Teede Tehnokeskus: avatus uutele tehnoloogiatele annab eeliseid

Teede Tehnokeskus on unikaalne teetaristu haldamise ja arendamise ettevõte, mis koondab mitmeid erinevad põnevaid tegevussuundi. Ettevõtte juhataja Taivo Mölli ja intelligentsete transpordisüsteemide (ITS) osakonna projektijuhi Märt Puusti sõnul on avatus uutele tehnoloogiatele ning innukas IT-lahenduste kasutamine andnud võimaluse tuua klientideni uusi suundi nii tee-ehituses kui -kasutamises, lisaks pakutakse menukat teeilmajaama teenust. Kirjutab Gerli Ramler. 

„Meil on palju erinevaid teenuseid, millest suurim osakaal on laboril ehk ehitusmaterjalide laboratoorsetel katsetustel, uuringutel ning ITS-il ja teeinfosüsteemidel. Samuti sertifitseerime ehitusmaterjale ja ehitustooteid, teeme teedeehituse järelevalvet, pakkudes teenust näiteks lennuväljadele ja raudteedele ning korraldame erialaseid koolitusi,” tutvustab Möll. „Meie ettevõte on hea näide sellest, kuidas uued tehnoloogiad võimaldavad luua uusi lahendusi ja pöörata senised traditsioonilised lahendused teistpidi.”

Teede Tehnokeskusest käib aasta jooksul läbi väga suur hulk sertifitseerimist vajavat ehitusmaterjali, peamiselt teede-ehitusmaterjale, asfaltsegusid ja katteid, täitematerjale, betoone, väikeseid ja suuri paneele ning raudteematerjale, samuti tehakse geoloogilisi uuringuid. Muu hulgas teostatakse eeluuringuid Rail Balticu projekti jaoks – näiteks, millised ehituseks sobivad materjalid on kättesaadavad planeeritud trassi ümbruses. Vastav hange võideti nii Eestis, Lätis kui Leedus.

Arenduse ja uuringute osakonna tööst moodustab suure osa teede seisukorra mõõtmine ehk millises olukorras on meie teede näitajad: roopad, tasasus, kandevõime, haardetegur, ehitusmaterjalide seisukord, teepinna tekstuur, teekatte defektid. Nii saab ülevaate teede seisukorrast, kuidas see ajas muutub ja mida on tarvis teha tee säilitamiseks. Tellijateks on nii riik kui kohalikud omavalitsused. Teede Tehnokeskuse „käest” käivad läbi ka kõik uued teed, kus kontrollitakse nii ehitusmaterjalide omaduste nõuetelevastavust kui ka valminud teekatte kvaliteedinäitajaid. 

Konkurendid sunnivad arenema

Kõige tuntum on ehk Teedeinfokeskuse (TIK) veebikeskkonna tik.teeilm.ee lahendus, mille Teede Tehnokeskuse teeinfosüsteemide osakond töötas välja oma jõududega. Väga põhjalikku informatsiooni koondava tööriista eesmärk on muuta talvised teed liiklejatele turvalisemaks, andes reaalajas infot teehooldajatele ja prognoosides teepinnaolude muutumist. „Meie majasisene tehnoloogiavõimekus on arvestatav – alates elektroonikaga ümberkäimisest ja programmeerimisest kuni andmete käitlemiseni. Heaks näiteks ongi TIK, mille panime tööle aastal 2016. Mõtteid sellest, mida kõike veel võiks see lahendus katta, oli palju, kuid saime aru, et enne uue toote edasiarendamist vajame vähemalt ühte kindlat klienti, et see annaks kindlust edasi minna. Meie rõõmuks tulid juba esimesel talvel kõik Eesti teehooldajad meile teenuse kasutajateks!” meenutavad Möll ja Puust.

TIK koondab info teeilmajaamadest, sünoptilistest vaatlusandmetest ja teedel toimuvatest mobiilsetest teeseisu mõõtmistest, mida tehakse näiteks Lux Expressi bussidele paigaldatud anduritega. Süsteemis uuenevad iga 5–10 minuti tagant paljud tee- ja ilmaolusid iseloomustavad andmed, nagu näiteks teepinna ja õhu temperatuur, teepinna seisukord ja kloriidide olemasolu, vee/jääkihi paksus, sademete liik ja intensiivsus, nähtavus, tuule kiirus ja suund. Andmeid kasutatakse tee temperatuuri ja teeseisu prognoosimiseks ning hoiatuste andmiseks. 

