Garri Kasparov: aastaid võitmatu malelaual. Mida meil on temalt õppida äris?

Mul läheb tuju heaks, kui mõtlen, mis näo sõber Erik Terk teeb, kui panen malelauale lipu, millel on maailma kõigi aegade parima maletaja autogramm… Kõik läks Helsingis ladusalt: võtsin pärast loengut lipu taskust välja, panin Kasparovi ette lauale ja küsisin autogrammi. Pihtisin, et see malend on ajast, mil veel Kerese õpilane olin. Ta vaatas seda malendit kaua, sest Kerest teab ta hästi! Kirja pani Jüri Sakkeus.

Kasparovit jälgides tekkis silme ette kujutlus temast kui Venemaa presidendist. Tal on enesekindel hoiak ja presidendilik esinemisstiil, mida iseloomustab sõnumite selgus koos heatujulise huumoriga. Oli ka loomupärast edevust – poliitikuks ju muidu ei saa. Ja muidugi peamine tugevus: malelaual ja selle ümber toimunud heitlustel tehtud otsuste analüüs, mis on kasutatav ka poliitikas.

Kasparov oli 22aastane, kui ta alistas Anatoli Karpovi ja sai kõige nooremaks maailmameistriks maleajaloos. Ta hoidis tiitlit 15 aastat. Ka 2005. aastal, kui ta profimalest poliitika kasuks loobus, oli ta endiselt kõrgeima reitinguga maletaja.

Pidulikul maailmameistriks kroonimise tseremoonial sai ta lisaks õnnitlustele ühelt inimeselt ka „kaastundeavalduse“: ”Garri, tunnen sulle südamest kaasa, sest parim sündmus sinu elus sai just läbi.”

Mõtlesin, kas parim hetk tema elus on ikka läbi? Ei tahaks välistada, et see mees võib tulla maailmameistriks ka poliitikas. Kui arvestada tänast reaalsust naaberriigis, siis on seda väga raske või lausa naiivne oletada, aga kes võis omal ajal arvata, et Berliini müür langeb ja Nõukogude Liit laguneb!? Küsisin Kasparovilt, kas on võimalik ka tagasitee profimale juurde? Tema vastus oli filosoofiline: ”Ühte jõkke kaks korda ei astuta…”

Polnud juhus, et KPMG, kes igal aastal mõne tõelise strateegiastaari Soome toob, kutsus seekord just Kasparovi. Kes siis veel on hea strateeg, kui mitte tippmees males!

Tema raamatut ”Male kui elu mudel”, mis tänavu ka väga heas tõlkes eestikeelsena ilmus, soovitan ärikoolide strateegiakursuse kohustusliku kirjanduse loetellu.

Toon siinkohal ära mõned seminaril kõrva jäänud mõtted, mida täiendasin sellesama raamatu abil.

Ellu ei jää mitte kõige tugevam, vaid kõige kohanemisvõimelisem

Kasparov peab elu suurimaks õppetunniks esimest tiitlimatši Anatoli Karpoviga aastal 1984. Oma sõnul tegi ta jämeda strateegilise vea, alustades matši ilma luureta ja üritades initsiatiivi iga hinna eest enda kätte võita. Ta kaotas esimesest üheksast partiist neli.

Siis otsustas ta mängu muuta ning asendas ründemängu kaitsega. Tulemuseks tuli 17 viiki järjest ja seejärel jälle kaotus. Seis oli juba 0:5 Kasparovi kahjuks ja mängiti kuue võiduni. Üks vale käik ja kõik on läbi… Kasparov jätkas mängu kaitsest lähtudes.

Kui mängitud oli juba kolm kuud, hakkas ta väsima ja muutus närviliseks. Aga just siis tuli esimene võit ning matši viiendal kuul oli seis juba 3:5. Kartuses, et Kremli soosik Karpov võib kaotada, katkestati võistlus NL maleföderatsiooni ettepanekul nn sportlaste tervise huvides, tänu millele mees säilitas tiitli. Järgmise matši aasta hiljem võitis aga juba Kasparov.

