtpuit on betoonist kuus korda kergem ning seda ei pea nii palju dimensioneerima. Ehitus käib oluliselt lihtsamini, kiiremini, müravabamalt ja keskkonnasõbralikumalt, lisaks ei tekita see sarnaselt betoonile tolmu. Tulekindlus on kõrge, soojusisolatsioon suurepärane ning inimestele meeldib Reesalu sõnul just ehituse kiirus: „Meil püstitatakse hoonekarp 2–3 päevaga ning sissekolimiseks on maja valmis nelja kuuga. Üks meie klient ütles selle peale, et nii lühikese ajaga ei jõua isegi armumine üle minna!”

Nullenergiamaja pole alati otstarbekas

Happy Home’ile toodab ristkihtpuidu elemente Kagu-Eesti puidutöötlemisettevõte Peetri Puit OÜ. Kuigi tegu on looduslike materjalidega ja keskkonnasõbraliku tootmisega, ei aja majaehitajad tikku pooleks ning valminud hooned on madalenergia-, mitte aga nullenergiamajad. „Muidugi saaks ehitada ka A-energiaklassi maju, aga siis peaksime loobuma avaratest, vundamendini ulatuvatest akendest ning tõenäoliselt ka kõrghaljastusest ümber maja, et sinna päikesepaneele paigaldada. Kokkuvõttes tooks see kõige külmemal talvekuul 50–70 eurot säästu küttearvelt, aga algne ehitusinvesteering oleks sel juhul oluliselt kõrgem ja selle tagasiteenimine võtaks kümneid aastaid aega,” selgitab Nirgi.

CLT-paneelid valmistatakse kuusest. 15×3,5-meetrisesse vormi laotakse sõrmjätkatud laudis, sellele kantakse polüuretaanliim ja teistpidi laotakse peale teine laudisekiht. Seejärel uuesti liim ja järgmine kiht puitu. Ühe kihi paksus on 20 mm, mis tähendab, et 100 mm sein on viiekihiline. Sellise CLT paksusega on kandvad seinad, aga lisaks kasutab Happy Home ka õhemaid, 60 mm seinu, mille lisandub viimistlus. Välisseintel kasutakse 100 mm CLT-d, 100 mm soojustust ja 6 cm viimistlust ehk siis kokku on väliseina paksus 26 cm. Kuna sellisel moel toodetud seinad on tavapärasest õhemad, saavutatakse majas kuni 10% rohkem elamispinda.

„Kuna materjal on kallis, on meie majade puhul iga ruutmeetri CLT kasutamine täpselt välja arvutatud. Iga sein koosneb mõõtude järgi lõigatud tükkidest, maja on nagu Lego, mille jupid on arvuti välja lõiganud, nummerdanud ning mis tuleb ehitusplatsil väga täpselt kokku panna,” räägib Nirgi. Seetõttu on keeruline tellida ka eriprojekte, sest iga insenertehniline muudatus maksab. „Kuna me ei tea, kui palju eriprojektidele puitu täpselt läheb, on neile keerukas ka enne jooniseid täpset eelarvet koostada. Iga rea tegemiseks projektis on insener näinud vaeva, ent sageli inimesed ei mõista seda, et need arvud ei sünni sinna niisama, vaid eeldavad põhjalikke arvutistöid. Seetõttu on klientidel kindlasti soodsam valida maja valmisprojekteeritud mudelite seast.”

Puidu kolm miinust

Teadaolevalt on puidul kolm miinust – juhib vibratsiooni, ei isoleeri heli ning kardab niiskust. Kuidas Happy Home nendega seonduvaid probleeme väldib? „Kuna meie majad on ühekordsed, ei ole neis vibratsiooniga probleeme. Aga oleme mõelnud, et kui peaksime ehitama mitmekorruselisi hooneid, siis tuleks neid betooniga jäigastada, sest niikuinii oleks põrandasse vaja paigaldada põrandaküte. Radiaatorküte ei ole eriti keskkonnasõbralik ega ühtlase temperatuuri saavutamiseks toas kuigi mõistlik lahendus,” nendib Nirgi.

Eestis kehtivate ehitusnõuete kohaselt peaks heli tubades jääma alla 48 detsebelli, ent puitmajade puhul kostavad paraku läbi ka väga paksud seinad. Seetõttu tekitatakse heliisolatsioon vineer- või kipsplaatide, savikrohvi või spoontahveldusega, mis seintele paigaldatakse. Niiskuse ärahoidmiseks välditakse Nirgi sõnul paduvihmaga ehitamist ning katusepaneelidele katusekatte alla paigaldatakse spetsiaalne kile, mis ei lase niiskusel puitu imbuda. Vertikaalsetest seintest kuivab niiskus aga välja tuule ja kütte abil.

„CLT on ideaalne insenertehniline materjal projekteerijatele, kes soovivad luua traditsioonilistest puitmajadest eristuvaid hooneid. See on võimalus ehitada selliseid maju, nagu pikka aega oli ainult betoonist võimalik teha. Samuti on nii ehitaja kui ka tellija jaoks väga suureks eeliseks ehitamise puhtus ja kiirus,” ütleb Reesalu. Lisaks koduturule vaatab Happy Home huviga ka välisriikide pole. „Kui osad majaehitajad lähevad Põhjamaadesse hinnaga lööma, siis meie soovime müüa unikaalset ja eristuvat disain, ehituse kiirust ja lihtsust. Teame, et meie majad on erilised ja ristkihtpuit-tehnoloogia on oma hinda väärt.”

Aknad, mis seisavad vundamendi peal

Happy Home majade üks n-ö kaubamärk on suured maast laeni klaasseinad, mis seisavad vundamendi peal. Korduvalt on neilt uuritud, kuidas ei teki niimoodi külmasilda. Vundamendi ehitamise käigus paigaldatakse akende alla betoonivalu sisse spetsiaalne komposiitmaterjal, mis katkestab külmasilla. Seega ei puutu puidust aknaraamid kokku mitte betooni, vaid komposiitmaterjali ning puitseintega. Happy Home majades on palju klaasi, aga kuna küttetorud lähevad akendeni, on ka talvel akna juures soe.

Mis on ristkihtpuidu eelised?

* Ristkihtpuit on nii tugev materjal, et seda kutsutakse ka 21. sajandi betooniks ja kasutatakse nii suurte korrusmajade kui ka sildade ehitamisel

* Sõrmjätkatud materjalist vaheldumisi risti kokku liimitud kihid tagavad suure koormustaluvus kahes suunas

* Ehitusprotsess on kordades kiirem, puhtam ja vähem mürarikas kui kivimaja ehitusel

* Kivist ja betoonist kergem materjal vähendab transpordikulusid

* Kõrge tulekindlusega – kui ristkihtpuidu esimene kiht saabki tulekahjustusi, siis liimist tuli edasi ei levi

* Suurepärane soojusisolatsioon tagab oluliselt väiksemad küttekulud tuulises, külmas ja niiskes kliimas

* Kuni 10% rohkem elamispinda, sest seinad ei pea olema nii paksud

* Tugev ja stabiilne materjal hoiab seinad väändumast ja vajumist, vähendades garantiitööde hulka

* Naturaalne, tervislik ja allergiavaba sisekliima

* Positiivse CO₂ bilansiga taastuv loodusvara

* Ilusat ristkihtpuitu võib siseseintel nähtavale jätta, et luua hubane atmosfäär ja säästa siseviimistluselt