Töine kevad projektis „100 sammu inseneerias“

Tallinna Tehnikakõrgkooli (TTK) projekti „100 sammu inseneerias“ meeskonnal oli selle aasta esimeseks pooleks seatud neli olulist eesmärki ja üks suurem eesmärk, mille organiseerimisega tiim tegeleb, ootab ees 2. novembril.

Esimene eesmärk

Jõuda 24. veebruariks ehk Eesti Vabariigi sünnipäevaks sajanda sammuni. Projekti ideeks oli anda sajale klassile võimalus tutvuda töötubades inseneri elukutsega. Silmaringi avaldanud seiklusel osalenud olid 5–19-aastased.

„Nädal enne 24. veebruari astusime sajanda sammu. Õpilastega kohtudes saime kinnitust, et meie töötoad on vajalikud. Inseneri põneva elukutsega tutvus selle aja jooksul 3200 õpilast,“ räägib projekti eestvedaja, ehitusinsener ja TTK õppejõud Anneli Ramjalg. „Pärast sajandat sammu mõistsime, et oleme loonud tugeva vundamendi, mille ehitamist tasub jätkata – teekond jätkub.“

Teine eesmärk

Tartus Eesti Rahva Muuseumis 12.-13. aprillil toimunud Õpilaste teadusfestivalil tutvustas TTK ehitusinstituut õppimisvõimalusi ning noortele viidi läbi „Tuleviku ehitamise töötuba”. Festivali külastas umbkaudu 2500 õpilast üle kogu Eesti, kes tundsid huvi inseneri elukutse vastu ja esitasid TTK kohta igasuguseid küsimusi. Tehnikakõrgkooli ja inseneride maailma tutvustasid festivalil ehitusinstituudi üliõpilased Jüri Averjanov, Karl Helgand, Kert Joandi, Andre Kalaidžjan ja õppejõud Tarvo Mill, Karin Lellep ning Anneli Ramjalg.

Kolmas eesmärk

Projekti „100 sammu inseneerias“ raames toimusid 23.-24. aprillil Narva-Jõesuus ja Sinimäe Koolis töötoad. Neid viisid läbi TTK üliõpilased Daniel Rak ja Jefim Kalinin ning õppejõud Julija Šommet, Pille Hamburg, Erki Lember ning vilistlased Kalev Ramjalg ja Olev Urbala koos laste ja lastelastega. „Põlvkondadevaheline koostöö toimis suurepäraselt, iga osaleja rikastas oma kohaloluga töötoa läbiviimist. Mõlemal päeval oli abiks Jõhvi valla arhitekt Andres Toome, kes tutvustas õpilastele oma tööd,“ jutustab Anneli Ramjalg. „Algselt oli kokkulepe, et SOS Lasteküla töötuba toimub vene keeles, kuid suur rõõm oli kuulda, kui hästi lapsed eesti keelt rääkisid.“

SOS Lasteküla laste programmi toetasid erasikud ja ettevõtted NOBE, EG Ehitus, Rudus ning Kunda Nordic Tsement.

Neljas eesmärk

Mai alguses leidis aset kauaoodatud reis Lõuna-Rootsi Koenigseggi superautode tehasesse, kuhu lendas 2. Goldbergi masina võistluse (toimus novembris 2017) võitnud Võru Kreutzwaldi Kooli tiim koosseisus Uku Konsap, Hanna-Liina Kunnus, Hanno-Laur Kunnus ja Karl Jakop Pintmann.

Tehases töötavad ka Eestist pärit insenerid, kes üliõpilasena tegutsesid Tudengivormelis. „Meie rõõmuks leidsid insenerid pärast tööpäeva aega ja tahtmist kohtuda ning oma tööst täpsemalt rääkida. Põnevaid kohtumisi jätkus meil ka kojusõidul. Arlanda lennujaamas saime vestelda ja pilti teha Eesti kiireimate rallisõitjate Ott Tänaku ja Martin Järveojaga,“ jutustab Anneli Ramjalg.