Teenus on mõeldud eeskätt teehooldajatele, kes peavad tegema ennetavat hooldust libeduse ärahoidmiseks või saju korral libeduse tekkimisel selle kiirelt likvideerima. Tehnokeskus teeb lisaks Transpordiametile tihedat koostööd ka Riigi Ilmateenistusega, kelle sünoptikud aitavad tõlgendada ilmastikust tekkivaid situatsioone, millega peab kindlasti arvestama ja millistesse prognoosidesse tuleks suhtuda reservatsiooniga. Seejuures kasutatakse Soome, Rootsi, Norra ja Eesti riiklike ilmateenistuste baasprognoose.

Puust selgitab, kuidas lahendust välja töötades kaardistati esmalt teehooldajate vajadused ja seejärel hakati teenust järk-järgult arendama. „Oleme investeerinud kõvasti ettevõtte omavahendeid, et pakkuda igal aastal kasutajatele midagi uut. Eelmisel aastal näiteks lisandusid automaatsed hoiatused ja teavitused. Seisma jääda ei saa – konkurendid lähevad eest ära!” 

Möll nendib, et lahenduse tugevus on sõltumatus riigipiiridest, nii saab seda pakkuda ka teistele riikidele. „Konkurents on küll tugev nii Soome kui ka Rootsi suunalt, aga kindlasti on meil mingid funktsioonid teisest paremad. Näiteks on meie süsteem kõige komplekssem ja samas kompaktsem. Veebruaris (2020) Soomes Taliteede konverentsil kuulati meie selleteemalist ettekannet silmnähtava huviga ning kommenteeriti teenuse kõrget taset. Nüüd oleme võtnud sihiks minna oma tehnoloogiliste lahendustega ka väljaspoole Eestit ning tänaseks oleme lähiregioonis lepinguteni jõudnud nii Lätis kui Leedus. Meie üheks huvitavamaks kliendiks on aga näiteks Hyundai Motorsport!”

Kui 2019. aastal tehti koostööd Toyota Gazoo Racing meeskonnaga, siis 2020. aastal sõlmis Teede Tehnokeskus lepingu Hyundai Motorspordiga ning teenust osutatakse kogu meeskonnale. Veidi kohandatud TIK veebiteenused ja spetsiaalselt ralli tarbeks arendatud asukohateenused aitavad meeskonnal nii kiiruskatsetel orienteeruda kui ka rajaolude kohta infot koguda.

Mehed tunnistavad, et WRC-karussellis kaasalöömine ei ole kuigi tõhus äriprojekt, kuid on hea ja huvitav võimalus ennast proovile panna mittetraditsioonilises valdkonnas. 

Ühtlasel temperatuuril laotatud asfalt elab kauem 

Teede Tehnokeskuse teine tuntud omatoode on asfaltkatete laotamise termomõõtmise süsteem. See tähendab, et asfaldi laotamisel mõõdetakse laoturi tagant tulevat pinnakattepaani iga 10 cm tagant, tekitades iga 10×10 cm ala kohta temperatuuripunkt. See annab teadmise, kas asfaldi temperatuur on nõuetekohane ja stabiilne ning tagab rullimisel ühtlase tihenemise. „Suured asfaldisegu temperatuurierinevused mõjutavad asfaltkatte tihendamist ja teevad tee hiljem ilmastikumõjule vastuvõtlikumaks ning põhjustavad katete kiirema lagunemise. Meie termokaamera seade mõõdab ja edastab vajaliku info reaalajas wifi kaudu tööjuhi nutiseadme rakendusse ning samuti saab töö kvaliteeti jälgida üle võrgu. Kogu info temperatuuri ja ka laotatud pinnakatte jaotumise ühtluse kohta salvestub serverisse,” selgitab Möll.

