Digiajakiri
Mõtted, lood ja praktilised juhised juhtimisest, ekspordist ja arengust.
Inseneeria ajaluguEesti leivategijad – pagarikodadest kombinaatideni
Eesti kultuuriloos on leival kaua olnud tähtis roll, sellest rääkides on meie esivanemad silmas pidanud ka leivakõrvast ehk muudki, mis toidulauale kuulus. Leivateenimine tähendas laiemalt hoopis tööl käimist, leivateenija oli aga perekonna ülalpidaja. Küllap seetõttu oli suhtumine leivasse eriliselt lugupidav ja aupaklik, seotud ebausu ning paljude kommete ja rituaalidega. Kirjutab Eesti Ajaloomuuseumi teadur-kuraator Anne Ruussaar.
Inseneeria ajaluguKõrge pinge. Eesti elektritööstuse ajaloost
Elektrit loodusnähtusena tunti juba tuhandeid aastaid, nõudmine võimsa energiaallika järele saabus aga alles 19. sajandi teisel poolel koos tööstuse tormilise arenguga, kui tekkis vajadus käivitada masinaid, edastada sõnumeid ning valgustada tootmisruume ja linnatänavaid. Kirjutab Eesti Ajaloomuuseumi teadur-kuraator Anne Ruussaar.
Inseneeria ajaluguEesti raadiotööstus – plärakastid ja lustikummutid
Isekõnelev ja -musitseeriv kast jõudis eestlaste majapidamistesse veidi pärast oma riigi sündi. Moodsasse imemasinasse, mis rääkis kauge ilma uudistest ja laulis kauneid meloodiaid, kiindusid peagi nii lapsed, täiskasvanud kui vanem põlvkond. Vahel kippus töögi soiku jääma, kui massiivne kast mõnd kaasakiskuvat laulu esitas või põnevat lugu jutustas. Nii sai tark seadeldis külge pisut kerglase pitseri. […]
Inseneeria ajaluguII EESTI AUTOTÖÖSTUS: JÕUVANKRID, TANKID JA VORMELID
Omariikluse periood oli Eesti Vabariigi liikluses murranguline ja paljud senised stereotüübid muutusid jäädavalt. Varasemalt hirmu ja elevust külvanud mootorsõidukid tõrjusid paarikümne aasta jooksul linnasüdametest välja seal seni võidutsenud hobuvankrid. Maakohtades jäid iseliikurid arvukuselt veoloomadele endiselt alla, kuid nüüd ei tekitanud autod enam üllatust või paanikat, vaid kujunesid maantee- ja tänavapildi loomulikuks osaks. Kirjutab Eesti ajaloomuuseumi […]
Inseneeria ajaluguI EESTI AUTOTÖÖSTUS: JÕUVANKRID, TANKID JA VORMELID
Sajand tagasi oli auto kõike muud kui tavaline tarbeese ja seda muretsedes ei mõeldud esmajoones kindlasti, kuidas jõuda kiiremini kohale, väiksemale ajakulule või suuremale mugavustundele. Auto oli staatuse sümbol, viidates omaniku kuulumisele väga rikaste hulka. Uhke limusiini rahakal ostjal ei olnud endal tihti sõidulubagi ja rooli keerama palgati väljaõppinud autojuht. Kirjutab Eesti Ajaloomuuseumi teadur-kuraator Anne […]
Inseneeria ajaluguVelocipede ehk kiired jalad
Sakslase Karl von Draisi veidi enam kui kakssada aastat tagasi konstrueeritud jooksumasin velocipede, mis ladina keelest tuletatult tähendab kiireid jalgu, ei saanud populaarseks üleöö. Kohmakas kaherattaline sõiduk oli tehtud puidust ja kaalus umbes 23 kilo ning sel polnud ei pedaale, pidureid ega rehve. Ometi oli masinaga võimalik kordades kiiremini edasi liikuda, kui niisama joostes. Kirjutab […]
Inseneeria ajaluguSangaste „hull“ krahv Friedrich Georg Magnus Berg vol2
