
Leedukate juhendaja Naano: rohkem üllatusi ja innovatsiooni!
Veel samal teemal:
Leedu meeskonna ktuBulls projekteeritud ja ehitatud põneva välimusega terassilla taustajõuks oli samas Kaunase Tehnoloogiaülikoolis magristriõppes olev Stewen Naano, kel tagataskus võistlejana saadud kogemus kolmelt eelmiselt BRICO-lt. Nüüd oli eestlane aga üksnes juhendaja rollis. Kirjutab Mari Kamps. „Sellel korral olin tõesti juhendaja rollis, ka mullu loodud inseneeriaga tegeleva üliõpilasklubi juhtimise andsin pärast eelmise aasta võistlust üle […]
Leedu meeskonna ktuBulls projekteeritud ja ehitatud põneva välimusega terassilla taustajõuks oli samas Kaunase Tehnoloogiaülikoolis magristriõppes olev Stewen Naano, kel tagataskus võistlejana saadud kogemus kolmelt eelmiselt BRICO-lt. Nüüd oli eestlane aga üksnes juhendaja rollis. Kirjutab Mari Kamps.
„Sellel korral olin tõesti juhendaja rollis, ka mullu loodud inseneeriaga tegeleva üliõpilasklubi juhtimise andsin pärast eelmise aasta võistlust üle ning kõik edasine oligi leedukate endi kätes,“ kinnitab ta.
Suursoosikuks peetud sild oligi esteetikavooru parim, kuid kahjuks tabas ktuBullsi tagasilöök koormamisel. „Tõepoolest, suurkonkurendiks neid peeti ning lisaks koostamiskiirusele 1,36 minutit (varasem rekord 10,45 minutit) saavutati ka esteetikas (93/100) BRICO ajaloo parim tulemus,“ kommenteerib Naano.
Steweni kinnitusel töötas üliõpilasklubi peainsener silla kallal väga tõsiselt. „Kui mõtlen tagasi mitmekümnele küsimusele, millele optimeerimise faasis vastasin, võib öelda, et tugevusarvutuste ja FEM analüüsi osa teostati väga põhjalikult. Sellest hoolimata jäi konstruktsioonis võtmekohaks osutunud ühe varda ristlõige liialt väikseks, mis koormamisel läbi nõtkus ja millest tingitult tekkis liigne läbipaine.“
Hoolimata ebaõnnestumisest koormamisel tuleb mütsi maha võtta noore inseneri Laurynas Melieška (mehhatroonika II kursuse tudeng) ees, kelle õlul oli suuresti kogu joonestamise ning optimeerimise osa. „Seda just vaadates uuenduslikkust, mis loodud sild endaga võistlusele kaasa tõi ja pidades silmas ka topoloogia optimeerimist,“ lisas Naano.

Arvutuslikult genereeritud orgaaniline struktuur oli koormamistingimustes 10…15% varuga, et kogu massi (48,65 kg) võimalikult palju vähendada. „Julge ja ambitsioonikas käik, kui arvestada, et Laurynas õppis FEM programmi enamasti iseseisvalt ja võrdlemisi lühikese aja jooksul. Esimese semestriga oli lõplik sillamudel joonestatud, teisel semestril tegid tudengid selle oma kätega ka valmis.“
Ebaõnnestumine kui õppetund
Ebaõnnestumine mõjus, pettumus ja motivatsiooni langus oli suur. Naano sõnul oli seda näha juba koormamisel liigse läbipainde ilmnemisel. „Ütleksin, et kaotus lõi teised mehed täitsa rivist välja, mitte aga Laurynas Melieška, kes teatas juba võistlusel rahulolevalt, et tema oskab sellest väga palju õppida.“
Laurynas tunnistas, et hindab kõrgelt kogemust, mille sai kogu protsessi läbides ehk siis joonestamisest silla valmistamiseni. „Kirsiks tordil osutuski reaalne võimalus näha, kuidas enda projekteeritud sild koormamisel tegelikult käitus ja mismoodi konstruktsioon FEM mudelis käitus. Kui nüüd mõlemat võrrelda, siis nägi ta asju, millele ei osanud esialgu üldse tähelepanu pöörata,“ vahendab tudengi emotsioone mentor Naano.
Kogemust, mis Laurynast üldse osalema motiveeris, sai ta BRICO-lt oodatust tunduvalt rohkem. „Tegelikult on läbikukkumine üks osa teekonnast eduni, õpime teadmatusest tehtud vigadest ning liigume edasi,“ jutustab mentor.
Naano julgeb tunnistada, et uuenduslikkuse mõttes talle teiste tiimide sillad huvi ei pakkunud. „Ilmselt olen lihtsalt liiga palju sarnaseid kaarsildu näinud, sest neid tehakse igal aastal. Üldine kuju, näiteks kaar, võib ju jääda. Säärane konstruktsioon on tõesti väga efektiivne, annab kogu arvestuses häid tulemusi, sestap ka mõistlik.“

Steweni sõnul oleks võimalik uuenduslikkust luua sillaelementide vahelistes liidetes ning kaartesisese struktuuriga. „Loodan, et järgnevad aastad toovad rohkem n-ö raamist välja mõeldud lahendusi, kus üllatusi oleks rohkem kui ühelt osalevalt meeskonnalt ja seda nii peene topoloogia optimeerimise, konstruktsiooni keerukuse kui ka elementide vaheliste liidete poolest.“
BRICO number viis
Terassildade projekteerimise ja valmistamise võistlus on Naano hinnangul väga äge ning kogemusterohke. „Üldine korraldus ja võistlusosa läbiviimine on väga professionaalne, kuid iga aastaga leitakse mida veelgi parendada – äge!“
Tänavu osales võistlusel kaheksa meeskonda kolmest riigist. „Nüüd ei teagi, kas see on juba mullu kõneainet andnud tudengite suur passiivsus või midagi muud, aga osalejate arv oli võrdlemisi kesine.“
Teadlikkust Tallinnas toimuvast BRICO terassildade võistlusest on erinevates riikides ja õppeasutustes kõvasti suurendatud. „Isegi mina riputasin mitmeid reklaampostreid Poola haridusasutuste seintele, rääkimata otsekontaktidest mitme välisülikooliga. Kahju, et ei osata hinnata võimalust, mis on BRICO näol tudengitele loodud. Õnneks tegeletakse turundusega igal aastal üha aktiivsemalt.“
Aastatel 2016 ja 2017 Tallinna Tehnikakõrgkooli ja 2018. aastal Kaunase Tehnoloogiaülikooli meeskonnas võistelnud Naanol on BRICO-st väga hea ülevaade. „See on ka üks põhjus, miks minu n-ö suhe BRICO-ga jätkub. Olen järgmisel aastal korraldusmeeskonnale abiks välismaiste turunduskanalite loomisel. Lisaks aitan parendada reegleid ja regulatsioone ning võistluse sisulist poolt.“
Kuna Naano on BRICO-lt saanud hulganisti kogemusi nii võistleja kui mentorina, pidasid võistluse senised korraldajad vajalikuks seda ära kasutada, et n-ö know-how tulevastele BRICO korraldajatele edasi anda. „Isiklikult sean tuleva aasta BRICO-le varasemate aastatega võrreldes veelgi suuremaid ootusi. Täitub ju sümboolne viis aastat. See võib-olla tundub esialgu liiga ambitsioonikas, kuid minu isiklik soov on näha sillavõistlusel säramas innovaatilisi lahendusi meeskondadelt kuni 15 erinevast riigist.“