Tuuleenergia teeb Euroopas võidukäiku, Eesti on turumuudatuste ootel

Pilk mullustele tuuleenergia tootmiskogustele ja uute tootmisvõimsuste lisandumisele Euroopas annab kinnitust, et areng liigub piki taastuvenergia ja eriti tuuleenergia suunda. Kuidas läheb tuuleenergia tootmisel Eestis ja millised muutused ootavad ees tehnoloogiat ning arendusi?

Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni tegevjuhi Tuuliki Kasoneni kinnitusel lisandus mullu Euroopas rekordkogus uusi tuulikuid. „Ühtekokku kasvas tuuleenergia tootmisvõimsuste maht Euroopas aastaga rekordiliselt 15,7 GW. See tähendab, et nüüd on Euroopas kokku 169 GW jagu tuuleelektrijaamu,“ kirjeldab ta.

Sellise võimsusega toodeti Euroopas 2017. aastal 336 TWh energiat, mida jagub umbes 12 protsendi Euroopa elektrivajaduse katmiseks. Võrdlusena toodeti Eestis eelmisel aastal 139 tuuliku 310-megavatise koguvõimsusega kokku 670 GWh elektrit.

Kasoneni sõnul on Euroopas oodata tootmisvõimsuste lisandumise ja rekordite purustamise trendi jätkumist. „Eelmisel aastal said paljud Euroopa tulevased tuulepargid investeerimisotsuse, mis tähendab, et peagi on lisandumas 22,3 miljardi euro väärtuse investeeringu uusi tuulikuid,” täpsustas ta. Ühtekokku lisandub sel moel 9 GW jagu tuulikuparke maismaale ja 2,5 GW merele.

Euroopa tuuletrende Eestis pole

Kui vaadata tuuleenergia statistika absoluutnumbreid, siis Eesti oma näitajatega siin silma ei paista – peamiselt meie energiasüsteemi väiksuse tõttu. Kui silmitseda suhtelisi näitajaid, on Eesti Euroopas enam-vähem keskmike seas: tuuleenergiast toodetakse elektrit alla 10 protsendi. Euroopa tipus on Taani, kus elektrit toodetakse ligi 50 protsendi ulatuses just tuulest.

Tuuleenergia populaarsuse kasv Euroopas tuleneb Kasoneni sõnul eeskätt tootmisliigi majanduslikust ja keskkondlikust jätkusuutlikkusest.

„Paraku pole kogu Euroopas leviv kasvutrend veel Eestini jõudnud, kuna arendajate huvist hoolimata ei lisandunud möödunud aastal Eestisse ühtki uut tuuleparki,” tõdeb Kasonen, viidates aeglasele menetlusele ja mitmetele takistustele, mis uute tuuleparkide rajamise Eestis keerukaks ja ajakulukaks on muutnud. Ometigi kasvasid tuuleenergia tootmiskogused ka Eestis möödunud aastal 13 protsenti, seda tänu tugevamale tuulele.

Eesti tuuleenergia sektori lipulaeva Nelja Energia juhi Martin Kruusi prognoosi järgi on sektoris oodata uut arenguetappi. „Nii-öelda eelmise etapiga investeeris Eesti peamiselt tuuleenergia arendamisesse tänu seadusega kehtestatud taastuvenergia tasudele ja täitis sellega ka oma eesmärgid ning kohustused Euroopa Liidu ees. Nüüd on aga kätte jõudmas uus periood, kus riigid hakkavad ostma nii tuuleenergiat kui ka taastuvenergiat tervikuna vähempakkumiste korras, mis toimib põhimõtteliselt nagu iga teine taristu ostuks mõeldud riigihange, kus tellijaks on riik,” selgitab Kruus. Kuigi Eestis täna veel selliseid vähempakkumisi korraldatud pole, viiakse neid läbi näiteks nii Leedus kui ka Taanis.

Tehnoloogia efektiivsemaks

Muudatused Eesti energiaturul ja üha tihenev konkurents motiveerib ka seadmete tootjaid. „Näeme juba praegu turul tegutsedes, et muudatuste valguses on tuuleenergia tootmiseks mõeldud tehnoloogia muutumas üha efektiivsemaks. Põhirõhk on siin rootori suuremal diameetril ehk pikematel labadel, mis suudavad rohkem tuult kinni püüda ning energiaks muundada,” selgitab Kasonen.

Ta toob näiteks Paldiskis Pakri poolsaare esimesed, 2,3 MW tuulikud 90-meetrise rootori läbimõõduga, kus labade tuulepüüdmise pindala on ligi 6300 m². Ka Nordexi uute, 4–4,5-megavatiste tuulikumudelite puhul ulatub torn koos labaga Kasoneni sõnul ligi veerandi kilomeetri kõrgusele ja tuulepüüdmise pindalaks on üle 17 000 ruutmeetri. Tuuleenergia toodangus tähendab see Kasoneni sõnul märkimisväärset kasvu.

