Tootearendus ehk innovatsiooni pööramine ärieduks

Millist ressurssi on vaja selleks, et arendada välja toode, mis on välisturul edukas? Kogemusi jagavad Kodumaja ASi ning Krakul OÜ juhid ja riigi tugimeetmeid tutvustab EAS. Kirjutab Roofit.solari tootearenduse spetsialist Adam Erki Enok.

Teoorias on tootearendus lihtsamast lihtsam: mõtle välja uudne lahendus, valmista prototüüp, katseta-parenda ja asu müüma. Samas öeldakse, et Eesti ettevõtted jäävad sageli allhankijaks olemise lõksu: osatakse toota teiste tellimuse peale, kuid ei suudeta väärtusahelas kõrgemale tõusta ja oma brändi luua. Õnneks ei ole IT-firmad ainukesed, kes on suutnud sellest välja murda – paljud töötleva tööstuse esindajad müüvad ka oma innovaatilisi tooteid edukalt üle Euroopa. Aga mida selleks on vaja, et välja töötada tipptasemel toode?

Robotiga maja ehitama

Valmismajade eksport ei kõla paljudele eriti uudselt, sest silme ette tulevad lihtsad palkmajad või kataloogis nähtud aiamajakesed. Tartus tegutsev Kodumaja kontsern aga tegeleb puitkarkassil hoonete projekteerimise, tootmise ja ehitamisega, spetsialiseerudes mitmekorruseliste elamute rajamisele Põhjalas, aga valmistades need 80% ulatuses oma majatehastes. Iga hoone luuakse erilahendusena vastavalt kliendi vajadustele, mitte tüüpprojekti järgi.

Ettevõtte meistriklassi ilmestab tõik, et 2015. aastal püstitasid nad maailma kõrgeima puitelamu, 14-korruselise 62 korteriga maja Norras Bergenis. Värske uudis on, et Kodumaja võttis kasutusele seinaelementide valmistamise automaat- ja robotliini, mis on kiirem, kvaliteetsem ja efektiivsem kui inimtööline. Tegevjuht Andrus Leppiku sõnul tuli selleks investeerida nii põhivarasse kui ka tootearendusse, sest roboti kasutamise jaoks pidi looma uued tööjoonised ja uue tarkvara. „Mida aeg edasi, seda rohkem käibki meie valdkonnas tootearendus digilahendustega koos.“    

 

Innovatsioon toob kliendid

Leppikuga vesteldes selgub, kui mastaapne on Kodumaja arendustegevus. „Me pakume turule rätsepaülikondi – iga projekt on meie jaoks uus. Klientide jaoks lahenduste välja töötamisega tegeleb igapäevaselt üle 20 töötaja.“ Nende hulka kuuluvad ka inimesed, kes keskenduvad tulevikku suunatud toodangu strateegilisele arendusele, mille alla liigitub uute materjalide ja tehniliste lahenduste katsetamine ning koostöö teadusasutustega. Arvestades, et Kodumaja kontsern annab tööd ligi 400 inimesele, on neist üle 5% tootearendusega hõivatud.

Innovatsioonile panustamine on toonud Kodumaja portfelli väga põnevaid hooneid, mis on olnud Eesti turuga võrreldes selgelt ajast ees. Juba 2008. aastal paigaldasid nad Taanis päikesepaneele ja 2012. aastal ehitasid Norras passiivmaja-ridaelamu. Seitse-kaheksa aastat tagasi valmis Oslos spetsiaalselt allergikutele-astmaatikutele sobivatest materjalidest ehitatud kortermaja. Ärile on kasulik ka see, et jätkusuutlikkuse tõttu on kliendid hakanud puidust ehitatud hoonete vastu järjest rohkem huvi tundma. Eelmisel aastal Espoosse tellitud viiekorruselise hoone neli ülemist puitkorrust koos katusekonstruktsiooniga moodustas 4%, aga betoonist vundament ja alumine korrus koguni 40% terve hoone CO2-jalajäljest. Ettevõtte 25-aastast tegutsemist ja tootearendusse pandud tööd kokku võttes ütleb Leppik, et Kodumaja on konkurentidega võrreldes arvestataval tasemel ja tõenäoliselt Eesti suurim elamuehitaja Põhjamaades.

Tootearendus tellimustööna

Eestis on 400 töötajaga firma küllaltki suur, mistõttu on loomulik, et paljud ettevõtted ei saa endale paarikümnepealist arendustiimi lubada. Sel juhul on alati võimalus osta sisse teenust mõnelt spetsialiseerunud inseneribüroolt. Elektroonika alal on üks selliseid Krakul OÜ, kes tegeleb autonoomsete lahenduste ja asjade interneti valdkonnas. Ettevõtte juhi Jaan Hendrik Murumetsa sõnul on neil praegu kliente lisaks Eestile Rootsist, USAst ja mujalt ning nende arendatud tooteid on kasutusse võetud 40–50 riigis. Lähitulevikus jõuab Krakuli looming ka kosmosesse, sest nende disainitud elektroonika on NASA kuumissioonile saadetavates kaamerates.