Sangaste krahv Friedrich Georg Magnus Berg tundis võrdväärselt põllukultuuride parandamisega huvi ka tõuloomade aretuse vastu, lähtudes taas ökonoomsusest ehk siis proovides oma karja produktiivsust tõsta. Tundes hästi taimekasvatust, hakkas ta ühena esimestest tegelema söödataimede viljelusega ja jälgima loomade täpset toitmisrežiimi. Eriti oluliseks pidas ta veiste söödasedeli koostamist, kuna oli veendunud, et sellest sõltub liha ja […]
Inseneeria ajaluguSangaste „hull“ krahv Friedrich Georg Magnus Berg
Sangaste punastest tellistest loss on Eesti üks uhkemaid ja omanäolisemaid mõisahooneid, erinedes teistest romantiliste tornide, arvukate akende ning keeruka ruumilahenduse poolest. Erinev oli ka lossi ehitada lasknud krahv Friedrich Georg Magnus Berg, kes hakkas vanamoelise elunautlemise asemel moderniseerima mõisamajandust. Kirjutab ajaloomuuseumi teadur-kuraator Anne Ruussaar. Bergi tuntumaks saavutuseks oli kindlasti pikaajaliste rukkiristamiste tulemusel sündinud külmakindlam sort […]
Inseneeria ajaluguJulge multitalent. Eesti esimene klaasidisainer Agnes Ney-Steinberg
Legendaarses Johannes Lorupi klaasivabrikus 1930. aastate teisel poolel kunstnikuna töötanud Agnes Ney-Steinberg on meie klaasitööstuse ja -kujunduse ajalukku jätnud särava jälje. Metallikunstniku haridusega disainer loobus ilutsevatest lille- ja viinamarjamustritest, seades esiplaanile läbipaistva alusmaterjali. Nõtked figuurid ja stiliseeritud ornamendid kooskõlas funktsioonist lähtuvate vormidega, andisid õrnadele tarbenõudele uue väärtuse ja muutsid nii mõnegi neist kunstiteoseks. Kirjutab ajaloomuuseumi […]
Inseneeria ajaluguEesmärk: ületada Soome Iittala. Perekond Jaan, Johannes, Veronika ja Heino Lorup. Vol 2
Johannes Lorupi Klaasivabrikule tõelise tähelennu toonud kristallklaasi valmistamiseks algasid ettevalmistused 1936. aastal, mil Saksamaalt osteti sisse kallis tehnoloogia ja Soome tuntud klaasitööstustest meelitati kõrgete palkadega tööle parimad spetsialistid. Kristalliosakond avati 1937. aasta kevadel ning vaatamata tehnoloogia keerukusele, oli selle areng kiire ja uskumatult edukas. Kirjutab ajaloomuuseumi teadur-kuraator Anne Ruussaar. Vabriku oluliseks tuluallikaks kujunes lisaks kristallesemetele […]
Inseneeria ajaluguInsenerist linavabrikant Mats Kissa. Vol2
Eesti iseseisvumisele järgnenud aastad kujunesid meie linatööstusele erakordselt edukateks. Kuna sõjast räsitud Euroopa riikide tekstiilivabrikud vaevlesid toorainepuuduses, kasvas kvaliteetse linakiu väärtus hüppeliselt, kergitades kiiresti kokkuostuhindu. Suurenenud nõudlus välisturgudel hoogustas 1920. aastate alguses siinset linakasvatamist ja -töötlemist niivõrd märgatavalt, et see kujunes „vastsündinud“ rahvusriigi olulisimaks väljaveoartikliks, ulatudes kuni 24,2 protsendini kogu ekspordist. Kirjutab ajaloomuuseumi teadur-kuraator Anne […]
Inseneeria ajaluguInsenerist linavabrikant Mats Kissa
Lina on Eestis kasvatatud juba üle 3000 aasta, kuid aktiivne linakaubandus algas meie aladel alles 18. sajandi teisel poolel. Linakasvatuse ja -müügi kõrgaeg saabus aga veel sajand hiljem, rahvusliku ärkamise perioodil, mil siniste õitega linapõld oli juba igas suuremas talus. Osa saagist kasutati oma pere rõivaste tarbeks, osa aga müüdi kokkuostjatele. Raha, mis müügist saadi, […]
12 / 27 artiklit
Uued lood otse postkasti
Aeg-ajalt teateid juhtimisest, ekspordist ja meie välitööst. Ei mingit spämmi.