INSTRUTEC 2017 vol 2: kuidas tööstust digitaliseerida

Eesti Masinatööstuse Liidu korraldatud messi INSTRUTEC 2017 raames toimunud seminaril räägiti tööstuse digitaliseerimisest ja vaadati lähemalt kolme pilootprojekti.* Märkmeid tegi Mari Kamps.

Tallinna Tehnikaülikooli ja Tallinna Tehnikakõrgkooli õppejõud Ingrid Joost arutles, kuidas tööstust digitaliseerida. „Digitaliseerimine on meie ettevõtetele möödapääsmatu,“ nentis ta. „Teame, et tööjõudu jääb järjest vähemaks. See, mida tahame teha, on saavutada ajaühikus suurem tootlikkus. Selleks ongi protsesside digitaliseerimine.“

Tegelikult räägime ka uute tarkade toodete tegemisest ja sellega kaasnevatest uutest ärimudelitest. „Kuidas jõuda ilusate numbriteni? Meil peavad olema uued targad tooted. See tähendab toodet, mis võib olla füüsiline, kuid läbi digitaliseerimise anname sellele tootele teenuse funktsiooni.“

Kui vaadata tervikprotsessi, mis oleks järgmine samm? „Toodame uut tarka toodet läbi erinevate digitaalsete lahenduste, kus protsessides kasutame hoopis teistsugust tööjõudu ja hoopis teistsuguste teadmistega inimesi kui tänase päeva protsessides.“

Tootmise digitaliseerimine on kõige suurem osa Tööstus 4.0 kontseptsioonist. See tähendab erinevate kaasaegsete IT-lahenduste koosrakendamist tööstuses, et suurendada tulusid või alandada kulusid. Kus toode alguse saab, kuidas me seda arendame? „Selleks on digitaalsed tootearenduse lahendused – CAD/CAM. Lisaks ettevõtte ressursside planeerimise (ERP) ja tootmise läbiviimise süsteemid (MES).“

„Protsessid peavad olema tagasisidestatud reaalajas, ülevaate andmiseks ongi MES-süsteemid head.“

Esmalt tuleks aga luua oma protsessidest ühtne ja terviklik arusaam. „Digitaalsed lahendused peavad protsesse lihtsustama. Nad ei tohi teha protsesse keerulisemaks. Peame tegevusi läbi selle suutma kiiremini ja paremini teha. Sellele tulebki tähelepanu pöörata. Lisaks ei tohi unustada ära klienti ja tema soove, rõhutas Ingrid Joost.

Millised on probleemid, kui hakkate tööstust digitaliseerima? „Lahendused on kallid, mistõttu tuleks seda teha etapiviisil. Enne aga tuleks panna paika prioriteedid. Lisaks tööjõu küsimus, kuna digitaliseerimise juures on vaja teistsuguse kompetentsiga inimesi.“

Mart Maasik (SEB Innovation Lab juht) arutles, kuidas läbi digitaliseerimise ärimudeli efektiivsust tõsta. Tema sõnul pole äriplaanidest tänapäeval mingit kasu, sest väga raske on ennustada tulevikku. „Selle põhjus on tehnoloogias,“ tõdes ta. „Võime ju planeerida, kuid tehnoloogilised võimalused, mis samal ajal avanevad, muudavad neid plaane oluliselt.“

„Eric Ries on öelnud, et innovatsioon tuleb altpoolt üles. Mis aga ei tähenda, et seda ei saa juhtida. Seda saab süsteemselt enda majas juhtida küll,“ kinnitas Maasik.

SEB pangas on paika pandud mudel, mille järgi saab kõik alguse kliendist. „Innovatsioon on kolme asja kooslus – tehnoloogia, inimene ja ärimudel,“ ütles Maasik. Innovatsioonikeskus püüab asju paremaks muuta. „Seal saavad oma maja inimesed uusi asju katsetada ja uusi oskusi omandada. Sealt leiame üles oma maja digitaalsed talendid,“ selgitas ta. „Oskused on kriitiline koht ja usume väga, et sealt saab kõik alguse. Kõige võti on inimesed, kes suudavad asju ellu viia.“

Tulevikku ei ole võimalik ette ennustada, kuid millise informatsiooni pealt saab õigeid otsuseid teha? Kuidas teame, mis on õige otsus, mis vale? „Innovation Labi keskkond võimaldabki katsetada ja koguda andmeid. Mida rohkem katsetusi teha, seda tõenäolisem on, et leiad uue ärikasvu või ärisuuna võimaluse üles,“ ütles Maasik.