Esimene matš õpetas teda analüüsima enda ja vastase nõrkusi ning tugevusi, muutma strateegiat sellele vastavalt ja uskuma sellesse. Üheks edu võtmeks peab Kasparov ka kiiret kohanemist arvutiajastu võimalustega partiide analüüsil ja matšideks ettevalmistamisel.

Strateegia ja taktika

Kasparov tsiteerib malemeister Savielly Tartakowerit: „Taktika – see tähendab mõistmist, mida teha, kui on, mida teha. Strateegia on see, kui tead, mida teha, ka siis, kui pole midagi teha.“

Kui strateegia on abstraktne ja suunatud kaugemate eesmärkide saavutamisele, siis taktika on konkreetne ning seisneb optimaalsete kiireloomuliste lahenduste otsimises. Taktika on kalkulatsioon vormis kui… siis. Näiteks: kui konkurendid langetavad hinda, siis vastan uudse reklaamikampaaniaga.

Kasparov toob näite strateegiast, mida on nimetatud valvsaks äraootamiseks. Mida siis ikkagi teha, kui pole midagi teha? Males nimetatakse taolist mängu positsioonimänguks, kus põhiülesanne on parandada seisu järk-järgult. Ülesanne on kindlustada nõrku lõike ja parandada vigurite paigutust, kahjustamata nende vastastikust sidet. Sellise strateegia meistrid ei mineta mitte kunagi valvsust ja on valmis välja kannatama pikki näilise tegevusetuse perioode, suurendades samal ajal raashaaval oma ülekaalu.

Huvitav on siinkohal paralleel 2005. aastal Harvard Business Review’s ilmunud artikliga ”Strateegia kui aktiivne ootamine”. Autor, London Business Schooli professor Donald N. Sull, toob välja pikaajalise edu saladused. Kuldsed võimalused ja äkksurma ohud tekivad tükati, nende vahele jäävad suhteliselt stabiilsed pikemad perioodid. Kõige olulisem on just see, mida juhid teevad vahepealsetel aegadel.

Mõned soovitused:

Aktiivse ootamise perioodil tuleb keskenduda äriprotsesside edendamisele: alandada kulusid, tugevdada jaotuskanaleid, arendada tooteid ja teenuseid (mis ei tähenda strateegia seadmist teisele kohale).

Stabiilsetel perioodidel kogu rasva, ära laena üle.

Kui usud, et kuldne võimalus on saabunud, tuleb kogu jõud sinna suunata, kusjuures sageli tuleb millestki olemasolevast loobuda. Ressursid tuleb koondada enne, kui kuldne võimalus on absoluutselt selge. Siis on see selge ka konkurentidele.

Küsimus miks? teeb taktikust strateegi

Inimese eeliseks arvuti ees on see, et ta oskab esitada küsimusi. Arvuti oskab anda vaid õigeid vastuseid. Igaühel oleks enne käigu sooritamist malelaual või mistahes muu otsuse langetamist kasulik teha paus ja küsida iseendalt: „Miks ma selle sammu astun? Mida ma püüan saavutada ja mil viisil see samm mind aitab?“

Kasparov soovitab parema töökoha otsingule asumist alles siis, kui olete endale selgeks teinud, miks te uut töökohta vajate. Võib-olla vajate teistsugust tööala, aga ehk piisab ka mõningatest muudatustest praegusel töökohal? Kuni te ei tee endale selgeks, mis on see, mis teid tegelikult rahuldab, ei saa te ka teada, mille poole pürgida.

Loorberid

Kui oled edukas males või äris, siis on suurim oht see, et sa võid jääda saavutatud tasemele pidama, ei toimu edasiliikumist ega muutumist. Tulemus on see, et sa muutud vastastele hoomatavaks. Neil on aega mõista, kes sa oled, mida sa mõtled ja mida sinust võib oodata. Sa muutud ettearvatavaks.

Kasparov usub, et nimelt see oli põhjus, miks ta kaotas 15aastase valitsemisaja järel maailmameistri tiitli Vladimir Kramnikule. Sarnaselt kõlab ka äristrateegia käibefraas: kasva (arene) või sure.

