Modernses militaarmaailmas ruulivad robootika ja elekter

Militaarmaailmas on sarnaselt tsiviilmaailmaga olulisemateks trendideks elekter ja robootika. „Hübriidmootor vahetab välja diiselmootori, asendudes pikas perspektiivis elektrimootoriga ja robootika hakkab inimest asendama üha enam,“ kinnitab kaitsetööstusettevõtte Milrem juhatuse esimees Kuldar Väärsi. Kirjutab kaasautor Gerli Ramler.

Energia tähtsus ei ole oluline ainult mobiilsuse, vaid ka relvastuse ja kaitstusevaates. Näiteks on testimisel juba esimesed energiarelvade versioonid ja harjumispärased soomused on asendumas aktiivkaitsega. Robootika aga hakkab üha enam inimest täiendama ja järgmises etapis koguni asendama. Militaarsete arenduse eesmärk on eelkõige inimene ohutsoonist välja tuua ja vähendada kognitiivset ning füüsilist koormust, aga pikas vaates on inimene Väärsi sõnul lihtsalt autonoomsetest süsteemidest aeglasem ja „kohmakam“. „Lahingutempo muutub oluliselt kiiremaks kui täna. Kindel on aga see, et relvasüsteemide kontroll ja otsuste tegemine jääb inimesele!”

Väärsi möönab, et innovatsioonil on mitmeid tasandeid: on lahendusi, mis töötavad hetkel vaid laboritingimustes, näiteks USA Kaitseministeeriumi alluvuses oleva agentuuri DARPA (The Defense Advanced Research Projects Agency) militaarrobotite arendus. On lahendusi, mis töötavad veel hetkel kontrollitud keskkonnas, näiteks kütuseelemendid. Aga on lahendusi, mis toovad innovatsiooni igapäevasesse kasutusse.

„Ettevõttena peame keskenduma innovatsioonile, mis lühikeses või keskmises perspektiivis lahendab meie klientide muresid. Samas peame jälgima tehnoloogia trende ja tegema koostööd ülikoolidega, et oleksime konkurentsivõimelised homme ja ka ülehomme. Julgen väita, et Milremi mehitamata lahingmasin on just seda tüüpi innovatsioon, mis hetkel on väga uus lahendus, kuid asendab peatselt, 15–20 aasta jooksul, seniseid jalaväelahingmasinaid. Kaitsevaldkonnas ei ole protsessid kiired, kuid on üsna stabiilsed. Üks kindel suund on, et autonoomsed ja elektrijõul baseeruvad mobiilsuslahendused asendavad tänaseid traditsioonilisi diiselajamil põhinevaid sõidukeid.”

Tugev tegija militaarsektoris

Milrem on Väärsi hinnangul Euroopas väga tugeval positsioonil. „Meie tooteid leiab juba Hollandist, Saksamaalt, Norrast, Prantsusmaalt ja Suurbritanniast. Peatselt nimekiri täieneb. See aga ei tähenda, et konkurentsi ei oleks. Tugevad konkurendid on nii Ühendriikides, Iisraelis kui ka Saksamaal. Ettevõtteid, kes tulevad välja uute robootikalahendustega, lisandub pidevalt. See on kiiresti kasvav sektor.”

Tänane kriis on tema sõnul väga ilmekalt demonstreerinud vajadust mehitamata süsteemide järele ning seda mitte ainult kaitsevaldkonnas, vaid ka kommertssektorites nagu põllumajandus, energeetika, metsandus ning samuti päästevaldkond. Olukorras, kus inimeste jaoks on töö tegemine takistatud, muutub automatiseerimine üha tähtsamaks. Selles suunas liiguvad ka Milremi tooted. Näiteks metsarobot Robotic Forester lahendab olulise probleemi metsanduses ning päästerobot Multiscope Rescue võimaldab päästes väiksema inimressursiga teha sama ja enamgi, mida teevad tuletõrjujad praegu.

Koos Tartu linnaga on Milrem uurimas ja loomas süsteeme, mida kasutada tänavakoristuses. „Pärast eriolukorra väljakuulutamist läks suur osa meie töötajaist kodukontorisse. Nagu paljud teisedki ettevõtted, avastasime ka meie, et nii on täiesti võimalik tööd jätkata ilma, et kvaliteet kannataks. Muidugi on neid, kes kodunt töötada ei saa, näiteks tootmis- ja testinsenerid ning instruktorid. Just viimaste töö pidime täiesti e-lahendustele ümber korraldama. Kuna hetkel klientide juures personaalset väljaõpet teha ei saa, koostasime väga põhjalikud e-õppevahendid. Samas on personaalse väljaõppe teostamine meie toodete puhul vägagi oluline ning kui maailmas normaalsus taastuma hakkab, loodame seda jätkata,” räägib Väärsi.

