Kuidas professionaalina maailmas läbi lüüa

Kaupo Kikkas, kuidas sul õnnestus teha see tõeliselt hingeminev foto kuulsast naisviiuldajast Nicola Benedettist?

See on tehtud Londonis Richmondis, kus kuninglikud hirvekarjad on vabalt ringi liikunud juba 600 aastat. See oli omaette elamus.

Niki on superstaar, võiks öelda nagu Robbie Williams klassikalises muusikas, ning tema igapäevane marsruut on lennujaam–hotell–kontserdimaja. Ja ma tundsin tema puhul, et tahan ta igal juhul loodusesse viia – ja see mõjus! Inimese ja looduse suhestamine on mulle väga hingelähedane teema.

Ta tunnetas seal looduses midagi  ja see oli siiras, ehe tunne, mida ta polnud ammu tundnud. Kui inimese silmadesse tekib selline pilk, siis võid eeldada, et sa oled saavutanud midagi väga-väga head. See tuleb pildil välja – pilt peegeldab reaalsust. Kusjuures ta kartis kohutavalt oma Stradivariuse pärast, nii et minu assistent oli valmis ise hirve ette viskuma, kui too oleks rünnanud.

Kuidas leidsid esimesed kliendid väljastpoolt Eestit?

Parim reklaam on õnnelik klient. Kuidagi on nõnda läinud, et rahulolev klient on toonud järgmise. Muidugi on mängus ka mu muusiku taust – poole ajast pildistangi muusikuid ja kunstnikke.

Kes oli esimene tuntud inimene, kes sinu juurde ekstra pildistama lendas?

Neid, kes on Eestisse sattunud ja siis minu juurest läbi astunud, on ikka olnud. Aga esimene inimene, kes spetsiaalselt minu juurde pildistama tuli, oli pooleteise aasta eest Indoneesia päritolu Šveitsi dirigent Wilson Hermanto. Imeline, kuidas temas on ühendatud töövõime ja intelligentsus! Ühel hetkel räägib ta kulla hinnast, järgmisel hetkel ajukirurgiast. See oli võrratu kogemus.

Mis on hea foto saladus?

Hea foto saladus on 40% pildistamist ja 60% psühholoogiat. See tähendab, et tekitad oma peas inimesest pildi ja püüad teda mõista. Ja siis juhtubki see, et täpselt 0,1 sekundit enne sa tead, mida ta teeb, ja sa oled selleks valmis. 999 korral tuhandest see ei õnnestu, aga see ongi see, mille poole võiksime püüelda.

Väga sageli küsitakse, et mis nuppu tuleb vajutada, et head pilti teha. Samas mõned inimesed pildistavad väga hästi iPhone’iga, kus on ainult üks nupp! Mulle tundub, et väga tihti jäetakse küsimata küsimus: miks ma seda kõike teen.

Eristan selgelt pildistamisel kahte poolt: ühelt poolt pildistatakse enda, oma pere tarbeks, et tuua nende piltide abil kaunid hetked tulevikus tagasi, olgu need foto ise siis kuitahes koledad.

Aga me ei tohiks sentimentaalseid mälestusi segi ajada fotograafiaga. Sealt, kus mälestused lõpevad, algab minu jaoks fotograafia. Siin tahan ma näha tõsisemat suhtumist ja suhestumist pildistatavaga: vasta endale, miks sa pildistada, millega sa pildistad, ja kolmandaks – tunne oma objekti. See on kõige tähtsam reegel fotograafias, ole sa rallifotograaf, majafotograaf või lambafotograaf.

Stereotüüp, et iga töötu mees on fotograaf, ongi paljude probleemide algus.

Kirja pani Taivo Paju.

*Vaadake kindlasti Kaupo Kikkase fotosid tema veebilehel kaupokikkas.com