15. märts 2016 · 7 min· Uuendatud 1. juuni 2026

Washingtoni kuulus jõulupuu valgustab pealinna Eesti helkuritega

Veel samal teemal:

Autor

Riina Kallas Loe rohkem sellelt autorilt

Milline Eesti toode ühendab Taani peaministrit, Rootsi kuningat ja NHL-i hokimängijat ning on pannud Washingtoni maailmakuulsa jõulupuu imeliselt särama? Õigesti arvasid need, kes pakkusid Euroopa suurima helkuritootja Softreflectori toodangut, mis valmib ei kusagil mujal kui Tallinnas Järvel. Kirjutas Inseneeria kaasautor Riina Kallas. Perefirma mõtles välja idee, otsis võimalusi konkreetses nišis ja vallutas selle, kasvades 13 […]

Perefirma mõtles välja idee, otsis võimalusi konkreetses nišis ja vallutas selle, kasvades 13 aastaga oma valdkonna suurimaks Euroopas. Müügidirektor Helina Saarniidu kinnitusel on kõrge kvaliteet, paindlikkus ja korrektne asjaajamine märksõnad, mis ettevõttel enam latti alla lasta ei luba.

Saarniidu jutust saab ruttu selgeks, kui oluline vahe on helkuril kui turvatootel ja helkival aksessuaaril, mis on enamikel juhtudel pigem kaunistuselement. Helkur on tema sõnul ennekõike isikukaitsevahend ja kuigi jopedele-mantlitele lisatud helkivad elemendid helgivad kuiva ja selge ilmaga kenasti, ei anna suurem osa neist meile pimedas täielikku kaitset. „Korralik helkur peab olema näha vähemalt 130 meetri kaugusele“, selgitas ta. „3M Scotchlite materjalist valmistatud helkureid on tavaoludes näha ka 200–300 meetri kaugusele, ekstreemoludes nad nii kaugele ei paista.“

Keeruline tehnoloogia pluss ärisaladused

Helkur on kõike muud kui lihtne asi, sest tehnoloogia on väga keeruline, mistõttu on firmal nii tootmis- kui ärisaladusi. Ettevõte hakkas n-ö majaväliseid inimesi tootmisprotsessi juurde uudistama lubama alles 2014. aastal. Seni polnud vahet, kas tegemist oli sugulase või sõbraga, tootmisesse teda ei lubatud.

Softreflector hangib kõik helkivate toodetega seotud materjalid Euroopast või USA-st. Hiinat peab firma liiga riskantseks. „Me tavatseme ikka kasutada Forrest Gumpi väljendit: „(Life) China is like a box of chocolates…you never know what your’re going to get.” (Elu on nagu šokolaadikarp… kunagi ei tea, mis seal sees ees ootab)

PVC-helkurmaterjal koosneb PVC-kilest ja mikroprismadest. Viis, kuidas prismad materjalile saavad, on kvaliteedi puhul võtmeküsimuseks. Ühes ruutsentimeetris on prismasid vähemalt 7000, see on silmale eristamatu pulber-puru. „Kõrgtehnoloogiline emastants pressib kõik prismad kilele tippudega samas suunas ja konkreetselt sellest tekibki tagasipeegeldavuse konsentratsioon,“ selgitas ta. Siit tulevad kvaliteedierinevused näiteks Hiina vabrikute toodanguga, kus pulber pressitakse kilele manuaalselt.

Helina Saarniit Kongsbergi MultiCut lõikemasina kõrval.

Ülivõimas printer ning jõuline lõikemasin

Ülimoodsa tehnikaga varustatud tootmistsehhis käsitsi keegi helkureid välja ei lõika. Põhitöö teeb ära peamiselt sõjatehnikat tootva Kongsbergi masin MultiCUT. Rauda see otseselt ei lõika, küll aga erinevaid kompostiitmaterjale, mis võivad sisaldada metalle, puitu, plastikuid (ka akrüüli) ja kangast. Masinat juhitakse CNC (computer numerical control) meetodil, mis tagab kiire ja täpse töö. Seade on varustatud erinevate töötlemisorganitega (nuga, nuut, frees 1KW) ja kaameraga, mis tuvastab materjalile prinditud markeeringu ning lõikab täpselt soovitud suuruse ja kujuga detailid valitud tööriistaga välja.