„Lisaks rootori läbimõõtudele on suurenenud ka tuuleparkide suurused. Näiteks, kui 1991. aastal rajatud Eesti esimese meretuulepargi võimsus oli vaid 5 MW, siis tänapäeval on ainuüksi üks meretuulik sellest suurema võimsusega. Tänaseks valmis meretuuleparkidest on praegu võimsaimaks 630-megavatine London Array park, kuid selle tiitli võtab peatselt üle ehituses olev 1200 MW võimsusega Hornsea 1 meretuulepark Inglismaa ranniku lähedal,” kirjeldab Kasonen.

Seda, kuidas tuuleenergia tegijad Eestit ootavatele turumuudatustele reageerima hakkavad ja kuidas uutmoodi konkurents ning hinnasurve tuuleparkide ehitusele mõju avaldab, näeb Kasoneni sõnul ilmselt päriselt alles pärast 2020. aastat.

Potentsiaal peitub meretuuleenergias

Kuigi Eesti turg on väike, on konkurents meie tuuleenergia turul Nelja Energia juhi hinnangul üsna tugev. „Ettevõtjate huvi tuuleenergia tootmise vastu Eestis tuleneb eeskätt potentsiaalist, mis Eestil selles vallas on. Ja siin ei saa Eestit sugugi väikeseks pidada, sest Läänemere riigina on meil siin tegemist vaieldamatult ühe parima piirkonnaga tuuleenergia tootmiseks. Tootmistulemus sõltub aga kokkuvõttes sellest, kui suur on nõudlus tuuleenergia järele,” selgitab Kruus.

Kuigi Euroopas on ülekaalus maismaa tuulikute tootmiskogused, ollakse Kruusi sõnul Eestis kaldu pigem meretuule tootmisüksuste suunal. „Kuigi tundub, et meil ei tohiks maismaa puhul defitsiiti olla, on meil palju muid piiranguid – nii looduskaitsealade, lindude ja nende rände, rahvusparkide, piiranguvööndite kui ka kaitseväe radarite ja tuulikute omavahelise konflikti tõttu. Tehniliselt tähendab see, et n-ö Kuusalust ida poole uusi tuulikuid paigaldada ei saa ja ka lääne suunas on piirangud just looduskaitsealade tõttu. Ehk et vaba ruum uute Eesti tuuleenergia tootmisüksuste puhul kipubki olema pigem meres,” võtab Kruus kokku Eesti arengusuuna.

Kuidas edasi?

Nii Kasonen kui ka Kruus leiavad, et tuuleenergeetika arenguks tuleb Eestis tuuleenergia kasutuselevõttu oluliselt lihtsustada ja soodustada. „Kui maismaal on meil arendustele mitmeid piiranguid, siis meres jagub vaba ruumi ja häid tingimusi tuuleparkide arendamiseks piisavalt. Praegu on aga ka meretuuleparkide projektide arendamine Eestis takerdunud – olgu selleks siis planeeringu või keskkonnamõjude algatamise lõputu venimise või üha sagenevate taotluste esitamise tõttu uute looduskaitsealade moodustamiseks,” tõdeb Kasonen.

Kasoneni sõnul on meil Eestis väga head tuuled, mille kinni püüdmata jätmine oleks tänase efektiivse ja järjest odavneva tehnoloogia juures potentsiaali raiskamine. Samuti tasuks tema hinnangul riigil kaaluda võimalusi, kuidas luua tuuleparkidele elektrivõrgule kiiremat ja lihtsamat juurdepääsu, sest täna on liitumine tuuleparkide jaoks üsna kulukas. „Riik peaks siin tuuleenergia arengule tõsiselt otsa vaatama ja võtma vastu otsuseid, mis aitaksid riigile seatud kliima- ja energiaeesmärke efektiivselt ellu viia ning taastuvenergiat juba kogu energiasüsteemi planeerimisel arvestama,” usub Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni tegevjuht.

Nelja Energia juhi ja ettevõtjana on Kruus veendunud, et valdkonna arengule aitaks kaasa ka ettevõtete ja riigi vaheline tõhusam koostöö, mille üheks lahenduseks võiks olla ettevõtluskultuuri toomine teadus- ja arendusprotsessi, kus lisaks ettevõtjatele oleks kandev roll ka teaduritel. „Eesti teadus- ja arendustegevuse tulemuste rakendamine ettevõtluses on viimasel kümnel aastal olnud väga madal. Ettevõtted arenevad valdavalt n-ö igapäevainnovatsioonile tuginedes. See on igati normaalne, kuid pole piisav arenguhüppe tegemiseks,” tõdeb Kruus.

„Kõige olulisem on see, et teadus- ja arendusprojektide ainus eesmärk oleks turul edukate kõrge lisandväärtusega toodete arendamine. Selle saavutamiseks on vaja kaasata ettevõtjaid teadus- ja arendusprojektide juhtimisorganistesse ja soodustada nii riiklikke kui ka erainvesteeringute kombineerimist,” teeb Kruus ettepanekuid, mille tulemusel oleks võimalik Eestil ka tuulenergeetika tootmises ambitsioonikamaid sihte seada.