Intuitsioon

Nagu ilma ennustamisel, on ka malemängus nõnda, et mida kaugemale ettepoole sa vaatad, seda väiksem on tõenäosus, et ennustus täppi läheb. Mida keerulisem on seis ja mida vähem on aega käikude arvestamiseks, seda enam tuleb loota intuitsioonile.

Igapäevases elus napib meil informatsiooni, mis saaks olla otsustamise aluseks, ning appi tuleb kõhutunne. Kasparov on veendunud et intuitsioon on nagu lihased, mida saab ja peab treenima ning kunagi pole hilja alustada.

Mida male meile õpetab?

Malemäng on suurepärane mudel strateegilise mõtlemise arendamiseks ja otsustamisprotsessi harjutamiseks. Kasparov viitas ühele USAs läbiviidud uuringule, mis tõestas, et koolides, kus on maleklassid, on ka tulemused matemaatikas paremad. Ta on veendunud, et male aitab arendada ka otsustus- ja vastutusvõimet: ise mõtled, ise teed käigu ja ise vastutad. Süüdistada pole kedagi.

Selge, et malemängu selgeks õppimine on jõukohane igaühele. Aga kuidas saada maailma parimaks? Kasparovi käest on küsitud, kas tal on eriline fotograafiline mälu või sööb ta mingit erilist ajutoitu? Vastuseks ta vaid muigab ja ütleb, et ilmselt on temas nagu teisteski suurtes maletajates suur annus nn malelist andekust ja teadagi – palju, palju tööd. Maletaja geeni pole seni veel avastatud.

* * *
Garri Kasparov

Garri Kimi poeg Weinstein sündis 13. aprillil 1963. aastal Bakuus. Ema Klara Kasparova on armeenlanna ja isa Kim Weinstein oli juudi rahvusest. Garri vanemad lahendasid kodus maleülesandeid ja kui väike Kasparov hakkas ühel hetkel käike ette ütlema, leidis isa, et vaja poisile ka kogu mäng selgeks õpetada.

Isa suri, kui Garri oli seitsmeaastane. Maletajateed alustades võttis Garri ema perekonnanime.

1985. aastal võitis Kasparov tiitlimatsis Anatoli Karpovit ja temast sai kõigi aegade noorim maailmameister. Valitsemisaeg kestis ühtejärge 15 aastat, seejärel kaotas ta tiitli Vladimir Kramnikule.

2005. aastal loobus ta profimalest ja pühendus poliitikale. Oli ka presidendikandidaat Venemaa valimistel, kuid taandas oma kandidatuuri.

Kasparov on oodatud esineja juhtimisalastel konverentsidel, kus ta räägib, mida juhtidel on õppida malemängust.
11. mail esines Kasparov KPMG kutsel Helsingis koos maailmakuulsa strateegiaguru C.K. Prahaladiga.

* * *

Mida on malest õppida?

Ära mitte kunagi alahinda oma vastast. Alati arvesta sellega, et oponent mõistab sinu käikude tähendust ja plaane.

Saavuta psühholoogiline ülekaal. Vastase tasakaalust väljaviimine on suur oskus. Kasutatud on ka äärmuslikke võtteid, nt Karpovi psühholoog püüdis ühes matšis tema oponenti hüpnotiseerida.

Võitle edasi ka siis ja eriti siis, kui sul on võiduseis.

Pikas kurnavas võitluses on keskendumine kõige olulisem. Kunagi ei tohi ennast unustada, näidata välja oma kõhklusi.

Keskendumisvõime nõuab psühholoogilist valmisolekut.

Aseta end vastase kingadesse ja tunne ennast enesekindlalt tema territooriumil. Kui vastane seda mõistab, tuleb ta su mänguga kaasa ja liigub sinu territooriumile, kus sul on eelised. Nii saad oma mängu peale suruda.

Kasparov malest ja ärist: „Strategic intensity“ HBR, aprill 2005

Pilt: By Copyright 2007, S.M.S.I., Inc. – Owen Williams, The Kasparov Agency. – http://www.kasparovagent.com/photo_gallery.php, CC BY-SA 3.0, https://commons.wikimedia.org/w/index.php?curid=4507365