Printimisest rääkides märgib Saarniit, et firma kasutab aastal 2014 ostetud digitaalprinterit Jeti Titan, mille maksimaalne kiirus on kuni 226 ruutmeetrit tunnis. Näiteks n-ö tavaprinterid, mida tehases samuti kasutatakse, prindivad tunnis ligikaudu 20–30 ruutmeetrit. Digiprinter kasutab trükkimisel UV-värve, mis tähendab, et värv „kuivatatakse” väga võimsate UV-lampidega jooksvalt töö käigus. UV-värv kinnitub materjali peale ning seetõttu on võimalik printida väga erinevatele meediatele – PVC, klaas, puit, metall, kangas.

Maailmas ainulaadne poolautomaatne stants

Tootmisprotsessi kuuluvad ka kõrgsageduslikud sulatusseadmed, mis võimaldavad PVC-materjali liita, sulatada ja lõigata. Materjali töödeldakse kõrgsageduslainetega, mille tagajärjel PVC-molekulid hakkavad võnkuma ning ühinevad. Kasutusel on manuaalselt juhitavad stantsid ning poolautomaatne stants, mis on ainulaadne terves maailmas. Selle seadme ehitus võttis aega paar aastat, kuna kõikide komponentide kokkusobitamine oli keeruline. Kõrgsagedus levib elektroonikasse nii metalli kui õhu kaudu ning see ei meeldi ei servokontrolleritele, kaameratele ega paljudele teistele elektroonikavidinatele. Masina tööpõhimõte on iseenesest lihtne – korrata stantsimisliigutust suurel alal (3000×500 mm) ja teha seda täpselt õiges kohas, õigete sulatusparameetritega. Kogu protsessi kontrollib kaamera ning arvutitarkvara.

Helkurite valmistamiseks läheb vaja ka sulatusmatriitse, mis freesitakse välja peamiselt lennukitööstuses kasutatavast alumiiniumist Datron M8 High Speed freespingiga. Masinal on 60 000 pööret minutis tegev spindel, automaatne tööriistavahetus, 700×1000 mm suur tööala. Kõigepealt modelleeritakse 3D-programmis matriitsikujud ning siis töötatakse välja lõikamisstrateegia. Sõltuvalt matriitsi keerukusest võib erinevate lõiketeradega erinevaid programme olla 5–6 või isegi 20.

Omamärgitoodete osakaal suureneb

Kõige kõvematel tööpäevadel valmistab Softreflector kuni 80 000 helkurit päevas, millest ligi 80 protsenti läheb ekspordiks. Üha suurema osa moodustavad omamärgitooted (private label), mida tellijad müüvad oma kaubamärkide all teistel turgudel edasi. Lisaks klassikalistele rippuvatele helkuritele nii jaemüügi kui ka promomaterjalide tarbeks, toodab ettevõte palju muid kaupu – pagasisilte, helkureid lemmikloomadele, magnethelkureid, pliks-plaks helkureid ja palju muud.

Kõige enam müüakse ettevõtte tooteid Põhjamaades ja näiteks Soome turul on Softreflector suurim helkurite tarnija. Partnerite kaudu jõuavad tooted aga paljudesse teistesse Euroopa riikidesse, samuti kaugematesse maadesse, nagu Jaapan ja USA. „Meie toodete vastu on huvi tundnud päris eksootilised riigid, praegugi käivad läbirääkimised India ketiga, samas on huvi tuntud ka Lõuna-Aafrika Vabariigist, Keeniast, Dominikaani Vabariigist ja nii edasi,“ nendib Saarniit.

Hüvasti, kõva helkur

Rahvakeeli „kõvad helkurid“ on pehmete ja plastiliste helkurite kõrval eilne päev. Nende tehnoloogia põhineb plastmasskuulide sulatusel. Pehmete helkurite valmistamisel kasutatav kõrgsageduslik tehnoloogia teeb küll tootmise kallimaks, kuid tagab helkurile kõrgema kvaliteedi. Vilunud silm tunneb Saarniidu sõnul kehva kvaliteediga ja nõuetele mittevastava helkuri poes kohe ära ja tavaliselt kinnitab seda ka tarbijakaitseamet, kellele tooted on kahtluse korral testimiseks saadetud. Kiirkorras testimiseks on olemas spetsiaalne testlamp, mis annab erinevate helkurite testimisel väga hea võrdluspildi.

Üha enam on Softreflector sekkunud helkuritrendide kujundamisse ja oma osa on siin olnud Saarniidul endal, kes on disaininud mitmeid tootesarju. Ideid helkurite valmistamiseks saab tema sõnul kõige paremini tarbijate tagasisidest. Üheks indikaatoriks on jälgida müüginumbreid, milline toode mingis riigis müüb. Menukaks on osutunud näiteks lukuotsikud, millel on Softreflectori copyright, mis tähendab, et keegi teine sellist universaalset lukuotsiku kuju ja kinnitussüsteemi järele teha ei tohi.

