Minu äri 10 käsku: Valdo Kalm

Tuleb tunnistada, et rahvusvahelistumine on praeguseks võtnud täiesti uue mõõtme ja see uus mõõde puudutab ka tiimiliikmete karjääri. Piret Mürk-Dubout ja Tõnu Grünberg olid esimesed, aga rahvusvaheline karjäärivõimalus terendab veel nii mõnelegi EMT võtmeisikule.

Ma võin muidugi öelda, et Piret ja Tõnu jätsid mind economy’isse istuma ja ise läksid äriklassi. Loomulikult on mul kahju, et nad lahkusid. Lisaks pani see kogu ettevõttele teatud koormuse. Ülesanded tuli ümber jagada – teen praegu ise osaliselt Pireti tööd.

Teisest küljest oleks ju rumal inimeste arengut takistada. Nad ongi seda väärt. Küsisin peakontorist, miks nad just EMT inimesed võtavad – Telia Soneral on ju 25 riigis 40000 töötajat! Nad vastasid, et need inimesed ongi parimad! Piret ja Tõnu on ju tegelikult meie ettevõtte saadikud, nii-öelda omad inimesed Havannas. Inimloomus ei ole viimase 1000 aastaga suurt muutunud, suhted kehtivad endiselt. Loeb see, kes kellega suhtleb, kes keda mõjutab, nii et meie inimeste minek tippjuhtkonda pole sugugi vähetähtis.

Üha raskem on olla lihtsalt üks telefonioperaator Eestis. Google’ite ja Skype’idega konkureerimine läheb üha keerulisemaks – sul on vaja rahvusvahelist know-how’d. Seda leiad sa Nepalist, Norrast, Leedust, Stockholmist. Uued ideed ja teadmised tekivad seal, kus on koos eri rahvusest ja eri kogemustega inimesed.

Võin öelda, et Telia-Sonera ühe arenduskeskuse toomine Eestisse on otsustatud, hakkame seda sügisel üles ehitama. Enne käisime ka Rootsis ja nemad meil. Aga nüüd on meie koostööl teine tase, oleme otseselt seotud rahvusvaheliste projektidega. Hakkame arendama projekte teistes Telia-Sonera Põhjala ja Baltikumi riikides ning Tõnu kutsub meid võib-olla varsti ka Euraasia projektidesse.

Nii et rahvusvahelise karjääri jaoks ei pea sul olema kõva rahvusvahelist haridust, ehkki Tõnu on õppinud Rootsis. Sinu tulemused ja isikuomadused määravad asja. Sa võid väga kõrgel tasemel läbi lüüa, kui oled paindlik ja avatud.

Meeskond otsustab kõik

Olen ausalt öeldes üllatunud Tele2s toimuva üle, kust nii palju juhte on lahkunud. Arvan, et uus juht ei pea ilmtingimata tegema lammutavat muudatust. Muidugi sõltub kõik konkreetsest olukorrast, kuid ei ole nii, et mis on enne tehtud, on kõik valesti tehtud.

Olen ise uude ametisse asudes püüdnud kiita kõike seda, mis ettevõttes väärtuslik. Kuigi nii Elioni kui EMTsse asusin enne murrangulisi hetki (ühel juhul avanes fikseeritud kõneside turg, teisel juhil algas mobiilne numbriliikuvus), ei pööranud me kõike pea peale. EMTs tegutsesime aktiivsemalt peamiselt turunduse poolel: tõime Diili turule ja tugevdasime EMT kui kvaliteediliidri kuvandit. Väljusime numbriliikuvuse aastast selge võitjana.

EMTsse asudes proovisin luua usalduslikku ja ausat õhkkonda, olla võimalikult konkreetne ja korrektne, täita väljaöeldud lubadusi. Samas hoolitsesin ka pehme poole eest, natuke teadlikult ja natuke alateadlikult, et tekiks hea meeskonnatunnetus. Käisime üksteisel kodus külas, mis ei olegi nii tavaline.

Arvan, et alati tuleb tunnustada seda, mis on tehtud, ja ka ise kohaneda firma väärtussüsteemiga. Sest one man show’d sa telko-äris ei aja – see on väga selgelt meeskonnatöö.

Juhiks sünnitakse, mitte ei õpita

Enese kehtestamisel meeskonnas on vaja oskusi ja omadusi, mida ei saagi kõike kirjeldada. Olen veendunud, et juhtimist eriti õppida ei anna – seda oskust saab arendada 10-15%, kui insenerikeeles rääkida, aga mitte rohkem. Seetõttu ütlen, et need, kel on juhtimisvõimed, lihtsalt tõusevad organisatsioonis kohe esile. Olemegi nii EMTs kui ka Elionis just firmasiseseid juhivõimetega inimesi püüdnud märgata ja neile loomulikult ka vastutust andnud.

Jään oma arvamuse juurde, et vähemalt Eesti-suguses väikeriigis universaalse juhi kontseptsioon ei tööta. Meie sektoris näiteks on pea kõik juhid eriharidusega. Olen näinud küll ja küll neid 90. aastatel toodetud ärijuhte, kellel pole oma haridusega midagi peale hakata. Kõigepealt õpid ikka eriala ära, ja siis õpid juhtimise ära, ja siis vaatad, mida sa juhid.

On mõned kontrollküsimused, mis aitavad noorel inimesel mõista, kas ta sobib juhiks või mitte

Esimene küsimus on see, kas sulle meeldib inimestega tegeleda, kas sulle meeldivad inimsuhted. Kas sa armastad teisi inimesi? Juhtimine tähendas 1000 aastat tagasi ja tähendab ka praegu inimsuhteid ja nende mõjutamist. Sellele küsimusele ei ole küll lihtne vastata, aga see on hea kontrollküsimus.

