Digiajakiri
Mõtted, lood ja praktilised juhised juhtimisest, ekspordist ja arengust.
Inseneeria ajaluguEesti leivategijad – pagarikodadest kombinaatideni
Eesti kultuuriloos on leival kaua olnud tähtis roll, sellest rääkides on meie esivanemad silmas pidanud ka leivakõrvast ehk muudki, mis toidulauale kuulus. Leivateenimine tähendas laiemalt hoopis tööl käimist, leivateenija oli aga perekonna ülalpidaja. Küllap seetõttu oli suhtumine leivasse eriliselt lugupidav ja aupaklik, seotud ebausu ning paljude kommete ja rituaalidega. Kirjutab Eesti Ajaloomuuseumi teadur-kuraator Anne Ruussaar.
Inseneeria ajaluguRaha nagu raba. Turbatööstuse lugu
Eestlaste tuntud ütlus – raha nagu raba – iseloomustab jõukust. Võrdlus rabaga ei ole kindlasti juhuslik, sest soode ja rabadega on kaetud koguni viiendik siinsetest aladest. Kirjutab Eesti Ajaloomuuseumi teadur-kuraator Anne Ruussaar.
Inseneeria ajaluguTaaskasutusest sündinud tootmine – Eesti paberi- ja tselluloositööstuse lugu
Paberit hakati Eestis valmistama juba kolmsada aastat tagasi. Pika tööstustraditsiooni põhjuseks ei olnud siiski eestlaste varajane lugemisnälg, vaid odav ja lihtsasti kättesaadav tooraine – majapidamistes ülejäänud linase riide kaltsud, mida talumehed väikese tasu eest vesiveskitesse kokku vedasid. Seega paberitootmisele pani aluse ökonoomne rämpstekstiili taaskasutamine. Kirjutab Eesti Ajaloomuuseumi teadur-kuraator Anne Ruussaar.
Inseneeria ajaluguPilguheit Eesti teenetemärkide ja medalite tootmisloole
Iga aasta veebruaris, veidi enne vabariigi sünnipäeva, annab president üle riiklikud teenetemärgid „neile eestimaalastele ja Eesti sõpradele, kelle kutsetöö ning pühendumuse toel saab Eesti tugevamaks, suuremaks, hoolivamaks“, on kirjas presidendi internetilehel. Ettepaneku konkreetsete inimeste tunnustamiseks riikliku teenetemärgiga võivad teha nii asutused, organisatsioonid kui üksikisikud. Märkide valmistajana on ajalukku läinud Roman Tavasti legendaarne ettevõte. Kirjutab Eesti ajaloomuuseumi teadur-kuraator Anne Ruussaar.
Inseneeria ajaluguKõrge pinge. Eesti elektritööstuse ajaloost
Elektrit loodusnähtusena tunti juba tuhandeid aastaid, nõudmine võimsa energiaallika järele saabus aga alles 19. sajandi teisel poolel koos tööstuse tormilise arenguga, kui tekkis vajadus käivitada masinaid, edastada sõnumeid ning valgustada tootmisruume ja linnatänavaid. Kirjutab Eesti Ajaloomuuseumi teadur-kuraator Anne Ruussaar.
Inseneeria ajaluguKivi, mis põleb – põlevkivi
Põlevkivi on Eesti maapõue üks suurimatest rikkustest, kuigi selle kasutamine on kaasa toonud suuri keskkonnakahjustusi. Täpset definitsiooni põlevkivil ei ole, üldistatult on see musta või pruuni värvi settekivim, milles on sedavõrd palju kerogeeni ehk vetikate ja bakterite lagunemisel moodustunud orgaanilist ainet, et see põleb. Kirjutab Eesti Ajaloomuuseumi teadur-kuraator Anne Ruussaar.
Inseneeria ajaluguHalloo! Kes seal räägib?