Arendustöö

Arendustöö baseerub enamasti kogemustel. „Keeruline on teha arendustööd, kui puudub arusaam tootmisprotsessidest, materjalide spetsiifikast ning tootele esitatud nõuetest. Seetõttu on arendustöö suures osas ettevõttesisene,“ jutustas Saarniit. „Jälgime trende ning pakume nutikaid lahendusi, kasutame parimal moel olemasolevaid seadmeid ning tööprotsesse,“ lisas ta. Küsimusele võimalike uuenduste kohta vastas Saarniit, et firma jaoks on oluline stabiilsus, mis väljendub toote kvaliteedis, tööprotsessides ning töökeskkonnas. „Uuendusi ette näha neid tingimusi arvestades on keeruline, kuid vaadates tagasi, on uuendused ja arengud pidevalt toimunud. Pöörame jätkuvalt tähelepanu tootmise efektiivsusele ning jätkusuutlikkusele.“

Washingtoni jõulupuu

Ameerika Ühendriikide pealinna Washingtoni kuulsa jõulupuu jaoks on Softreflector oma partnerile müünud ligi 300–400 helkurit ja nii kolm talve järjepanu. Saarniit täpsustas, et tegemist ei ole tavamõõdus toodete, vaid väga suurte helkuritega. Nii nagu USA ja veel mitmete turgude puhul, ei müü ettevõte lõppkliendile tooteid otse. Washingtoni jõudsid helkurid, mida ettevõte toodab oma heale partnerile Norras, kes siis Eestis toodetud helkurid oma brändi alt USA turule tarnib. Sarnane lugu oli NHL-i hokiliigaga, kes on ettevõtte Kanada partneri klient.

Messid

Kõige tulemuslikum on Saarniidu sõnul oma tooteid tutvustada messidel. Aastas osalevad Softreflectori esindajad keskmiselt viiel messil. Kui ettevõtte algusaegadel märgiti toodetele „made in Europe“, arvates, et klientidel võib tootjamaa suhtes olla eelarvamusi, siis juba aastaid seda kartust ei ole. Tagasiside näitab, et tootele märgitud „made in Estonia“ tähendab helkuriturul reeglina head kvaliteeti ja konkreetseid kokkuleppeid, mida igal suvalisel ajahetkel enam üle kontrollima ei pea.

***

Helkuril on Inglise-Soome sugujuured

Helkurite ajalugu sai alguse 1930. aastatel Inglismaal Nottinghamis, kui teetööline Percy Shaw patenteeris 1934. aastal helkuri, mida kutsuti nn kassisilmadeks. Aastal 1935 rajas ta ettevõtte, mis hakkas seda leiutist tootma. Shaw oli saanud idee öösel valgustamata teel sõites, kui märkas, et teepervel kükitava kassi silmad peegeldavad autotulede valgust. Peagi valmis esimene helkur – kummist raamiga ääristatud marmorklots. Alles aastakümneid hiljem vahetati marmor välja plastiku vastu. 1947. aastal võeti „kassisilmad” kasutusele maanteedel ning nende leiutajat Shaw’d pärjati aastal 1965 Briti impeeriumi ordeniga.

Jalakäijatele mõeldud helkur on aga soomlaste leiutis. Selle mõtles 1950. aastatel välja Edela-Soomes Perttelis elanud põllumees Arvi Lehti. Tal tuli idee meisterdada majapidamises kasutatavast plastmassist hobuvankrile kolmnurksed helkurid pärast suksu elu nõudnud liiklusõnnetust. Juhtunu taga oli tõsiasi, et autojuht märkas Lehtit ja tema hobuvankrit pimedas liiga hilja, ega jõudnud õigeaegselt pidurdada. Arvil tekkis ka idee liimida kaks liiklusvahendile mõeldud helkurit kokku, lisada riputusaas ja maailma odavaim elukindlustus oligi sündinud. Klassikaks saanud lumehelbekujulise helkuri disainis hiljem Arvi poeg Taisto Lehti, kellest sai sõidukitele mõeldud helkureid tootnud Talmu tegevjuht. Tänapäeval kuulub ettevõte rahvusvahelisse Hella Lighting Finland Oy kontserni.

Alguses olid jalakäijatele mõeldud turvavahendid jäigad prismahelkurid, mille valmistamise tehnika oli sama nagu sõidukite punastel tagahelkuritel ehk „kassisilmadel“. 1970. keskpaigas hakati riietele kinnitatavaid helkureid valmistama aga elastsetest PVC-materjalidest.

Jaga