Nutikad naised teevad suitsukonidest biolagunevat plastmaterjali

Eestis tekib hinnanguliselt 350 tonni konijäädet aastas, millest enamik leiab kahjuks tee tänavale või loodusesse. Tegelikult on toksilised suitsukonijäätmed väärtuslik tooraine, millest saab valmistada plastitööstusele baasmaterjali. Kuidas see käib, selgitab Eesti ettevõtte Filaret OÜ asutaja ja tegevjuht Ines-Issa Villido. Kirjutab Gerli Ramler.

„Lihtsalt seletades kogume suitsukonid kokku ning eraldame spetsiaalse masina abil plastist filtriosa. Paljud arvavad, et konides olevad filtrid on valmistatud puuvillast, ent ei ole – need on plastist, mille peened kiud lagunevad keskkonda sattudes mikroplastiks, eraldades samaaegselt ümbrusesse suures koguses mürgiseid kemikaale ja toksiine, mille filter on suitsu põlemise käigus kinni püüdnud,” selgitab Villido.

Töötluse järel jäävad alles tuhk ja paber, millel oleks tegelikult samuti potentsiaali ümbertöötluseks, ent Filaret sellega ei tegele.

Eraldatud plast jahvatatakse, pestakse toksiinidest puhtaks ning saadud vatitaolisele materjalile lisatakse lisaaineid, mille tagajärjel valmivad graanulid. See materjal ongi plastitööstuse komposteeritav ja biolagunev baasmaterjal, millest saab toota nii survevalutooteid kui ka 3D-printimise materjalilõnga ehk filamenti. Täpsemalt ei saa „retsepti” Villido sõnul selgitada. Meetod on hetkel patentimisel, sest tegemist on unikaalse tootega. „Võime öelda, et oleme maailmas esimesed, kes on tootnud konidest 3D-printimise materjali ning sellega ka printinud!”

Ta lisab, et toksiinid, mis konidest välja pestakse, viiakse jäätmejaama, kus need vastavalt nõuetele utiliseeritakse – nii hoidutakse ohtlike jäätmete sattumisest keskkonda. „Püüame oma protsessiga ise võimalikult vähe jääke tekitada, näiteks saame vajalikke kemikaale suures osas taaskasutada. Hetkel toodame materjali laboris, selles on omajagu käsitööd, kuid töös on protsesside optimeerimine ja automatiseerimine, et ümbertöötlus toimuks lühemas ajaaknas. Oleme selleks saanud toetust Euroopa Liidu rahastusprogrammide kaudu. Prioriteet on hetkel tootmisprotsessi täiustada ning patent sisse anda.”

Filareti idee sündis Villido loometööst, mille raames ta tegi konidest keskkonnateemalisi kunstitöid ja skulptuure. Täiendades oma skulptoriharidust TalTechis plastitehnoloogia vallas, alustas ta magistritöö raames konifiltrite ümbertöötlemist keskkonnasõbralikuks ja biolagunevaks plastmaterjaliks. Unikaalse tehnoloogia väljaarendamisel oli tal abiks diplomitöö juhendaja doktor Illia Krasnou ja ettevõtte kaasasutaja Kristina Jacqueline Leoniga hakati äriideed välja arendama.

Keskkonnasõbralik plast

Kuigi Filaret on alles väga algusjärgus, loodud mais 2022, on juba mitmed ettevõtjad leidnud nendeni tee. „Meie poole on pöördunud nii plastitootjad Eestist kui ka välismaalt, samuti soovivad 3D-printimisega tegelevad firmad ja ka eraisikud katsetada meie materjalist toodetud filamendiga printimist,” kõneleb Villido. „Oleme siiski seisukohal, et meie ei pea kogu maailma konidest ise plasti tootma ega jaksakski seda teha. Lisaks oma tootmisele saame patendilitsentsi ka teistele ettevõtetele müüa. Jäätmete importimine on regulatsioonide tõttu keerukas. Rahalises mõttes ja ka jätkusuutlikkuse vaates on tasuvam pigem seada töötlusjaamad üles regioonidesse, kus on suurem turg.”

