14 aastat ametis olnud Tarmo Noop: ma ei mõista juhte, kes iga viie aasta pärast uusi võimalusi otsivad

Miks loobusid päris tulusast šveitseriametist?

Mu esimene töökoht oli jah šveitseriamet restoranis Carina. Kuna pool ettevõttest kuulus Baltic Toursile, toodi Tallinna esimesed kruiisituristid meie juurde sööma. Et see seltskond oli harjunud riidehoiu eest maksma, panime ka meie väikse hinnasildi välja. Nii kujunes mu keskmiseks päevateenistuseks 500 rubla. Kui lõpetasin ülikooli, siis oli tagasilöök päris tuntav – mu esimene kuupalk Tarmeko välissuhete spetsialistina oli 450 rubla.

Mu moto oli tol ajal selline, et kui täna teenin 500 rubla, siis homme pean raiskama 500 rubla, sest ülehomme teenin jälle 500 rubla. Kulutasin selle raha elamuste peale, ei ostnud isegi autot. See on küll vale, aga mul on hea meel, et olen sellist elu ka elanud. Arvan, et enamikul inimestel, olgu tegemist kas suure edu või rahaga, hakkab katus kergelt sõitma, ja eks mul ka hakkas. Hea, kui oskad õigel ajal peeglisse vaadata ja küsida, mis edasi. Mina leidsin, et elu lõpuni kõrgharidusega šveitser ma olla ei taha.

Kas olid omal ajal tõesti valmis A Le Coqi brändi nimel juhikohalt tagasi astuma?

Mul oli selge arusaam, et õlu on juurtega asi, selle ajalugu tuleb väärtustada ning A.Le Coqi bränd kasutusele võtta. Mul tekkis tõesti toona meie Soome omanikega üsna tõsine konflikt. Nende arusaam oli see, Tartu õlletehas peaks tootma Tartu-nimelist õlut. Ma seletasin, et ükski Tallinna inimene ei hakka teise linna nimega õlut ostma ja et Tallinnas me läbi ei löö. Omanikud nõudsid seejärel turu-uuringuid, aga need andsid tagasilöögi. Aga A.Le Coqi  sihtrühmas, kelleks on 25-35aastased linnainimesed, oli tagasiside üsna negatiivne: „Mis A.Le Coq? Kuidas seda hääldatakse, hale sokk või?“

Asi läks nii kaugele, et ütlesin omanikele, et panen oma ameti panti: lahkun pool aastat pärast brändivahetust, kui ettevõte pole edu saavutanud, ja ilma igasuguse kompensatsioonita. Nad olid nõus. Algul oli ikka väga raske, tööpäevad olid väga pikad. Samas igatsen seda aega tagasi, kus kõike tuli nullist luua. See loomise sära oli tõesti suur, iga päev tõi nii palju uut.

Oled seda firmat 14 aastat juhtinud. Kas igav ei hakka ja ära ei väsi?

Ma ei saa aru juhtidest, kes ütlevad, et nad on olnud viis aastat ühes firmas ja andnud endast nii palju, kui nad on osanud, ning see asi on nende jaoks nüüd ammendunud. Mitte ükski ettevõte ei saa kunagi valmis ja mitte üheski ettevõttes ei hakka kunagi igav! Me ei tea kunagi, mida konkurent homme teeb.

Headhunter’id on mullegi pakkumisi teinud, aga olen neile ausalt ära öelnud, et tegelikult mind asi ei huvita. Ma pole isegi küsinud, mis nad palgaks pakuvad. Lennart Meri ütles kunagi, et Eestile on kombeks üks president korraga. Ma ei mõtle selle peale, mis mu järgmine samm või ettevõte on. Mõtlen sellele, mida ma saan anda sellele ettevõttele. Mu motivaator on ettevõtte areng ja seni, kuni see on edukas, on mul ka motivatsiooni. Kui ettevõte enam ei arene, siis on see sellest, et juht ei oska enam sellele midagi anda. Kui selline hetk peaks tekkima, siis vaatan taas peeglisse ja tunnistan, et ei oska ettevõttele enam midagi lisada.

Kui paljud on alles jäänud sinu algsest tiimist

Tiim polegi muutunud – see on mõnes mõttes väga hea, hoiame väga ühte, kuigi kindlasti on paljudele häid pakkumisi tehtud. Tõsi, annan aru, et olen 44aastane ja ehkki samastun ikka noortega, ei saa ma tihtipeale neist enam aru. Olen vist viimane inimene, kel ei ole nutitelefoni ja FB kontot. Nii et kui räägime uutest turundusvõtetest, siis on õige lahendus tuua noori sisse. Olemegi seda teinud, noored reklaamiagentuuri inimesed on osa meie turundustiimist.

On kaks asja, mida ma inimestes hindan: initsiatiivi ja vastutuse võtmist. Minu jaoks on need kõige tähtsamad. Muidugi on meil  eesmärgid, jälgime, kuidas neid täidetakse, ent ükskõik mis tasandi juhte me ka ei vaata (alates minust ), meie kõigi peaülesandeks on aidata alluvatel oma eesmärke saavutada. Seetõttu jälgime üha rohkem inimeste rahulolu.  Alati ei pea minema veri ninast välja läbi kõigi seinte. See ei tähenda, et me poleks kunagi kedagi vallandanud, aga mingit musta nimekirja meil ei ole ja ühtki inimest me luuseriks ei nimeta.