Jüri Riives (IMECC) rääkis praktilistest lahedustest tööstusettevõtete digitaliseerimisel. „Mis probleemid on ettevõtetel? Partiid on väikesed, tooteid on kohe vaja ja võimalikult odavalt ning ülihea kvaliteediga. Kogu ettevõtte tegevus käib põhimõtteliselt väärtuse loomise protsessis, mida nimetatakse horisontaalseks väärtusahelaks ja see on tootmisekeskne. Vertikaalne väärtusahel on aga tellimusekeskne,“ rääkis ta. „Kui toimetame väärtusahelates kiiresti, siis oleme edukad ja konkurentsivõimelised.“

Kuna protsessid on tänapäeval läinud nii kiireteks ja keerulisteks, siis ilma digitaaltehniliste vahenditeta hakkama ei saa. „Ettevõte kõike korraga aga teha ei saa, mistõttu tuleks esmalt selgeks teha, kust king pigistab ehk mis on nõrgemad kohad ja mis tuleks esimesena n-ö arendusse võtta.“

Tootmine on keeruline, kuna uusi tehnoloogiaid on palju. „Siin kerkivad esile targad lahendused. Kuidas siis teha tarku lahendusi ja kuidas tarkust saavutada? Ühtepidi on ettevõttes endas päris palju tarkust olemas, teistpidi võimaldavad tänapäevased digitaliseerimise vahendid läbi tehisintellekti tarkust väljastpoolt juurde tuua.“

Kuidas tänapäeva ettevõtetes tootmise digitaliseerimist juurutada ja kasutada? „Tark tootmine toimub digitaalselt integreeritud süsteemides. Intelligentne tehas on aga see, kus toimub horisontaalse ja vertikaalse väärtusahela integratsioon ning kus üksikud automatiseeritud töökohad on suutelised iseseisvalt otsustama.“

Heiti Mering (Tieto Eesti äriarendusjuht, IKT klaster) ja Reio Rahumägi (Hyrlese operatiivjuht) rääkisid digitaliseerimisest ja koostööst tootmise automatiseerimisel Hyrlese näitel. „Digitaliseerimine ei ole midagi sellist, et teeme ära ja siis see on valmis. See on ikkagi protsess, mis tahab pidevalt ümbermõtlemist ja -kavandamist,“ rääkis Mering.

Tööstusettevõtte suurim probleem on tööjõupuudus. Aga ka planeerimine, ennetus, paindlikkus, tarkvara integratsioon, lubatuste täitmine, pakkumiste ajastamine. „Lisaks tõsiasi, et masinapark koosneb eri tootjate seadmetest ja need on erinevatel aegadel ostetud.“ Ja kõiki neid masinaid ei saa ühendada monitooringusüsteemi.

Rahumägi meenutas aastat 2016, kui Hyrles liitus ITL-i läbiviidud projektiga. „Meil tehti suur analüüs ja auditeeriti kogu süsteemi. Selgus, et ettevõttel oleks võimalik tootlikkust tõsta 40 protsenti. Laiemas laastus saadi hinnang kogu ettevõtte tegevusele,“ tõdes ta.

Täna on probleem selles, kuidas asju ennustame ja kuidas neid planeerime. „Paljud ettevõtted pusivad tootmise planeerimist Exceliga või siis kasutavad ERP majandustarkvara.“ Hyrles kasutab ERP-i alates 2013. aastast, kuid see ei anna soovitud tulemust. „Üks näide – ei saa sisestada kliendi ennustust, mis planeerib näiteks tootmise mahte, igapäevategemisi. Teine koht, kus kogu aeg libastume on see, et sinna ei jookse reaalset infot sisse (näiteks milline masin läks pool tundi tagasi katki),“ jutustas Rahumägi.