Temperatuurimõõtmise süsteemiga seondub Eestis edukalt kasutusele võetud boonussüsteem. „Just boonus-, mitte trahvisüsteem,” rõhutab Puust. „Ehk kui teedeehitaja teeb miinimumnõuetest paremat tööd, saab ta pingutuse eest ka tasutud. Trahv on frustreeriv, preemia aga motiveerib pöörama tähelepanu ka pisidetailidele ja kvaliteetsemaid teid ehitama.“ 

Asfalteerimise kvaliteedi mõjutamiseks on palju võimalusi, kuid üks suuremaid on temperatuuri täpne seiramine. „Boonuse arvutamine käib laotatava asfaldi temperatuuri ühtluse pealt,“ täpsustab Puust. „Transpordiamet on boonussüsteemi tunnustanud ja on lisanud selle ka oma hankepakkumistesse – see on hea näide, kuidas era- ja avaliku sektori koostöös rakendatakse innovatsiooni ja läbi selle muutuvad meie teed vastupidavamaks.” 

Pikemas perspektiivis on võimalik kogutud temperatuuriinfo ehk termopilt liita teede defekteerimise infole ning ehitusaegse teabe olemasolu võib aidata tuvastada tulevikus tekkivaid probleeme ja aru saada nende põhjustest. Mölli sõnul teostas Teede Tehnokeskus mullu termograafilisi mõõtmisi ligi 40 objektile. „Oleme saanud palju teadmisi sellest, kuidas erinevad meetmed asfaldi paigalduskvaliteeti mõjutavad. Näiteks annab suuremat efekti, kui kasutatakse termoisoleeritud veokaste ning asfaldi eelsöötjat, mis segab segu enne laotamist ühtlasemaks nii koostise kui ka temperatuuri poolest. Samuti mõjutab lõpptulemust segu tootmisprotsess tehases, isegi kuni selleni välja, kuidas segu autokasti paigutatakse. Kokkuvõttes aitab see kaasa üldise mõttemaailma muutusele – teha kõik selleks, et lõpptulemus oleks parim ning teekate peaks ajale kauem vastu. Katte eluea pikenemine isegi ühe-kahe aasta võrra annab suure kokkuhoiu.” 

Temperatuurimõõtmise andmete salvestamine haakub väga hästi järgneva põneva teemaga nagu teede kaardistamine. Väga hea tööriist igale teeomanikule on teede seisukorra ja ruumiandmete EyeVi* tehnoloogial põhinev mobiilse kaardistamise teenus (mobile mapping), mis võimaldab teepinnast tekitada täpse ortopildi koos kõigi punktide, kõrguste ning defektidega. Nii saab arvutis suisa kihtidena võtta välja teepraod, murenemised ja augud. „See on väga hea sisend remonttööde kavandamiseks. Omavalitsused tellivadki seda just kevaditi, võrdlevad varasemate andmetega, et saada teada, mis on aastaga muutunud,” selgitab Möll. „Kui ühendada ehitusaegne termopilt ja näiteks seitse aastat hilisem ortopilt samast kohast, saab analüüsida defektide tekke põhjuseid, juhul kui neid on tekkinud. See loob uut teadmist ja võimaldab ehitusaegseid protsesse edaspidi paremaks muuta.” 

Möll nendib, et on äärmiselt põnev, kuidas tehnoloogiaid on võimalik kombineerida ning erinevaid lahendusi õige pildi saamiseks ja objektiivsete otsuste tegemiseks omavahel siduda. 

*EyeVi Technologies oli teemaks 12/2020 ajakirjas Director/Inseneeria 

Teede Tehnokeskus alustas tegevust aastal 1964, kui Autotranspordi ja Maanteede Ministeeriumi Projekteerimise-Uurimise kontorist eraldus iseseisva ettevõttena teede laboratoorium. Eesti Vabariigi taasiseseisvumisel liideti ettevõte Maanteeametiga ning aastal 2000 sai Teede Tehnokeskusest aktsiaselts – vabal turul tegutsev isemajandav äriühing, mille omanikuks on Eesti Vabariik. Ligi 3,5 miljoni euro suuruse käibega ettevõtte missioon on luua teadmist ja uusi lahendusi teetaristu arendamisel ning haldamisel, kusjuures teenuseid osutatakse lisaks Eestile ka Lätis, Leedus ja Saksamaal. Teede Tehnokeskuses on töötajaid 50–60 vahel, see varieerub vastavalt projektidele ja hooajale.