„Tehas laieneb jõudsalt ja võrreldes aastataguse ajaga on näha, et töökorralduses on kasutusele võetud LEAN juhtimise põhimõtteid,“ jutustab Ramjalg. „Koenigseggi autotehases näeb, mida selge visiooni, kindlameelsuse, visaduse ja pühendumisega on võimalik saavutada. Kui teha seda, mida tõesti armastatakse, siis jõutakse ka heade tulemusteni – see paistab selgelt automargi asutaja Christian von Koenigseggi pealt.“

46-aastane von Koenigsegg on visionäär, kes on oma ideede teostamiseks koondanud enda ümber vajalikud inimesed. See näitab ühelt poolt meeskonnatöö olulisust, kuid rõhutada tuleb ka juhi rolli, kes peab olema suunaja ja motiveerija. „Üks autode arendamisega tegelev insener tõi välja selle, et peamine põhjus, miks ta tahab seal töötada, on huvitav töö: tal on pidevalt uusi väljakutseid, millega tegeleda. Lisaks inseneridele töötavad tehases kaks eestlasest sadulseppa, kelle käte all valmivad kaunid polsterdustööd, mis muudavad autod veelgi luksuslikumaks.“

Koenigseggi tehases valmivad sõidukid on autonduse absoluutne tipp, mis on saavutatud väga lühikese aja jooksul. „Kuigi need autod on enamikule inimkonnast igas mõttes kättesaamatud, võib neist ometi tõusta suurt tulu – need uued tehnoloogiad ja innovaatika, mida nad arendavad, saavad (lähi)tulevikus muuta tavakasutuses olevaid autosid efektiivsemaks ja keskkonnasäästlikumaks. Koenigseggi puhul ei ole tegemist lihtsalt kiirete autode tootjaga, vaid nad tõesti mõtlevad väljaspool raame (out of the box) ja leiavad lahendusi, kuidas teha autondust paremaks. See eristab neid teistest väikestest, tegelikult ka suurtest superautode tootjatest, mistõttu oli tehase külastamine eriti põnev.“

Suur eesmärk on aga 2. novembril toimuv kolmas Rube Goldbergi masina, mis töötab ahelreaktsioonil, ehitamise võistlus. Sellest saavad osa võtta 7.–12. klasside õpilased. Samal päeval leiab aset Inseneeria karjääripäev ja laborites orienteerumine.

Kommentaar

Evi Tarro, Võru Kreutzwaldi Kooli haridustehnoloog

Umbes aasta tagasi tulid lapsed vahetunnis minu juurde ja rääkisid, et tahavad ehitada Goldbergi masina ja kutsuvad mind juhendajaks. Ütlesingi, et ma ei tea masinatest midagi, aga ideed ikka toetan ja abistan organiseerimisel. Tegelik juhendaja oli Hanna-Liina ja Hanno-Lauri isa – tema oskab masinaid ehitada ja vajalikke detaile leida ning töödelda. Ma olen ja tunnen ennast pigem saatjana. Meie masin oli kõik laste tehtud, nagu üks õpilastöö olema peabki. Muidugi õppisid lapsed palju – nii masinat ehitades kui ka sellel reisil, aga minagi õppisin väga palju. Eriti masinatest, aga mitte ainult. Üllatas, et selles supertehases on nii palju eestlasi, TTK ja TTÜ lõpetanuid. Aga siiski, selleks, et sind kutsutaks Koenigseggi tehasesse tööle, pead rohkem tegema kui ainult õppima. Need eestlased on kooli ajal tegelenud Tudengivormeliga ja kindlasti veel millegagi. Mida iganes teed, tee seda pühendunult! Ja võimalusi on, ole vaid tegus ja kasuta neid.

Juhendajatele: huvilistele tuleb anda võimalus! Ja kui juhendaja ei tea, ei oska, siis huvilised leiavad lahenduse või kui ei leia, siis koos ikka leiate.

Minu lugupidamine kõikidele, kes genereerivad ja teostavad selliseid suurepäraseid ideid!