„Meil on tootmise planeerija jumal, teised on tuletõrjujad. Sellisest asjast tuleb lahti saada ja abi otsida,“ rääkis Rahumägi. „Kuidas panna süsteemid sinu heaks tööle? Kuidas tekib tootmise planeerijast tehisintellekt, et ta teeks sinu eest otsused ära ja annaks õigeaegset informatsiooni.“

Kuidas motiveerida oma töötajaid võtma vastutust uuenduste ees? „Töötajate puhul on võlusõnaks töötaja arendamine, oma koolitusprogrammid, motiveerimissüsteemid. Tegelikult tuleb areneda koos ja käia ajaga kaasas, et inimesed ei pelgaks kasutada uusi asju. Müürid tootmise ja kontori vahel tuleb kaotada.“

Rahumägi sõnul on ettevõte Tööstus 4.0-ga pusinud paar aastat. Tänaseks on analüüsid tehtud ja leitud oma tee, kuidas edasi minna „Üksinda poleks me toime tulnud ja on hea meel, et meil on nii tore partner ehk ITL koos kõikide sinna kuuluvate ettevõtetega. Meil on üsna selge, mida tahame saada ja kuhu tahame jõuda, et kõik probleemid saaks lahendatud. Üksinda poleks me seal, kus tänaseks oleme ja kindlasti pole meil üksi seda tarkust ja oskust, kuidas asju ohjata.“

Digitaliseerimine oli Hyrlese valik!

Meringu sõnul seisneb projekti keerukus selles, et kaasatud on meeskonnad Saksamaalt, Soomest ja Eestist ning seda mitmetest ettevõtetest. „IKT klastri ettevõtted pakkusid erinevaid lahendusi ja seda kõike on tulnud teha nii, et me ei segaks Hyrlese igapäevast tööd. Meil on vaja jõuda pilootprojektist reaalsete ärimudeliteni, mis võiks muuta Hyrlese ärimudelit kui meie enda ärimudeleid.“

Selle aastaga püüame esimese faasiga ehk kõigi põhiprotsesside digitaliseerimisega ühele poole saada, siis saame minna edasi innovaatiliste lahendustega ehk mobiilsed kantavad seadmed, liitreaalsus, automaatne kvaliteedikontroll jne.

„Tahame läbi piloodi luua teenuse, mis oleks saadav kõikidele tootmisettevõtetele, et ettevõtted ei peaks tingimata ise pusima nende IT-lahendustega. Maailm liigub pilve poole,“ nentis Mering.

Helena Almquist (tekstiilifirma Protex Baltic AS tegevjuht) meenutas aastat 2014, mil ettevõtte näitajad kukkusid ja tuli midagi ette võtta. „Nüüd on fookus innovatsiooni ja väärtusahelal ülespoole liikumisel.“ Nimelt töötab ettevõte Eestis välja tarka tööriietust Ragnarok 2.0, mis on eelkõige mõeldud kalatööstuses töötavatele inimestele. Riided on ilmastikukindlad, kuid mitte ainult. Nii näiteks annavad riietesse integreeritud liikumisandurid reaalajas märku, kui inimene kukub. Rõivastes olev valgustus aitab inimest leida. GPS-iga signaali järgi saab teda positsioneerida. Rõivaste sees on kõnetuvastus, mistõttu saab töötaja märkmete tegemisel asemel vajaliku teabe kraes olevasse mikrofoni lugeda. Ülimoodsaed tööriided on praegu prototüübi staatuses. Ettevõtmisele panid õla alla ITLi klaster, TTÜ, Eesti targa elektroonika klaster, Ericsson Eesti AS, Wazombi Labs OÜ ja Estrotech OÜ.

Toomas Kärner (Telia Eesti IoT valdkonna juht) rääkis toote digitaliseerimisest partnerite koostöös ja seda Bestneti tellitud targa treileri näitel. Mida tähendab tark treiler? See tähendab, et kliendil on võimalik treilerit broneerida ja rentida mobiilirakenduse kaudu, samuti saab jälgida teatud näitajaid treileril.

Prototüübi loomiseks panid pead lisaks Teliale ja TTÜ-le kokku THE SYSTEMS (riistvara arendus ja tootmine), Wazombi Labs (tarkvara arendus, rakendus teenusena), lisaks ITL-i klaster ja Eesti targa elektroonika klaster.

*Ettevõtluse- ja infotehnoloogiaministri Urve Palo avakõne oli tööstuse digitaliseerimise vajalikkusest ja riigipoolsest abist; Ericsson Eesti AS juht Seth Lackman mõtiskles aga selle üle, miks meie tööstus peab keskenduma digitaliseerimise arendamisele. (vt Inseneeria 12/2017)