Renardi mootorrattad kui rätsepatöö

Renard Groupi jaoks on mootorratas midagi enamat kui lihtsalt sõiduvahend, mistõttu ühendatakse oma töödes nii funktsionaalsus, kvaliteet kui disain. Ettevõte pakub custom-made rataste ehitust ja selleks vajalikke detaile, kirjutab kaasautor Kadri Kütt.

Renardi ühe asutaja Andres Uibomäe kinnitusel erineb see, kus mootorratastele keskendunud ettevõtte hetkel on, suuresti alguspunktist. „Renard Grand Tourerist, millega 2007. aastal alustasime, ei ole väga palju järele jäänud. Tegime mõned vead ja ei jõudnud sinna, kuhu soovisime. See ei tähenda, et oleksime Renard GT-ga lõpetanud, aga ootame paremaid aegu.”

Edasiarendatud brändi Renard Speed Shop all valmistatakse custom-made mootorrattaid ja kliente teenindatakse case by case. Nüüdseks 5–6 aastat tegutsenud äri näol on tegemist moodsa tõlgendusega klassikalistest ratastest. 20–30 aastat vanad rattad muudetakse tänapäevale ja kliendi soovidele vastavaks. Kokku on tehtud umbes 25 tööd ja enamik huvilisi on Renardi tegijate poole pöördunud just sooviga saada endale käsitööratas. „See on rätsepateenus nagu ülikonna tellimise puhul. Kuulame kliendi ära ja pakume talle platvormi. Oleme nüüdseks piisavalt palju rattaid teinud ja teame, kuidas neid teha. Kui pakutu sobib kliendile, hakkame pihta.“

Osa Renardi klientidest moodustavad inimesed, kellel on juba midagi olemas ja lisaks on soov, et ratas ehitataks ümber. See on keerukam, kuna igast asjast ei saa alati soovitut teha. Firma ei tegele ainult rataste välimusega, vaid parendab ka sõiduomadusi.

High-end retro

Aastakümneid vana ratta tuunimisel on parendamisvõimalusi rohkelt. Enamik rattaid pärinevad 1970. aastate lõpust ja 1980. aastate algusest. Tollal oli rataste tehnoloogia teistsugune ja need ei vasta osaliselt tänapäeva nõudmistele. Näiteks ei olnud varem kohustuslik tulede kasutamine liikluses. Vanad generaatorid ei olnud selle jaoks mõeldud, mistõttu tuleb see ringi korraldada. Keerulisematest asjadest võetakse ette amordid, ergonoomia, sadul jne. Renardi eripäraks on, et keskmiselt viie kuuga valmivad rattad on ajastutruud, sh ka ratta toonid ja detailid.

Custom rataste puhul on väga palju käsitööd. „Meil on piisavalt võimalusi, et ise keevitada, puurida ja treida. Saame teha high-end detaile ühekaupa. Vaatame ratta väljanägemise põhjal, mis ja kuidas sobiks. Selline ratas ei tohiks valmis saades näha välja väga uus ega moodne, siis ta ei sobitu enam konteksti. Vahel näevad lahendused välja arhailised, aga need töötavad.”

Renard Speed Shopil on väljakujunenud nägu: kliendi soovid kuulatakse ära ja seejärel pakutakse välja oma nägemus. „Püüame kliendi stiilist aimu saada, aga kuna paljud ei tea, kuidas ratas valmib või mida ta täpselt soovib, siis me detailideni ei lasku.”

Käsitööst ekspordini

Custom-made ratas on luksus: see läheb kliendile kallimaks maksma, kui poest uue ratta ostmine. „Renard Speed Shopi puhul räägime hobby-businessist. Neid inimesi, kes seda teenust kasutavad, ei ole nii palju, et peaksime äriplaani koostama. See on igal pool maailmas lokaalne äri, aga vaatamata sellele peame ka meie püüdma piiri taha jõuda.”

Renard Speed Shopi toodete-teenuste valikus on nupuplokid Renard Switch Gear, mida müüakse juba 4–5 aastat üle maailma. Tegemist on nišitootega, mis sobib just custom ratastele.

Aastaid tagasi valminud Renard GT-ga oli meestel sama plaan ehk jõuda ekspordini, kuna Eesti turg on liiga väike ja seda eriti luksusratta jaoks. „Nišš, kuhu me Renard GT tegime, on peamiselt käsitööna valmivate toodete turg. Renardi mototööstus oli ajalooliselt Eestis olemas ja otsustasime selle taaselustada. Võib-olla ei olnud ajastus kõige parem, kuna 6–7 aastat tagasi oli mototööstus päris katki.”