Samuti ei ole Filareti eesmärk keskenduda konide korjamisele. „Kahjuks ei ole Eestis veel kujunenud välja head süsteemi, kuidas konid muust prügist eraldatuna kätte saada. Seega oleme sunnitud osa oma fookusest pöörama nende süsteemide ülesehitamisele, ent teeme juba koostööd partneritega, kes selle töö soovivad enda peale võtta.”

Hetkel toimub konide kogumine spetsiaalselt selleks arendatud prototüüp-kastide abil. Põnev on see, et konikogumiskastide vastu on huvi väga suur – neid soovivad enda kinnistule nii väiksemad kui ka suuremad ettevõtted, samuti ürituste korraldajad, toitlustusasutused. Samuti on huvi koostööks üles näidanud ka mitmed Eesti suuremad linnad. Ideaalis võiks konikast olla prügisorteerimissüsteemi üks osa, nagu on biojäätmete, klaasi- ja pakendikonteinerid. „Konid on meie jaoks maas vedelev varandus,” muigab Villido. „Teeme koostööd ka Maailmakoristuspäevaga, kellel on väljatöötatud pudelitoorikute jäätmetest taskutuhatoosid, kuhu saab suitsetaja panna oma suitsukonisid. Tulevikus loodame koostöös paigaldada ka tsentraalsed taskutuhatooside tühjendamiskohad, et kogutud konid leiaksid tee siiski ka meie ümbertöötlusesse.”

Soov arendada rohetehnoloogiaid

Villido sõnul vaatavad nad keskkonnakaitsele ja jätkusuutlikkusele laiemalt: „Filaret küll alustab suitsukonijäätme probleemist, ent kasvame järk-järgult rohetehnoloogiaettevõtteks, kus arendatakse erinevaid tehnoloogiaid. Järgmine suund oleks ümber töödelda plastist tööstustekstiiljäätmeid, mis on maailmas meeletult suur ja üha kasvav probleem, kuid vaatame ka näiteks kalavõrkude poole. Nailonist kalavõrke on täis nii maailmamered kui ka meie oma Peipsi järv! Neid jäätmeid oleks massi mõttes kindlasti lihtsam ümbertöötluseks kokku koguda kui väikesemahulisi konisid.

Hetkel töötavad Villido ja Leon ettevõttes kahekesi, abiks mõned praktikandid. Aga plaan on laieneda ning leida tööle plastitööstuse insenere, teadlaseid ja muid võtmeisikuid. Filaret on osalenud ka mitmes programmis, mis on aidanud neil oma fookust õigeks sättida ning areneda. Suurima tõuke andis Prototron, kust saadi pärast vooruvõitu algkapital, samuti osaleti TalTechi DeepEST Spin-off programmis, Tehnopol Startupi Inkubaatori kasvuprogrammis ja hiljuti jõudsid nad Ajujahil TOP9 meeskonna hulka. 

Villidol on nimetatud programmide kohta öelda ainult kiidusõnu. „Soovitan alustavatele ettevõtjatele väga selliseid väljakutseid. Peab muidugi olema valmis väga intensiivseks panustamiseks, aga koos ekspertidega jõuab kiiremini tulemuseni ning protsessid hakkavad rutem liikuma. Meie jaoks oli väga oluline just mentorluse osa, kuna kogenud kõrvaltvaataja pilgu läbi ja suunamisega on algfaasis lihtsam kurssi ja fookust hoida, kuna ise võib liialt detailidesse ära kaduda, kaotades suure pildi taju.“

Järgmisel aastal plaanib Filaret hakata vaatama investorite poole. Villido sõnul on võimalikud investorid juba huvi üles näidanud ning see annab ainult innustust, et ollakse õigel teel.

Konisid ei tohi põletada!

Suitsukonid on Läänemere üks laialdasemaid mereprügi liike, need on toksilised ning võivad laguneda kuni 10 aastat. Üks suitsukoni võib mürgitada kuni 1000 liitrit vett ning konist vette eritatud mürkained püsivad vees aastaid ja võivad olla vee-elustikule surmavalt kahjulikud. Suitsukoni sisaldab orgaanilisi ühendeid, toksiine ja raskemetalle. On tuvastatud, et ca 60–70 ühendit suitsukonis on kantserogeensed ja potentsiaalselt vähkitekitavad. Suitsukonisid ei tohi samas ka põletada, sest põledes vabaneb konist tuhandeid kahjulikke ühendeid ja kemikaale.