Mõiste telefon on kombinatsioon kreekakeelsetest sõnadest kauge (tēle) ja hääl (phōnē). Võimaluse eest kuulda kaugel asuva kõneleja häält tuleb aga tänada kurte, sest just nende kõnelema õpetamiseks proovis Šoti insener Alexander Graham Bell (1847–1922) luua seadet, mis viis ta 1876. aastal pooljuhuslikult avastuseni, kuidas häält kuuljalt kuuljale kaugusest vahendada. See õnnelik avastus osutus nii murranguliseks, […]
Inseneeria ajaluguPool sajandit vanatsiklisündmusi
Esimesed vanamootorrataste kokkutulekud ulatuvad ligi poole sajandi taha, entusiastide õhin pole vaibunud ja nii saadaksegi kokku vähemalt korra aastas. Kuidas aga kõik alguse sai? Jaanuaris 1976. aastal loodi 254 vanatehnikaharrastaja koosviibimisel Tallinnas, tollase Ajakirjandusmaja saalis (Pärnu mnt 67a) ühine katusorganisatsioon Unic, mille juurde kuulus ka motosektsioon. Esimene koosolek klubi asutamise teemal leidis aga tegelikult aset […]
Inseneeria ajaluguEesti raadiotööstus – plärakastid ja lustikummutid
Isekõnelev ja -musitseeriv kast jõudis eestlaste majapidamistesse veidi pärast oma riigi sündi. Moodsasse imemasinasse, mis rääkis kauge ilma uudistest ja laulis kauneid meloodiaid, kiindusid peagi nii lapsed, täiskasvanud kui vanem põlvkond. Vahel kippus töögi soiku jääma, kui massiivne kast mõnd kaasakiskuvat laulu esitas või põnevat lugu jutustas. Nii sai tark seadeldis külge pisut kerglase pitseri. […]
Inseneeria ajaluguRahvusarhiiv: hallituskahjustusega säilik ja päästev gammakiirgus
Selles, et Rahvusarhiivi jõudval või seal juba varasemast leiduval säilikul on hallituskahjustused, ei ole midagi tavatut. Õnneks saab niisuguste dokumentide või kaustade n-ö eluea pikendamiseks kasutada kaasaegseid meetodeid, antud juhul näiteks gammakiiritust. Ligi 90 aastat vana kohtuasja näitel kirjutavad teema lahti Rahvusarhiivi Tallinna säilitus- ja kasutusosakonna asejuhataja Merily Paomets ja sama osakonna spetsialist Eliis Truuman. […]
Inseneeria ajaluguII EESTI AUTOTÖÖSTUS: JÕUVANKRID, TANKID JA VORMELID
Omariikluse periood oli Eesti Vabariigi liikluses murranguline ja paljud senised stereotüübid muutusid jäädavalt. Varasemalt hirmu ja elevust külvanud mootorsõidukid tõrjusid paarikümne aasta jooksul linnasüdametest välja seal seni võidutsenud hobuvankrid. Maakohtades jäid iseliikurid arvukuselt veoloomadele endiselt alla, kuid nüüd ei tekitanud autod enam üllatust või paanikat, vaid kujunesid maantee- ja tänavapildi loomulikuks osaks. Kirjutab Eesti ajaloomuuseumi […]
Inseneeria ajaluguI EESTI AUTOTÖÖSTUS: JÕUVANKRID, TANKID JA VORMELID
Sajand tagasi oli auto kõike muud kui tavaline tarbeese ja seda muretsedes ei mõeldud esmajoones kindlasti, kuidas jõuda kiiremini kohale, väiksemale ajakulule või suuremale mugavustundele. Auto oli staatuse sümbol, viidates omaniku kuulumisele väga rikaste hulka. Uhke limusiini rahakal ostjal ei olnud endal tihti sõidulubagi ja rooli keerama palgati väljaõppinud autojuht. Kirjutab Eesti Ajaloomuuseumi teadur-kuraator Anne […]
12 / 70 artiklit
Uued lood otse postkasti
Aeg-ajalt teateid juhtimisest, ekspordist ja meie välitööst. Ei mingit spämmi.