
Martin Sutrop: tuleviku nutimasinaid loovad särasilmsed insenerid
Veel samal teemal:
Tootmise automatiseerimise ja masinaehitusega tegeleva Tech Groupi igapäevatöö osaks on oma inseneride toel innovaatiliste lahenduste ja prototüüpide loomine. Tegevjuht Martin Sutrop peab end küll hingelt inseneriks, kuid teda paelub ka lahenduste kaudu pakutav äriline väärtus. Küsimused reastas Mari Kamps. Olete tegutsenud peaaegu paarkümmend aastat. Mis on selle aja jooksul enim muutunud? Tech Group alustas tegevust […]
Tootmise automatiseerimise ja masinaehitusega tegeleva Tech Groupi igapäevatöö osaks on oma inseneride toel innovaatiliste lahenduste ja prototüüpide loomine. Tegevjuht Martin Sutrop peab end küll hingelt inseneriks, kuid teda paelub ka lahenduste kaudu pakutav äriline väärtus. Küsimused reastas Mari Kamps.
Olete tegutsenud peaaegu paarkümmend aastat. Mis on selle aja jooksul enim muutunud?
Tech Group alustas tegevust aastal 2003 ja teekond tänaseni on olnud põnev ning huvitav järjepideva arengu tulemus. Ettevõtte asutajad olid varem seotud ühe rahvusvahelise automatiseerimislahendusi pakkunud ettevõttega, kuid ühel hetkel sooviti end ise ettevõtjatena proovile panna. Valdkonnakogemus automatiseerimisest ja masinaehitusest ulatub seega kaugemale kui ettevõtte ajalugu.
Pidev areng ning tahtmine teha asju täna paremini kui eile, on olnud läbi aastate oluline osa meie mõtteviisist. 17 aasta jooksul oleme pidevalt väikeste sammudega edasi läinud ja jõudnud välja tänasesse päeva. Nende aastate jooksul oleme ettevõttena teinud läbi suure arengu, meie teostatavad projektid lähevad aasta-aastalt aina keerukamaks ja komplekssemaks ning väärtus, mida suudame klientidele pakkuda, üha suuremaks.

Nüüdseks oleme jõudnud lisaks soliidsele eale ka täiesti korraliku suurusega ettevõtteks kasvada. Meid on üle 80 spetsialisti ja eelmise aasta käive ulatus üle 21 miljoni euro, millest eksport moodustas 95%.
Olete õppinud TTÜ-s nii tootearendust kui majandust, kuidas jõudsite masinaehituse ja automatiseerimise juurde?
Olen õppinud tõesti nii tootearendust kui majandust, kusjuures igapäevatöös saangi neid valdkondi kombineerida. Hiljem olen täiendanud end ka Tartu Ülikooli strateegilise juhtimise magistriprogrammis. Olles küll hingelt insener, paelub mind projektide, lahenduste ja koostöömudelite juures äriline aspekt. Masinaehitus ja automatiseerimine seda just pakub – me ei loo klientidele lihtsalt lahendusi, mis on insenertehniliselt ägedad, vaid pakume lahendustega ka ärilist väärtust – efektiivsust, paindlikkust, tarnekindlust vms.
Millised on olnud põnevaimad väljakutsed, millega tellijad on ettevõtte poole pöördunud? Mis valdkonna ettevõtted teie n-ö abi vajavad?
Äri mõttes on meil kaks valdkonda – tootmise automatiseerimine ja masinaehitus. Tootmise automatiseerimise äris pakume oma klientidele – peamiselt tootmisettevõtetele – võtmed kätte automatiseerimis- ning robotiseerimislahendusi. Iga projekti puhul pakumegi ise kliendile lahenduse välja. Kliente on meil seinast seina. Mõned suurkorporatsioonid on oma vajadustest väga teadlikud, neil on automatiseerimise projektide läbiviimise kogemus ning nad spetsifitseerivad üsna täpselt, milline pakutav lahendus peaks olema. Samas on palju niisuguseid kliente, kellel automatiseerimiskogemust palju pole ja siis algab meie suhe müügieelse konsultatsiooni ning lähteülesande püstitamisega. Vaatame ja analüüsime kliendi juures tootmises, kus on pudelikaelad ja mida on mõistlik automatiseerida. Mõlemal juhul on siiski kogu lahendus meie inseneride välja mõelda ja pakkuda ning vastutus selle töötamise eest lasub meil. Seega on kõiksugu ägedate lahenduste väljatöötamine ning prototüüpide tegemine meie igapäevatöö osa.

Me ei keskendu konkreetsele sektorile, vaid oleme aidanud ettevõtteid väga erinevatest valdkondadest ja kõikvõimalike lahendustega. Kui kuidagi piiritleda, siis oleme pigem keskendunud väiksematele, täpsematele ja nutikamatele lahendustele, näiteks saekaatrite või jäätmejaamade lahendused on meile gabariitidelt liiga suured.
Projekte on aastate jooksul olnud väga palju ning raske on nende seast eraldi midagi välja tuua. Meie eesmärk on teha masinaehitus ja automatiseerimine kasu(m)likuks kõigile, et ettevõtted saaks tegeleda oma põhiäri ja väärtust lisavate tegevustega. Kui see saavutatakse meie lahenduste abil, siis see annab meile rahulolutunde tehtud tööst ja toob naeratuse näole. Tehniliselt oleme samuti kokku puutunud vägagi huvitavate projektidega alates päikesepaneelide tootmisest kuni väga komplekssete lahendusteni, mis sisaldavad erinevate toodete koostamist, testimist ja pakendamist.
Masinaehituse äris aitame paljudel ägedatel oma valdkonnas maailma tipus olevate tehnoloogia- ja masinaehitusettevõtetel uusi tooteid arendada ja valmistada. Puutume tänu sellele igapäevaselt kokku tehnoloogiatega, mida muidu kindlasti ei näeks ja see on hästi põnev.

