TTÜ uhiuus spooni- ja vineeritootmise T&A teeb kadedaks

Tallinna Tehnikaülikooli uhiuus spooni- ja vineeritootmise teadus- ja arenduskeskus (T&A) pakub ettevõtetele ja haridusasutustele teaduskoostöö võimalusi lehtpuidu väärindamiseks, toodete ja tehnoloogia arendamiseks. Tegemist on Põhja- ja Kesk-Euroopa ainsa spooni- ja vineeritootmise laboriga, millel on täisliin.

Puidutehnoloogia labori juhataja professor Jaan Kers rääkis keskuse avamisel, et seal saab katsetada näiteks protsessi parameetreid tootmist seisma panemata, mis ettevõtte jaoks oleks muidu päris kulukas.

Spooni ja vineeritootmise T&A sai alguse ühe tudengi bakalaureuse tööst, meenutas professor Kers. „Siin oli palju erinevaid variante, mille üle vaidlesime ja mida arutasime. Kõige suurem väljakutse oli suure spooni treipingi hoonesse toimetamine ja üles seadmine oluliste tõstevõimalusteta.“

Spoonitootmise protsess on iseenesest lihtne. Esmalt tuleb palgid metsast kätte saada, puidu plastiliseks muutumiseks on neid vaja leotada ja siis saab spooni treida. „Spoon tuleb seejärel ära kuivatada, muidu läheb ruttu hallitama,“ rääkis Kers. „Laboris on täistehnoloogiline liin alates pakkude leotamisest spooni treimise, kuivatamise, liimimise ja kuivpressimiseni. Lisaks saab katsetada ka mehaanilisi omadusi.“

Puit on üks iidsemaid ehitusmaterjale, kuid sel on tulevikku küll ja pealegi, Eesti on ju metsamaa. „Mitte kunagi pole meil ületatud kriitilist piiri ehk siis metsa juurdekasv on alati olnud suurem kui raiemaht. 26 protsenti metsadest on meil kaitse all, neist 10 protsenti range kaitse all. Tegelikult hoolime väga keskkonnast ja siis kõigist sellistest liikidest, mida peame liigilise mitmekesisuse huvides säilitama ja hoidma,“ kinnitas Kers.

„Eestis räägitakse viimasel ajal puidust palju rohkem kui tavaliselt. Mis selle tegelik põhjus võiks olla, polegi võimalik aru saada,“ rääkis TTÜ rektor akadeemik Jaak Aaviksoo. „Kõige kurvem selle arutelu juures on, et terve mõistus kipub kaduma. Mida rohkem arutatakse, seda rohkem tundub, et alateadvus määrab meie tegelikust elust suurema osa kui see, mis bioloogiline evolutsioon on inimesele andnud ehk mõistus.“

Rektor avaldas lootust, et TTÜ läheb oma puiduteadmistega edasi siiski ratsionaalsel alusel ja et uhiuus keskus panustab Eesti elu edenemisse. „Kokkuvõttes on ikkagi oluline, mida me suudame teha niisugust, mida teised tahaksid meilt osta, andes meile loodetavasti palju raha, et saaksime enda vajadused ära rahuldada ja teha veel rohkem neid asju, mis teistele inimestele meeldivad ja et nad meile veel rohkem raha annaks. Nii saan mina ühiskonna ringkäigust aru ja loodetavasti aitavad TTÜ teadlased sellele ringkäigule heas mõttes kaasa. Nii selles mõttes, kuidas kasvatada tööviljakust kui ka sel suunal, mida teha raielaastudega, et nad meie igapäevast elu saastama ei hakkaks.“

Puidust energiatõhusalt

Eestis on hästi palju maju, mis on ehitatud puidust. TTÜ teadlased on teinud põhjalikke uuringuid ja lahendusi, kuidas teha puithooneid niiskusturvaliseks ja energiatõhusaks. „Nii näiteks rajati kampusesse liginullenergia testhoone, kus on rakendatud erinevaid energiatõhususe lahendusi,“ rääkis inseneriteaduskonna professor Targo Kalamees.

Eesti päris esimene energiatõhus hoone ehitati aga Põlvasse, see on esimene passiivmaja. Lisaks oli see ka meie esimene ristkihtpuit konstruktsioonis elamu. „Ristkihtpuidu uuringud kestavad TTÜ-s edasi. Testhoones vahetati just uuritavad seinad välja ristkihtliimpuit seinte vastu, kus on kokku 24 erinevat seinalahendust. See võimaldab saada hea ülevaate, et kui ristkihtpuidust ehitada, siis kuidas saada niiskusturvaline tulemus.“

Testhoone eelis on see, et saame seda testida reaalsetes kliimatingimustes. „Kui tahaksime fikseeritud kliimatingimusi, siis peame uuringutega minema kliimakambrisse. Erinevad testseinad on ka kliimakambris – lähiajal on sealt tulemas esimesed tulemused,“ rääkis professor Kalamees.

„Tulevikuperspektiivis alustame kampuses uue täispuidust hoone ehitamisega, mis saab olema A-klassi energiatõhususega. Selle kogu kandekarkass on puidust (postid, talad, vahelaeplaadid). Sellesse hoonesse on n-ö kokku pandud mitmed varasemad meil läbiviidud uuringud. Teadmisi on meil palju, seda tuleb jagada teistele teadlastele, projekteerijatele, arhitektidele ja inseneridele.“

Laborist tootmisesse

Puidu ja puittoodete kasutamisel välitingimustes on alati oluline, kuidas need peavad vastu näiteks vihmale, lumele, niiskusele, UV-kiirgusele. „Nüüd on meil itaallastega koostööprojekt. Üle Euroopa on erinevates kohtades üleval 120 puidunäidist, kus jälgime-võrdleme värvimuutusi. 12 kuu jooksul on toimunud juba päris suured muutused,“ rääkis professor Kers.

Teine katse puudutab VI õppekorpuse katusel olevat kahte testlauda, millega uuritakse vastupidavust välistingimustele. Tegemist on üle-euroopalise ühistestiga. TTÜ nn rahvusvahelisel testlaual on katsetamiseks viimistlemata harilik kuusk ja harilik tamm ning termotöödeldud harilik kuusk. Teisel testlaual on aga Eestist pärit puit (puidukaitsevahendiga Impralit-KDS erineva immutusastmega immutatud harilik kuusk).

Lisaks on huvitav teema puitplastkomposiidid ja nende arendamine – vineeritööstuse tootmisjääkide väärindamine. Tulemuseks on hooldusvaba puitplast.

Mis on vineer?

Vineer (ingl veneer, sks furnier) on kihiline materjal, mida valmistatakse õhukeste puitlehtede ehk spoonide kokkuliimimisel (vineeri paksus on 4–50 mm). Vineeri täpset paksust pole võimalik määrata, kuna see sõltub kasutatavatest seadmetest ning toote kasutuskohast.