
Այս պատմությունը դեռ հասանելի չէ հայերեն
Ցուցադրում ենք բնօրինակը armeenia: Թարգմանությունը շուտով:
Lõpuks ometi! TTK hakkab koolitama tootmisjuhte
Veel samal teemal:
Tallinna Tehnikakõrgkool (TTk) astub otsustava sammu professionaalsete tootmisjuhtide nappuse leevendamiseks ja avab sügisel eriala, mille õppekava on inseneeriakallakuga. „Eestis ei ole siiamaani olnud ühtegi kooli, kus oleks õpetatud tootmisjuhtimist ja -korraldamist,“ rääkis tootmiskorralduse õppekava juht Ingrid Joost. Töötleva tööstuse ettevõtteid on Eestis rohkem kui 6000, protsesside korraldamist aga siiani kuskil ei õpetatud. Miks siis nii? […]
Tallinna Tehnikakõrgkool (TTk) astub otsustava sammu professionaalsete tootmisjuhtide nappuse leevendamiseks ja avab sügisel eriala, mille õppekava on inseneeriakallakuga. „Eestis ei ole siiamaani olnud ühtegi kooli, kus oleks õpetatud tootmisjuhtimist ja -korraldamist,“ rääkis tootmiskorralduse õppekava juht Ingrid Joost.
Töötleva tööstuse ettevõtteid on Eestis rohkem kui 6000, protsesside korraldamist aga siiani kuskil ei õpetatud. Miks siis nii? „Kuna tööjõud oli odav, siis polnud selleks vajadust,“ selgitas Joost. Mida kallimaks lähevad ressursid, seda olulisem on neid tõhusamalt kasutada ja seetõttu ongi teema nüüd hästi aktuaalne.
Praegu peavad ettevõtted sisse ostma väga kalli konsultandi, et õpetada välja antud haridusliku baasita olemasolevad inimesed. Seetõttu on tootmisjuhtimist ja -korraldamist käsitleva eriala järele reaalne nõudlus.
Uue õppekava ained
Ainetest, mis on majanduslikust seisukohast kõige olulisemal kohal, on õppekavas kaasaegsete protsesside tõhustamise ja parendamise metoodikad ehk lean-metoodikad, nende rakendamine igapäevastes protsessides. Samuti on olulisel kohal IT-lahendused tootmisprotsessides. Ka tootmistehnikad ja intelligentsed tootmissüsteemid, st kaasaegsed seadmed, mis suhtlevad omavahel IT-lahenduste kaudu – kuidas neid protsesse korraldada, juhtida ja üles ehitada. Õppekavas on ka selline aine nagu „Tootmisprotsesside väljatöötamine ja arendamine koos projektiga“. „Tahaksime seal koos üliõpilastega lahendada ettevõttepõhiseid kaasusi, konkreetseid ettevõtte protsessides esinevaid probleeme ning neid parendada. Nii oleks ettevõttel projektist kasu ning üliõpilane näeks siis tegelikult, kuidas protsessid käivad,“ rääkis joost.
Lõpetajad peaksid tundma kõiki kaasaegseid protsesside juhtimise metoodikaid ja teadma, kuidas üles ehitada ettevõtte infosüsteem. Lisaks peavad nad aru saama, millist tootmistehnikat vajatakse ning millised on tootmistehnika arengusuunad maailmas ja kuidas neid ettevõtetes rakendada. Olulised on erinevate valdkondade tehnoloogiad – lõpetajad spetsialiseeruvad ühele tööstusvaldkonnale.
Ametitest saab hiljem töötada näiteks tootmisplaneerija, normeerija, protsessiinseneri, väikeste üksuste juhtide või tootmisspetsialistina, kellest on lõpuks võimalik välja areneda tootmisjuhiks, kui inimene ise huvitatud ja piisavalt võimekas on.

***
Ingrid Joost alustas oma haridusteed Tallinna kergetööstustehnikumis, kus lõpetas õmblustehnoloogia eriala. Seejärel suundus TTÜ-sse õppima materjaliteadusi ning hariduselt ongi ta materjaliteaduste insener. Ta on töötanud tootmisjuhina rohkem kui 15 aastat erinevates ettevõtetes, tegelenud tootmisprotsesside juhtimise ning arendamisega. Ta on töötanud rõiva- ja tekstiilitööstuses, mööblitööstuses ja trükitööstuses. Alates 2008. aastast on ta konsulteerinud ja koolitanud töötleva tööstuse ettevõtteid; nende nõustamine ja koolitamine on teeninud protsesside ja tulemuste parendamise eesmärki. Parima eduloona on Ingrid Joost ühel ettevõttel aidanud tootlikkust tõsta kuni 100%.