Plastitööstus otsib võimalusi ringmajanduse edendamiseks

Eesti plastitootjad ja keskkonnaministeerium edendavad era- ja avaliku sektori omavahelist koostööd ning otsivad võimalusi Euroopa Liidu plastistrateegias püstitatud eesmärkide elluviimiseks. Kirjutab Eesti Plastitööstuse Liidu (EPTL) tegevdirektor Pilleriin Laanemets.

Mullu 20. tegevusaastat tähistanud plastiliidu prioriteedid on siiani olnud valdkondliku hariduse kestlikkuse tagamine ning ettevõtete rahvusvahelistumine, täna on fookus aga Euroopa Liidu plastistrateegia väljakutsetel ja võimalustel. Plastitootjad ja keskkonnaministeerium otsivadki nüüd ühiselt lahendusi plastmaterjalide jäätmete senisest tõhusamaks kogumiseks, ümbertöötlemiseks ning taaskasutamiseks.

Hiljutisel EPTL-i üldkoosolekul, mis toimus keskkonnaministeeriumis, ütles avasõnad minister Siim Kiisler. Sisutiheda ettekande tegi aga ringmajanduse nõunik Mihkel Krusberg. Kohalviibinud olid üksmeelsed ringmajanduse põhimõtete suhtes, mis seisnevad plasti mõistlikus ja vajaduspõhises tarbimises, nulltolerantsis jäätmete loodusesse sattumisele ning plastitootjate seniste ärimudelite arendamises viisil, mis võimaldab jäätmeid maksimaalset väärindada.

Plast on tänaseni asendamatu elutähtsas meditsiinivaldkonnas, võimaldades päästa inimelusid ning transpordisektoris, vähendades kütusekulu. Lisaks on see oluline toiduainetööstuses, pikendades toidu säilivusaega ja luues tingimusi toiduraiskamise vähendamiseks.

Vaatamata materjali kasulikele omadustele on plastitööstusele saanud osaks põhjendatud surve arendada seniseid ärimudeleid ja seda ringmajanduse põhimõtetest lähtudes. Samuti tõsta töötaja kohta loodavat lisandväärtust ning saavutada tootmisprotsessis ressursside tõhusam kasutamine tervikuna. Viimasest lähtuvalt tutvustasid ministeeriumi esindajad ressursitõhususe meedet, mille eesmärk on toetada tootmisettevõtteid investeerimisel innovaatilistesse lahendustesse, mis võimaldavad suurendada ressursitootlikkust toorme, energia, vee või jäätmete kasutamisel. Meede võimaldab taotleda maksimaalselt kuni kahe miljoni euro suurust toetust.

Korduskasutamine kui A ja O

Euroopa Liit on seadnud eesmärgi, et aastaks 2030 peavad olema kõik plastpakendid korduskasutatavad või kulutõhusal viisil ringlusse võetavad. Plastjäätmete maksimaalse korduskasutuse eelduseks on jäätmete efektiivne liigiti kogumine ja tarbijate teadlikkuse kasvatamine tegevuse olulisusest. Viimase puhul on keskkonnaministeerium välja töötamas ühtsete jäätmete liigiti kogumise ja sortimise juhiseid.

Eesti plastitootjad vahetavad Euroopa kolleegidega pidevalt kogemusi ja edendavad koostööd. Juuni lõpus külastas Eestit Euroopa ühe suurima kaubandusorganisatsiooni PlasticsEurope delegatsioon, et arutada valdkonda mõjutavat seadusloomet ja jagada erinevate riikide kogemusi plastistrateegia rakendamisel.

Enamikus Eesti ettevõtetes on juba täna kasutusel kaasaegsed plastjäätmete puhastus-, sorteerimis- ja ümbertöötlemisseadmed, tänu millele suudetakse tootmisprotsessis tekkinud jäätmed kogu ulatuses taaskasutada. Mitu kohalikku tootjat on teinud mastaapseid investeeringuid.

Estpak Plastik AS käivitas käesoleva aasta alguses modernse tootmistehase Harjumaal, kus valmistatakse toiduainetööstuses kasutatavaid pakendeid 100-protsendiliselt ümbertöödeldud plasttaarast. Detailideni läbimõeldud kontseptsioon, Starlingeri masinad ja LEAN-tootmispõhimõtted enam kui 5000-tonnise tootmisvõimsuse juures on ringmajanduse ideaalne näide, mis on eeskujuks kogu Euroopa plastitööstusele.

Üle 30 protsendi Euroopas valmistatavatest plasttoodetest on pakendid. Selleks, et tööstustes ja kodumajapidamistes kasutatud kilematerjal saaks uue rakenduse, alustas Maardus asuv Orkos Estonia OÜ kõrge kvaliteediga plasti regranulaadi tootmist. Ettevõtte töötab täna täisvõimsusel, kusjuures toodangu kvaliteeti usaldatakse nii Skandinaavias kui kaugemalgi.

Tark tootedisain

Ringmajanduse printsiipidest lähtuvalt on trend targal tootedisainil ja materjalide teadus- ning arendustegevusel. Keskkonnaministeeriumis toimunud koosolekul veenduti, et Eesti ettevõtted on valmis muudatustega kaasa minema, kuid väike koduturg eeldab, et kohalik seadusandlus lähtuks ennekõike Euroopa Liidu ülestest suunistest, vältimaks ohtu liigsele halduskoormusele ning ettevõtete rahvusvahelisele konkurentsivõimele.

Arengud plastitööstuse valdkonnas on vältimatud. Kohalikud ettevõtted soovivad panustada plastmaterjalide taaskasutusse ning hindavat kõrgelt keskkonnaministeeriumiga tehtavat koostööd.

Mis on ringmajandus?

Ringmajandus on majandusmudeli uus põlvkond, kus kesksel kohal on loodusressursside jätkusuutlik kasutamine. Siiani oli maailmas põhiline lineaarne majandusmudel, mille järgi esmalt kaevandatakse maavarad, neist valmistatakse tooted, mida seejärel kasutatakse ning lõpuks visatakse need ära. Kuna erinevad materjalid segatakse kokku, raskendab see hilisemat taaskasutamist. Ringmajanduse mudelis on aga oluline toote/teenuse disain, kusjuures see ei tähenda üksnes välimust, vaid ka materjalide valikut, tarneahelat, eluiga, kasutajamugavust ja suunamist tagasi tootja juurde, nüüd juba pärast toote kasutamist. Ringmajanduse mudelis on kesksel kohal toodete rentimine, mitte nende omamine. Ringmajanduses püütakse hoida lahus bioloogilisel toormel valmistatud tooted ja tehislikud materjalid.

www. ragnsells.ee

Eesti Plastitööstuse Liit loodi 1997. aastal. Selle eesmärk on liikmesettevõtete huvide esindamine ja ühiste koostööprojektide läbiviimine. Liitu kuulub 42 ettevõtet.