Kuidas pensioni investeerimiskonto tööle panna ehk saavutada finantsvabadus

Septembris 2021 startis uus mäng. Inimesed said II samba rahad välja võtta ja asuda investori rolli, hakates ise pensionit koguma. Enamik valis kaubanduskeskused, aga hulk kodanikke, umbes 3000, valis võimaluse hakata pensioni investeerimiskonto vahendusel ise raha juhtima. Kirjutab Paavo Kangur. 

Kokku laekus nende arvetele 47 miljonit eurot ehk siis keskmiselt 15 600 eurot septembri teisel päeval. Kohe kerkisid rekordtasemele Coop Panga ja LHV aktsiad, mis on rallinud aasta algusest saadik. Reedel, 3. septembril tõusis LHV üle 46 euro ja Coop üle 4,15 euro. Optimism oli tipus.

Kas ralli jätkub, kas kaasa tõmmatakse ka teised Tallinna börsi aktsiad? Esmaspäeval, 6. septembril saabus kurb tõde, ralli oli läbi saanud. Coop oli keskpäevaks kukkunud 10 protsenti ja ka LHV oli tugevas miinuses. Ka teisipäeval, kolmapäeval, neljapäeval jätkus tugev langus ja paljude optimistlikke investorite pensionikontod läksid punasesse ning Facebooki ilmusid karu pildid. Karuturg tähendab langevat turgu. Neljapäeval kauples Coop 3,07 euro ja LHV 39,3 euro tasemel.

Mida teha? Hoida või müüa? Teine alternatiiv oli osta indeksaktsiaid ja fondiosakuid või tehnoloogiaaktsiaid, et liikuda finantsvabaduse suunas. Kui vaadata viit maailma suurimat ettevõtet, mille turuväärtus on kasvanud üle triljoni dollari, tundub investeerimine imelihtne. Näib olevat juba kokkuleppeline, et Apple’i, Amazoni, Microsofti ja Google’i aktsia saab ainult kasvada. 

Suur viisik 

Võiks ka küsida, kas suurde viide kuuluvad kasvuaktsiad Amazon, Apple, Google, Microsoft ja Facebook on uued väärtusaktsiad? 

Apple’i asutasid Steve Jobs, Steve Wozniak ja Ronald Wayne 1. aprillil 1976 USA California osariigis, tuues turule esimese personaalarvuti. Internetimulli päevil maksis Apple’i aktsia 1 dollar, kuid viimase 20 aastaga on hind kerkinud 148 dollarini. Aga on olnud veel paremaid ostukohti. Sajandi alguses, internetimulli kokku vajudes, maksis aktsia 25 senti.   

Microsoft Corporationi asutasid Bill Gates ja Paul Allen 4. aprillil 1975. Ettevõte domineerib personaalarvutite operatsioonisüsteemide maailmas. Kompanii tuli turule 1986 ja on tekitanud aktsiahinna kasvu läbi 12 000 miljonäri ja kolm miljardäri. Firma kõige tuntum toode on Microsoft Windows, mis pööritab ja kontrollib meie kõigi arvuteid ja elu. 

Google LLC asutasid Stanfordi Ülikooli tudengid Larry Page ja Sergey Brin 1998. aastal ning sõna guugeldama on jõudnud ka eesti keelde. Selleks, et Google’isse investeerida, tuleb osta Alphabet Inc. aktsiaid, makstes 20. augustil 2004 turule tulles 54,15 dollarit. Hetkel on aktsia hind 2800 dollarit. 

E-kaubanduse hiid Amazon sündis Jeff Bezose garaažis, Seattle’i lähedal1994. aasta juulis. Kakskümmend aastat hiljem möödus Amazoni jaekaubandushiiust Walmart. Kui sajandi algul maksis Amazoni aktsia 15 dollarit, siis praegu 3265 dollarit.  

Veebipõhise suhtlusvõrgustiku Facebook, Inc. asutas 4. veebruaril 2004 Mark Zuckerberg koos toakaaslastega Harvard College’i päevilt. Mais 2012 tuli Facebooki aktsia turule hinnaga 38,23, mis on tõusnud 363 dollarini ehk 850 protsenti. 

Kui vaadata maailma 100 suurimat ettevõtet või 100 kuulsamat ettevõtet, siis läheb pilt palju keerulisemaks ja kirjumaks. Mida arvata lennukitootjast Boeing, autotootjatest Ford või BMW, tehnoloogiahiid IBM-ist või hoopis General Electric’ust? Kui palju on võimalik turgu analüüsida ja palju võiks loota sisetundele ning mida teha bitcoiniga? 

Kuidas saavutada finantsvabadus, mida vanemad inimesed nimetavad väärikaks pensioniks? Kui inimene tahab pensionärina hästi elada, peab ta ise raha koguma ja teenima eduka investeerimise teel. Vähemtähtis teema pole ka raha riskivaba parkimine mõõduka tootlusega, et finantseerida vaheaastat. Turbulentsetel aegadel ei pruugi karjääri joon olla pidev ja tõusev.

Tänased tehnoloogiamaailma ässad

Investeerimisfond Swedbank Robur Technology eelistab selgelt USA aktsiaid, mis nende fondis moodustab 73 protsenti. Nende esikolmik on järgmine:Nvidia Corp, PayPal Holdings, Adobe Inc. 

Nvidia, mille peakorter asub Californias Santa Claras, on tuntud peamiselt graafikaprotsessorite tootjana. Viie aastaga on aktsia hind tõusnud 15 dollarilt 208 dollarini. Tegemist on internetimulli ajal turule tulnud aktsiaga.