Kuivõrd on ettevõtted teadvustanud automatiseerimise ja robotiseerimise olulisust?
Iga päevaga aina rohkem. Eks palju mängib rolli ka ettevõtete juhtimiskompetents ja ambitsioon, kuid kui vaatame täna kasvõi Eesti edukamaid tööstusettevõtteid oma valdkondades, siis enamik neist on suuremal või vähemal määral aktiivselt robotiseerimisega tegelemas. Kuigi enamik meie ärist tuleb piiri tagant, siis on mul eriti hea meel, et viimasel ajal on automatiseerimise ja robotiseerimise vältimatusest aru saamas ka aina enam Eesti ettevõtteid. Ja siinkohal ma ei mõtle näiteks elektroonika- või autotööstusega seotud ettevõtteid, kus on seeriatootmine ning tugev automatiseerimiskompetents juba varem olemas, vaid just ettevõtteid n-ö klassikalisest tööstusest – puidu-, mööbli-, ehitusmaterjalide- ja muu tööstus.
Eks ühelt poolt aitab kindlasti kaasa automatiseerimisest rääkimine, kuid peamine põhjus on siiski konkurentsi- ja tööjõuolukord. Automatiseerimine ja robotid pole lihtsalt üks tore teema, vaid hädavajalik tagamaks pikemaajaline edukas toimimine.
Üha enam näeme ka oma klientide puhul, et investeeringu kasuks otsustamise juures pole aluseks enam pelgalt must-valge Exceli-kalkulatsioon tasuvusajast, vaid aina enam mängivad rolli kvaliteet, paindlikkus ning päeva lõpuks ka see, et kui kliendi tehas asub näiteks tõmbekeskustest eemal, on (lisa)tööjõu leidmine pehmelt öeldes väljakutse. Ainus võimalus elus püsida on automatiseerida. Kuna oleme üha enam liikumas heaoluühiskonna poole, siis lihtsamate või suuremat füüsilist pingutust nõudvate tööde tegemiseks eestimaalasi naljalt ei leia.
Kust leiate tööjõudu ja millega neid motiveerite/kinni hoiate? Kust tulevad head tööalased ideed?
Usun tugevalt sellesse, et peamine motivatsioon on huvitav ja professionaalseid väljakutseid esitav töö. Meie asi on luua keskkond ja tagada vahendid, et suudaksime aina põnevamaid ja keerukamaid projekte ette võtta ja ära teha. Head ideed tulevad uudishimulikelt ja edasipüüdlikelt inimestelt, ise uurides ning meeskonnana koos töötades.
Praegu on üle maailma keerulised ajad. Kuidas hakkama saate?
Kevadel panid koroona puhkedes paljud ettevõtted investeeringud uutesse tootmisliinidesse seisma, lisaks panid mitmed kliendid oma uued tootearendusprojektid ootele. See puudutas mõnevõrra ka meid, kuid nüüd näeme tulevikku enda valdkonnas igatahes võimalusterohkena. Arusaadavalt on koroona kiirendanud automatiseerimislahenduste ja robotite kasutuselevõttu. Sektorite nõudlused ja lühiajalised arenguperspektiivid on muidugi erinevad, kuid kõik tootjad saavad aru, et mida vähem sõltub tootmine inimestest, seda kindlam on enda klientide teenindamine järgmiste lainete või võimalike uute pandeemiate puhul.

Ka masinaehituse äris näeme kasvuks häid võimalusi, kuna koroona tõttu mõtlevad paljud ettevõtted läbi, kuidas ja kellega oma tooteid välja arendada ning kus neid valmistada. Ka on hoogustunud näiteks erinevate automatiseeritud kontaktivabade lahenduste turuletoomine.
Kuidas suhtute väitesse, et robotid võtaksid justkui töö inimestelt ära?
Ühiskonnana ju soovime, et inimesed tegeleksid tööga, mis pakuks neile kas rahulolu või lisaks väärtust tööandjale või ühiskonnale. Oleme jõudnud tehnoloogilise arenguga aega, kus meil on võimalik automatiseerida paljud sellised tööd, mis on kas füüsiliselt rasked või mitte ülemäära targad. Kindlasti toob robotiseerimise laiem levik ühiskonda mingeid muudatusi – peame olema valmis järjest rohkem õppima uusi oskusi ja ameteid, mida me praegu veel ei tea, kuid mida tehnoloogia areng meile pakkuda saab.
Tech Group on Eesti Masinatööstuse Liidu liige. Mida see ettevõttele annab?
Näeme Eesti Masinatööstuse Liidu liikmeksolekut kasulikuna mitmest aspektist. Tegemist on aktiivse võrgustikuga, mille kaudu oleme suutnud leida mitmeid koostööpartnereid. Meie vaatest on vast kõige olulisem liidu töö järelkasvuga ning automaatika ja robootika valdkonna populariseerimine noorte seas, et meil ikka oleks tulevikus neid säravate silmadega insenere ja tehnikuid, kes tuleviku nutikaid masinaid loovad.