Kuidas läheb, Eesti Disainikeskus?

Eesti Disainikeskus teeb väärt tööd. Nende eesmärgiks on luua ettevõtjate ja disainerite vahelist dialoogi, et kõik võidaksid. Kes siis seda ei tahaks! Üheks dialoogi soodustamise vahendiks on juba kolmandat korda toimuv Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse Disainibuldooseri programm, mida viib läbi Eesti Disainikeskus ning kuhu said kandideerida tööstusettevõtted. Viimati vestles Director disainikeskuse juhataja Jane Oblikasega sel teemal eelmise aasta suvel. Mis aga vahepeal toimunud on, uuris lähemalt Kerttu Kongas.

Kuidas seekordne konkurss Disianibuldooseri programmi läks?

Kuna seekord võtsime ette tööstusettevõtted, siis eks me alguses ikka veidi kartsime, kas saame neid 15 kokku. Idufirmadel on disain juba nende DNA-sse kirjutatud nagu ka enamasti teenusettevõtel. Nemad saavad kiiremini ettevõttes vajalikke muudatusi teha, kuna tegelevad suures osas digiteenustega. Aga tööstus on teine teema. Seal on rasked tootmisliinid, mille taga on suuremahulised investeeringud. Ja muutuvas maailmas peab nende investeeringute tasateenimiseks midagi täiesti uut välja mõtlema.

Tööstusettevõtete huvi on täitsa olemas. Paljud neist tulevadki selle jutuga, et allhankeäri neil küll toimib, aga pole jätkusuutlik ning mõttekam oleks ehitada sinna kõrvale oma toode. Samas, ega neil reaalset kogemust ei ole ja samuti ei tunne nad ühtegi disainerit. Meie siis aitamegi programmi kaudu neil selle kõigega algust teha.

Toome programmi sisse ka teadmisi-oskusi väljast ehk Taani ühe juhtiva tootearenduse- ja innovatsioonibüroo Attention Group. Neil on aastakümnete pikkune kogemus, kuidas ideest valmistooteni jõuda ja see rahvusvahelisele turule viia.

Kas Eestis saadakse juba paremini aru, et disain on äri edu juures vajalik ja vältimatu komponent?

Eestis tegeleb tootearendusega praegu vaid umbes 20% ettevõtetest, samal ajal Skandinaavias jämedalt võttes iga teine. Nii et vahe on väga suur. Eestis on tehtud ka disainirakendamise uuring ning laias laastus võib selle põhjal jagada ettevõtted neljaks: need, kes üldse disaini ei kasuta; need, kes teevad seda turundusvõtmes, et olemasolev toode ilusas pakendis maha müüa; need, kes kasutavad disaini süsteemselt, et toodet arendada, ning need, kelle puhul juhib ärimudelit disain. Ärimudel on üles ehitatud sellele, et pakub paremat lahendust juba olemasolevale tootele turul. Näiteks nagu Transferwise, kes pakub odavamat ja kiiremat rahaliigutamise võimalust.

Õnneks oli meil vahepeal majanduskriis, mis tegi hästi selgeks, et allhankeäri ei ole kuigi usaldusväärne. Kui üks-kaks suurt tellijat ära kukub, on kohe käibes suur auk, oma toodet ega ladu pole ja ei olegi millegi pealt edasi elada. Oma toode ja teenus aga maandavad suuresti neid riske. Me ei ütle, et allhankijad tuleb ära unustada, vaid seda, et riske tuleb maandada. Praegu, kui hästi läheb, võiks üles ehitada oma jõu ehk oma tooted-teenused. Ühel hetkel see tasakaalupunkt muutub ja oma toode hakkab paremini müüma ning suuremat kasu tooma.

Probleemiks on näiteks finantside vähesus ja see, et pole paindlikke vahendeid. Samuti puuduvad ettevõttes oskused, teadmised ja kogemused. Kasvatamise hetk on keeruline ja see nõuab täit kliendibaasi, turundust, brändi, müügikanaleid, ärimudelit jne. Kaasnevad investeeringud ja riskid. Kui allhankeäri on ära söönud kogu rasva ehk käibevahendid, siis ei olegi enam võimalik investeerida. Ja ongi hiljaks jäädud.

Mida soovitaksite neile, kes tahavad väga disaini kaasata, aga puuduvad vahendeid?

Riiklikku rahalist toetust antakse eelkõige suurematele ja kasvavatele ettevõtetele, väikseid ja paindlikke ettevõtteid toetavaid meetmeid praegu ei ole. Laenu ka väga ei saa ja riskid on suured.

Küll aga pakutakse disaini rakendamise soodustamiseks mitmesuguseid koostööprogramme, koolitus- ja mentorlusvõimalusi. Näiteks nagu Disainibuldooser, mis hoiab veidi abi vajavate ettevõtjate kätt. Samuti algab sel aastal EASi eestvedamisel tootearenduse meistriklass, mis pakub ettevõtjatele võimalust oma tootearendusprotsessi korrastada ja kus lähima kahe aasta jooksul saab osaleda umbes 50 ettevõtet. Peab hakkama lihtsalt astuma, muidu ei hakkagi midagi muutuma.

*****

Kes sel aastal osalevad?
• Paide Masinatehas
(PMT) OÜ
• Radius Machining OÜ
• Veoki Pealisehituse
(VPE) OÜ
• Audes LLC OÜ
• Palmatin OÜ
• Malmerk Klaasium OÜ
• Favor AS
• AS Oskar LT
• ETS Nord AS
• Mayeri Industries AS
• Wallenium OÜ
• Wisefab OÜ
• Hobbiton OÜ
• Mivar-Viva OÜ

*****

Mis on Disainibuldooser?
EASi algatatud ning Eesti Disainikeskuse ja kultuuriministeeriumiga koostöös elluviidav Disainibuldooser on rahastatud Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest. Programm toimub kahes etapis: esimese sammuna koolitatakse nii ettevõtteid kui disainijuhte (mis üldse on disainmõtlemine ja selle juhtimine; kuidas kogu protsess käib ja mis ettevõtjal sellest võita on ehk mil moel disain tootele või teenusele väärtust lisab). Disainijuhi roll on olla terve protsessi käigus n-ö ettevõtja poolel, aidata otsuste tegemisel ning juhtida protsessi ja ettevõtte–disainerite vahelist dialoogi. Läbi viiakse ka disainiaudit, mille raames teeb disainijuht põhjalikud intervjuud ettevõtte juhtide, tippspetsialistide ja peamiste klientidega.

Teises etapis jätkab 5–8 ettevõtet, kes arendavad disainijuhi eestvedamisel poole aasta jooksul edasi konkreetset toodet või teenust.

Reaalse disaini teeb ära kolmas partner, kelleks on ettevõtte enda valitud disainibüroo. Pärast programmi lõppemist peaks ettevõte olema võimeline disainiprotsessi ise edasi juhtima. Üheks õnnestumise eelduseks on sellise inimese olemasolu ettevõttes, kelle tööülesanne see on.