Kohe tekib küsimus, ega inseneribüroo teenus ei lähe väga kulukaks? Enne tellimuse vastu võtmist analüüsib Krakul kolme võimalust: kõige kiirem ja odavam on kasutada mõnda valmistoodet, pingereas järgmine on valmistoote mugandamine ning alles seejärel kaalutakse uue ehitamist. „Meil on professionaalne eetika kliendile öelda, kui nad saaksid mujalt kulutõhusama lahenduse,“ seletab Eesti Elektroonikatööstuse Liidu volikogusse kuuluv Murumets. Lisaks soovitab ta arvesse võtta, et Krakulis on olemas elektroonika, mehaanika, pilvelahenduste ja tarkvara kompetentsus: „Samaväärse võimekuse nullist üles ehitamiseks peaks palkama neli spetsialisti. Ning siis tekib küsimus, mida nende töötajatega teha, kui projekt valmis saab.“

Peab arvestama ka edasisi etappe

Inseneribüroo kogemused võivad aidata ka tootearendusele järgnevates etappides. Kuigi üldlevinud arvamuse järgi on kõige odavam asuda elektroonikat tootma Hiinas, ei pruugi see igas olukorras paika pidada. Hiinast imporditud toodetele lisandub 20% tollimaks, Euroopa Liidu siseselt ostetud kaubale jällegi mitte, mis vähendab odavast tööjõust saadavat hinnavõitu. Krakul eelistab teha koostööd Eesti ja lähiriikide tarnijatega, sest väikeste partiide tootmisel on hinnast olulisemad tegurid paindlikkus, kiirus, õigeaegsus ning korrektsus.

Üle ega ümber ei saa ka intellektuaalse omandi kaitsest. Krakuli töötajad on mitme kliendi patenditaotluste autorite real kirjas. Patendi koostamisel tuleb aga esitada mitmesuguseid nüansse, mille avaldamine ei pruugi olla parim strateegiline otsus. Murumets ütleb, et sageli pole äri jaoks niivõrd oluline see, kuidas midagi on toodetud, vaid kuidas see on kasutusse võetud. „Asjade interneti turul on vähe firmasid, kes müüvad riistvara nii, nagu poes müüakse röstreid. Toodet müüakse alati koos teenusega.“ Ka siin saavad nad nõuga abiks olla, sest Krakul loeb projekti lõppenuks alles siis, kui klient on toote maha müünud.

Riik paneb õla alla – EASi toetused

On selge, et tootearendus nõuab aega ja investeerimist. Selleks et Eesti ettevõtete kasvuambitsioonid ei jääks ainult paberile, on riik loonud rea toetusmeetmeid, mida haldab Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus. EASi võtmekliendihalduri Alar Urke sõnul pakutakse tuge alates algetappidest kuni mitme miljoni suuruste projektide elluviimiseni. „Innovatsiooniosak (6000 eurot) ja arendusosak (35 000) on mõeldud sisseostetavate teenuste tellimiseks. See sobib nii ülikooli kui ka inseneribüroo kaasamiseks, et lasta teha katsetusi või toote mudeldamist – midagi, mida oma teadmistega ei suudeta lahendada.“

Kahel aastal üle 200 000 euro müügitulu teeninud ettevõtted saavad taotleda kuni poolemiljonilist tootearenduse toetust, milleks peab koostama konkreetse arenguplaani ja paika panema toote turul eristumise strateegia. Suuremate ja vajadusel koos arenduspartneritega tehtavate alus- ning rakendusuuringute jaoks on jällegi avatud rakendusuuringute programm (maksimaalselt 2 000 000 eurot projekti kohta). „Tänapäeval ei ole probleemi heale meeskonnale ja ideele raha kaasamine EAS-i kaudu või turult investoritelt,“ lisab Urke.

Lisaks tootearenduse rahalisele toetamisele korraldab EAS ekspordi äriedu tagamiseks mõeldud koolitusi, nõustab intellektuaalomandi kaitse teemal ja aitab koostada arendusteenuse sisseostulepingut. Ettevõtted võivad julgelt EASi poole pöörduda, kuna uusi meetmeid avatakse vastavalt nõudlusele, samuti osatakse soovitada Euroopa Liidu tugiprogramme. Raha küsimisel pole vaja karta liigset bürokraatiat, sest protseduuri võib võrrelda pangast laenu küsimisega, kus firma peab oma olukorda ja vajadusi analüüsima ning tegevusplaani tutvustama. „Meie eesmärk on ikkagi ettevõtte arengu kiirendamisele kaasa aidata.“

Kokkuvõte

Globaliseerunud maailmas on turg dünaamilises muutumises, ähvardades ühelt poolt suurema konkurentsiga, aga luues samas uusi ärinišše. Töötlevas tööstuses on just tootearendus see, mis aitab muutuvate oludega kohaneda. Nagu lugesime, on Kodumaja AS üles ehitanud suure arendustiimi, kuid alternatiiv on arendus sisse osta spetsialiseerunud inseneribüroost. Mõlemal juhul võib seemneraha küsida EASist, kus aidatakse uuenduslikele ideedele ka teostajaid leida. Näib olevat suurepärane aeg asuda innovaatilisi plaane ellu viima, sest ega konkurendid ei maga!