Põltsamaale kerkib Skandinaavia unikaalseim vertikaalne tuuletunnel

Ajal, mil Juri Gagarin tegi inimkonna esimese kosmoselennu (aastal 1961), avas Põltsamaa põllumajanduskombinaat Nõukogude Liidus esimese tuubitoiduliini. Erinevad tuubi pakendatud toidud said rahva seas kiiresti populaarseks, kirjutab Inseneeria kaasautor Marie Jaksman.

Üks tollastest hitt-toodetest oli joogiekstrakt „Kosmos”, mis sai nime kosmosereiside järgi. Tegelikkuses oli see lihtne segu jõhvika- ja punasesõstramahlast ning suhkrust, kuid orbiidile see kunagi ei jõudnud. Küll aga saadeti kosmonautidele orbitaaljaama kaasavõtmiseks erinevaid suppe, joogiks mahlu ning isegi kohvi. Ja seda lausa kümne aasta vältel.

Nüüd, 56 aastat hiljem, on taaskord kõikidel lennundus- ja kosmosehuvilistel põhjust silmad Põltsamaa poole pöörata. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) toel ning Uue-Põltsamaa mõisa arendusmeeskonna eestvedamisel avatakse 2018. aasta lõpus just kunagise Põltsamaa ETKVL-i ja praeguse Põltsamaa Felixi kõrval asuvale platsile Skandinaavia maades ja Baltikumis unikaalne kosmoseteemaline perepark. Kosmopark koondab ühte majja vertikaalse tuuletunneli, kosmilised atraktsioonid ja tuubitoidukohviku.

Põline põltsamaalane ning idee autor Raul Lättemägi sõnab, et Kosmopark on üks osa laiemast Põltsamaa turismiatraktsioonide paketist lisaks lossihoovile, Kuningamäe kardirajale, tulevikus planeeritavale ujulale ja kunstsuusamäele.

Tuuletunnel

Koguperekeskuses on võimalik testida lennusimulaatoreid, riietuda skafandrisse ning kogeda Kuu gravitatsiooni. Kuid kindlasti on Läänemere-äärsetes maades unikaalse Kosmopargi kõige põnevamaks atraktsiooniks sisetingimustes aastaringselt töötav vertikaalne tuuletunnel. Algselt maailmas üksnes professionaalsetele langevarjuritele loodud vabalangemisele sarnased tingimused on nüüd võimaldatud kõikidele huvilistele ja seda siinsamas Põltsamaal. Püstises tuuletunnelis tekitatakse nii tugev tuulevoog, mis annab võimaluse kogeda ohutut lendamist ilma lennukist reaalselt välja hüppamata.

Eestlastele lähim sarnane atraktsioon Aeroodium asub Lätis Siguldas. Erinevalt Aeroodiumi tuuletunnelist tegutseb Põltsamaale kavandatav tuuletunnel sisetingimustes aastaringselt ning tugineb õhu tsirkulatsioonile. See tähendab, et võimas elektrimootor (500 KW) tekitab lennukambris õhuringluse, mille kiirus võib tõusta kuni 210 km/h. Tekkinud õhuvoog suunatakse tunneli külgede kaudu alla lennukambrisse ja seeläbi lennukambri põranda, tõstes lendajad kuni 8 meetri kõrgusele õhku ja õhuvoolutsükkel algab uuesti.

Kosmopargi projektijuht Marek Joost lisab: „Õhukiiruse tagav ventilaator koos mootoriga kaalub 42 tonni ning on läbimõõduga 3,8 m ja see transporditakse siia Saksamaalt”.

Selleks, et jahutada õhku ja ennetada turbulentsi, on tuuletunnelis aktiivse õhu jahutussüsteem, mis tähendab, et tuuletunneli alumises osas on veega täidetud jahutusribad. Õhk, mis sealt läbi läheb, jaheneb. „Kui tsirkuleerivat õhku ei jahutata, siis tõuseb õhu temperatuur igas minutis 4 kraadi. On võimalik jahutada ka õhukambri õhku jahedama välisõhuga segades. Kui aga siseõhu ja välisõhu temperatuurid on liiga suure erinevusega, siis tekib turbulents, mis takistab sujuvat lennukogemust,“ kommenteerib Joost.

Lihtne idee kätkeb endas aga küllaltki keerukat proovikivi. „Kuna tegemist on väga ambitsioonika ning tehniliselt keeruka ettevõtmisega, oleme usaldanud kogenud tuuletunnelite ehitajaid, Saksamaa ettevõtet Indoor Skydiving Germany (ISG),” jutustab Joost.

Kosmoparki kavandatav tuuletunnel on 21 m kõrgune ja 14 m x 6 m laiune klaaskonstruktsioon, mis kulgeb läbi kahe korruse. „Veel loob lisaraskusi paekivipinnas ning lähedalt mööduv Põltsamaa jõgi, mistõttu kogu hoone ning tuuletunneli tugiraam ehitatakse ning paigaldatakse kogenud sakslaste range järelevalve all,” kinnitab Joost.