Nüüdseks on mootorrataste valdkond paremas seisus ja nii peavad ka Renardi tegijad plaani uuesti proovida. Teiseks stardiks läheb nagu esimeselgi korral vaja mahukat finantseeringut, lisaks tuleb muudatusi teha ratta ehituses. Näiteks tuleb välja vahetada Renard GT-l olev Moto Guzzi mootor, kuna 2018. aastast kehtivad uued emissiooninormid. Uibomäe selgitusel ei suuda konkreetne Moto Guzzi mootor end Euro 4 normist läbi suruda ja see tähendab, et ka Renard on tugevalt mõjutatud. Uibomäe peab emissioonide karmistamist väikestele tootjatele hukatuslikuks, kuna raha puudumisel ei suudeta tooteid nõuetele vastavaks viia. „Arvan, et lähema viie aasta jooksul hakatakse selle tõttu elektrisõidukeid tootma. See on ainus võimalus.”

Renard GT tulevikust rääkides on ettevõtte loojatel plaan võtta olemasolevast kõik hea ja lisada sellele uuendusi. „Muutub tehniline osa: uus ratas saab ilmselt olema elektrisõiduk. Teisalt tuleb kogu marketingi pool teistmoodi püsti panna.”

Innovaatilised lahendused

Uibomäe peab kõige suuremaks Renard GT trumbiks ratta esteetikat ja disaini. Mudel on küll üks, aga rattale saab tooni anda värvimise abil. „Ratta disain on ajatu. Me ei läinud alustades ega lähe ka tulevikus disainikeeli polygon madnessi teed. Hoiame teistmoodi, natukene looduslikku ja ümara vormi joont.”

Tehniliselt poolelt on Renardil varuks trumpe, näiteks ratta esivedrustus on üles ehitatud tavapärasest erinevalt. Levinud lähenemise kohaselt on mootorrataste vedrustus roolikannu otsas ja see on omakorda ettepoole kaldu. Kaldenurk on vajalik selleks, et ratas stabiilselt sõidaks. Sportratastel on kaldenurk väiksem, touringutel suurem.

„Kui mootorratas hakkab vedrustuma, siis tänu kaldenurgale väheneb võrdeliselt esiratta liikumisega ka teljevahe. Sellega koos tekib ülejuhitavus. Renardi rattal ei liigu esiratas mitte taha, vaid otse üles ja ratta teljevahe ei vähene. Kurvi sõites, kui tekib G-jõud ja amordid surutakse kokku, on sõit ikka stabiilne. Tehniliselt on see üliäge lahendus,” kiidab Uibomäe.

Renard GT-d eristab teistest veel monokokk kandevkere. Tavapäraselt on mootorrattal mootor ja rattaid hoiab selle küljes raam. Raam on siis tehtud kas terastorudest või alumiiniumist. „Mõtlesime, et üks detail võiks teenida mitut eesmärki ja tegime raami sellise, mille sees on ka kütus. Paaki ei olnud enam vaja ja raami sisse panime ka airboxi, kust ratas õhku sisse tõmbab. Tegime ühe detaili, milles on kõik koos. See annab kokkuhoidu kaalus ja disainerile vabad käed.”

Aastaid tagasi oli selline kere nii innovaatiline, et tuli teha käsitööna, aga nüüdseks suudavad mõned ettevõtted seda juba ka suuremas koguses toota. Renard GT koosneb 32-st erinevast süsinikdetailist, mis omavahel kokku liimitakse. Renard GT puhul ostetakse enamik ratta ehituseks vajalikke detaile sisse, osa fabritseeritakse ka ise. Kõikide detailide jaoks on loodud digitaalsed jäljendid, millest saab soovitud hulga osasid toota.

Luksuslik nipsasi

Renard GT ratta esimesele prototüübile, mis valmis 2011. aastal, kulus ligi 800 000 Eesti krooni. Uibomäe naljatleb, et normaalne inimene ostab endale selle eest Porsche. Täna on Renardi hind umbes 75 000 eurot ja neid on müüdud nii Eestisse kui piiri taha.

Olulise müügiargumendina on Renardil kõigis Euro 3 emissiooniga maades oma müügilitsents. Ostja saab rattaga kaasa Certificate of Confirmity, kus on kirjas Renardi spetsifikatsioon ja millele kirjutab Uibomäe käsitsi alla. See tähendab, et tegemist on valmis tootega, mida tohib kõikjal müüa. Maksma läks see Renardi tegijatele ligi 50 000 eurot.

Kui küsida, milline on inimene, kes Renard GT ostab, vastab Uibomäe, et tegemist on justkui nipsasjakesega. Inimene ostab selle, kuna ta tahab, mitte sellepärast, et tal seda väga vaja on. Ratas on piisavalt võimas ja pigem cruiser-tüüpi, aga mitte väga pikkadeks distantsideks.