PayPal Holdings, Inc. on Ameerika rahvusvaheline finantstehnoloogiaettevõte, mis haldab veebimaksete süsteemi enamikus riikides, mis toetavad online-rahaülekandeid, ning on elektrooniline alternatiiv traditsioonilistele meetoditele. PayPali aktsia hind on kuue aastaga tõusnud 38 dollarilt 308 dollarini. 

Arvutitarkvaratootja Adobe Inc., mille peakorter asub USA-s San Joses, asutati 1982. aastal. Traditsiooniliselt on ettevõte keskendunud multimeedia- ja loovustarkvara tootmisele, hiljem on suunitlus laienenud ka veebitarkvarale. Kümnekonna aastaga on Adobe aktsiahind kasvanud 30 dollarilt 647 dollarini. 

Paljude edukate tehnoloogiafirmade minevik ulatub internetimulli ehk dot-com’i mulli päevadesse, märtsis 2000 oli Nasdaqi koondindeks (NASDAQ Composite) saavutanud 5048,62 punktiga tipu. Järsu tõusu teinute seas oli väga väärtuslikke ettevõtteid, aga selgelt ka haipe (ingl k hype). Kriisis langevad nii heade kui halbade ettevõtete hinnad, aga headel on komme taastuda.  

Järgne trendile või otsi väärtust

Investeerimisgurud soovitavad osta õiget asja ja müüa õigel ajal. Kuidas aru saada, et tõusutrendist on saanud langustrend või vastupidi? Selleks tuleb vaadata aktsia väärtust ja lisaks uudiseid lugeda. „Üks inimene suudab füüsiliselt jälgida sadat ettevõtet, neist süvitsi minna 30-sse,“ arutleb LHV pensionifondide juht Romet Enok. „Võtame pigem vähem positsioone, aga sellise osakaaluga portfellis, et tulemusel oleks mõju kogu fondi tootlusele. Aktsiate puhul võime väga kaua vaiksed olla, oodata parimat ostukohta ja ajastust. Snaiper peabki tihti kaua ootama, aga olema kogu aeg valmis. Mis aktsiaturgudel edasi saab, ei suuda keegi prognoosida. Ainult mõnede asjade puhul pole matemaatiliselt võimalik, et tõus jätkub.“  

Tuleva investeerimisfondide juht Tõnu Pekk eelistab indeksfondide loogikat, sest need ületavad Eesti pensionifondide keskmist tulemust (4,8 protsenti) tervelt kahekordselt. Kui maailma väärtpaberiturgude nelja viimase aasta aastatootlus on olnud 12,5 protsenti, siis on ka Eesti investoril õiglane ootus sellest osa saada. „Turgude ajalugu näitab, et indeksfondid on teinud parema tulemuse, kui aktiivselt kaubeldud fondid. Kui keegi usub oma kõhutundesse, siis see pole keelatud, aga mina usun pigem indeksfonde,“ ütleb Tõnu Pekk. Tema loogika pärineb näitest, kus tavalise kõrgeltharitud fondijuhi ja juhuslikult nupule vajutava inimahvi tulemused on võrreldavad ja indeksaktsia võib olla neist mõlemast parem valik.

Proovime kahe professionaalse fondihalduri sisemiselt läbitunnetatud jutu ära tõlkida. Sektor peab olema õige, samuti ettevõte ja ostu ajastus.  

Väärtusesse investeerimine

Benjamin Graham (1894–1976) on Suurbritannias sündinud Ameerika majandusteadlane, professor ja investor, kes on tuntud kui „väärtusinvesteeringute isa“. Graham kirjeldas raamatus „The Intelligent Investor“ (1949) oma investeerimisfilosoofiat, rõhutades investorite psühholoogiat, minimaalset võlga, osta ja hoia investeerimist, fundamentaalset analüüsi, kontsentreeritud mitmekesistamist, ohutuse piires ostmist.   

Grahami peamine investeerimisviis on väärtusinvesteerimine ehk investeerimisstrateegia, mis on suunatud alahinnatud ettevõtete aktsiatele, kellel on ettevõtetena võime pikas perspektiivis hästi hakkama saada. Seega eeldab investeerimine tuleviku ennustamise võimet. Kuid keda kuulata? Keda usaldada? Kuidas otsust langetada? 

On hea, kui investoril on võimalik rääkida oma maakleriga ja temalt nõu küsida. Tallinna börsikriisi ajal, aastail 1997-1998, kurtsid paljud investorid, et maakler ei võtnud telefonitoru või ei teinud seda, mida investor soovis ehk siis jäi aktsiapaki peale istuma. 

Tesla versus Ford 

Läinud sajandi alguse populaarsemaid tähti Ameerika majanduses oli autotootja Henry Ford, käesoleval sajandil on uus poptäht Tesla suuromanik Elon Musk, kelle ettevõtte Tesla turuväärtus ületab 10 korda nii BMW kui ka Fordi turuväärtust.

Maailma viienda autotooja Ford Motor Company turuväärtus on 51 miljardit dollarit ja P/E suhe 15. Võrdluseks, elektriautotootja Tesla turuväärtus oli 2021. aasta septembris 746 miljardit dollarit ja P/E suhe oli 394. 

P/E ehk price per earnings suhe näitab, kui suur on ettevõtte väärtus võrreldes teenitava kasumiga. Kui P/E on viis, siis võrdub ettevõtte väärtus viie aasta kasumiga.