Robotid istutavad metsa ja kustutavad kahjutuld

Hetkel on ettevõte keskendumas kolmele uuele tootele: robottuletõrjuja, robotmetsamees ning mehitamata jalaväe lahingmasin. Kaks esimest põhinevad mehitamata maismaasõidukil Multiscope, kuid mehitamata jalaväe lahingmasin on täiesti uus arendus, mis saab olema sisuliselt CV90-laadsete jalaväelahingmasinate mehitamata versioon.

Robottuletõrjuja lahendus põhineb mehitamata roomiksõidukil Multiscope Rescue, kuhu on integreeritud Hollandi vahukustutussüsteemide tootja InnoVfoami kustutussüsteemid. InnoVfoamiga arendatud süsteemid aitavad leevendada tuletõrjujate ees seisvaid ohte ja võimaldavad tulekahjusid kiiremini ning efektiivsemalt ohjeldada. Robottuletõrjujad on distantsilt kaugjuhitavad ning nende kustutusüsteeme ja sõidukit saab tänu erinevatele kaameratele eraldi juhtida.

Sõidukile saab lisada erinevaid sensoreid, näiteks gaasilekete avastamiseks. Samuti on võimalik lisada autonoomsuse navigatsioonipakett, mis võimaldab iseseisvat liikumist päästealale või sealt tagasi. Sõiduki kandevõime on kuni 1200 kg ning sellele saab integreerida pumbasüsteemiga vee- ja vahupaake. Lisaks saab robottuletõrjuja kanda kümnete meetrite kaupa voolikuid, mille käsitsi laialilaotamine tähendaks tuletõrjujatele märkimisväärset energia- ja ajakulu.

Robotmetsameest Robotic Foresteri rakendatakse parasvöötme metsade kõige keerulisemates tingimustes ehk lageraiealadel. Süsteem koosneb kahest mehitamata sõidukist, mis varustatud taimi istutava ja võsa lõikava süsteemiga. Istutusseadmega metsamees salvestab metsataimi istutades iga taime täpse koordinaadi andmebaasi. Pärast istutamist võtab töö üle võsalõikuriga metsamees, teades tänu eelsalvestatud koordinaatidele täpselt, kus istutatud taimed asuvad ning suudab nende vahel võsa ja heina lõigata, vähendades konkurentsi valgustingimustele ja mullatoitainetele.

„Selline süsteem aitab tagada jätkusuutliku metsamajanduse, tõstab oluliselt tööjõu efektiivsust ja tagab kõrgema lisandväärtusega töökohti. Lisaks nähakse metsade istutamist kui olulist meedet kliimaprobleemide lahendamisel,” nendib Väärsi.

Nimelt seovad kasvueas olevad metsad atmosfäärist süsinikku (1–10 t/ha/a), mis aitab leevendada kasvuhoonegaaside hulka atmosfääris. Lisaks kasvatatakse metsades sageli vaid neid puuliike, mis leiavad rakendust saetööstuses näiteks ehitusmaterjalide või mööblina. Tootes puidust ehitusmaterjale ning kasutades neid näiteks majaehitusel, seotakse süsinikku veel mitmeks aastakümneks.

Milrem on arendamas ka uut tüüpi jalaväe lahingmasinat, mis on kordades suurem ja tehniliselt keerukam kui tänased robotid THeMIS ja Multiscope. „Meie insenerid on selle disainimisel loonud mitmed väga uudseid tehnilisi lahendusi. Uue robotlahingsõiduki eelis on, et sõdurid on võimalik hoida ohutus alas ning robootikalahendused on need, mis asetatakse kõige ohtlikumatele positsioonidele. Lisaks on robotsõiduk oluliselt odavam võrreldes traditsiooniliste jalaväelahingmasinatega,” selgitab Milremi juht. „Kolm korda väiksem kaal muudab transpordi missioonipiirkonda väga lihtsaks. Nii saab seda näiteks lennukist langevarjuga maapinnale visata. Varustatud on sõiduk aga samasuguse 30–50 mm kahuriga nagu hetkel erinevates riikides kasutusel olevad jalaväelahingmasinad.”

Sõiduk on varustatud hübriidajamiga (diisel-elekter) ning autonoomsete funktsioonidega, mis võimaldavad sel minimaalse operaatori sekkumisega ülesandeid täita. Liikumiskiirusel 80 km/h pole enam võimalik seda juhtida kui puldiautot, vaid tuleb määrata asukohad ja trajektoorid, mis määravad sõiduki autonoomse liikumise.

„Oluline on leida lahendusi, mis aitavad lahendada kliendi probleeme kõige efektiivsemal moel. Kogu maismaarobootika turg on hetkel kiirelt kasvamas – sisuliselt kõik Euroopa riigid on juba oma robootika programme alustamas, kuid ka konkurente tuleb üha juurde,” lisab Väärsi. „Robottuletõrjuja ja robotmetsamehe loomisel oleme väga selgelt lähtunud kliendi vajadustest. Meil on suurepärane koostöö Päästeameti ja Riigimetsa Majandamise Keskusega, kes on toetanud meid nõuga ning samas annavad ka võimalusi loodud lahenduste testimiseks.”