Teiseks: pane end ühe grupi ette esinema ja ütle välja nii meeldivaid kui ebameeldivaid asju. Vaata, kas lähed higiseks või vastupidi, sulle meeldib esineda. Kolmandaks, kas sa tahad korjata rohkem infot, näha suuremat pilti ja võtta suuremat vastutust. Või tahad olla kitsa ala spetsialist. Need küsimused aitavad mõista, kas sulle sobib juhi töö.

Väikefirma kultuur peab jääma

See, kuidas hoida firma pidevas arengus, tuleb meie firma seest – seda ei ütle meile omanikud. Mida me teeme, teeme enda jaoks, me ei korralda omanikule potjomkinit. Omanikuga on asi lihtne: lepid eesmärgid (mida on viis-kuus) kokku ja need tuleb ära teha. See, kuidas seda teha, on meie enda otsustada.

Imetlen alati gasellifirmasid, kus otsused on kiired ja protsessid lihtsad. Jälgin hoolega, et ka EMTs püsiks väikese eraettevõtte kultuur, sest oht kombinaadistuda on suur. Iga ettevõte, kus on üle 100 inimese, peab jälgima, et ta ei muutuks kombinaadiks. Siis kaob hoobilt paindlikkus ja kiirus.

Inimene peab olema EMTs valmis selleks, et tema tööülesanded pidevalt muutuvad. Meie valdkonnas on määramatust nii palju, me ei tea, kuhu me mõne aasta pärast välja jõuame.

Õnneks on eestlased head hakkamasaajad, oskavad laiemalt vaadata ja mitut tööd teha. See on suur eelis. See oskus igas olukorras hakkama saada on pärit Vene ajast.

Seda, kas üks või teine inimene saab firmas hakkama, tuleks vaadata kolme kandi pealt. Esiteks loeb tema töö tulemuslikkus, eesmärkide täitmine. Igal EMT töötajal on tulemusplaan. Lepime kokku nii ettevõtte kui individuaalsed eesmärgid. Teiseks inimese väärtuste kokkusobivus ettevõtte väärtustega. Kolmandaks aga äratundmine, kas inimeses on pühendumust, energiat ja kirge või ta toodab powerpoint’i.

Eeskujuks olemine on sul palga sees

Sa oledki juhina 24/7 ringi kõndiv eeskuju – see on palga sees. Sa ei saa küll kogu aeg keep smiling’ut teha, aga midagi ei ole öelda: kui oled valinud selle töö, siis pead häälestama ennast nii, et tuled heas tujus tööle, et hoida energeetilist taset. See ei tohiks olla sunnitud, see peab olema loomulik. Juht on nagu poliitik – kui oled selle elukutse valinud, siis pead arvestama kõige sellega, mida see kaasa toob. See on vaba valik.

Ja kui mõni apsakas juhtub, siis ütledki nii, nagu asi oli. Seda ikka juhtub ja jääbki juhtuma – kõrgtehnoloogias paraku lihtsalt ei ole 100% töökindlust olemas. Muidugi, iga ebaõnnestumine on ebameeldiv, keegi ei saa ju seda eitada. Aga nagu öeldakse, ühtki kriisi ei tohiks raisku lasta, mingeid järeldusi tuleb iga kord teha. Vastasel juhul on asi topelt negatiivne, kui sa sellest midagi ei õppinud ka.

Mulle meenub mitmeid vigu, mida olen teinud. Elioni ajast tuleb meelde ühe üksuse likvideerimine, mida liigselt edasi lükkasin. Siin saab tõmmata paralleeli praeguse rahakriisiga – üritad muudkui lappida struktuurse muudatuse asemel, aga kokkuvõttes läheb see kallimaks ja on absoluutselt mõttetu. EMTs aga püüdsime mõni aasta tagasi sisse viia minutipõhist arveldust, mida turg vastu ei võtnud. Õnneks me tajusime oma viga ja reageerisime väga kiiresti, pöörasime otsuse tagasi, ja jumal tänatud, et nii tegime.

Tunnistan, et olen ise vilets kuulaja. Olen kärsitu ja lõikan küsimustega vahele. Loodan, et mu kolleegid annavad mulle andeks. Tean, et seda saab harjutamisega muuta, aga mitte lõpuni – inimest ümber ei ehita. Aga luban kolleegidele, et töötan sellega edasi.

Era- ja tööelu peavad tasakaalus olema

Ma ei ütle, et on olemas meeste ja naiste tööd, aga on mehe ja naise roll, ja mehel on teatud kohustused, mida ta peab siin elus täitma. Tahes tahtmata kipun kodus üle ruulima, töö tuleb selles mõttes koju kaasa. Aga mul on vedanud – mul on naine, kes mind tasakaalustab, juba 23 aastat. Ja lapsed ei lase ka väga pähe istuda – neile ei loe, et direktor koduuksest sisse astus.

Ma arvan, et abielus olles tuleb mõned asjad endaga lihtsalt kokku leppida. Mina näiteks pean klassikalisest abielust väga lugu. Veel enam, pean kodu ja perekonda kõige tähtsamaks. Olen ka omanikele öelnud, et võta või jäta, perekond ennekõike. Ja see ongi minu õnnemudeli üks alustaladest.

Sa pead ikka korra maha istuma ja mõtlema põhiväärtuste ja prioriteetide üle. Siis oskad oma elu tasakaalus hoida. Perioode on erinevaid, vahel on tööd rohkem. Aga sa pead ise stressiga hakkama saama. See võib kesta kuu-kaks, mitte rohkem. Ega siin mingit imet pole – tööpinget tasakaalustavad sõbrad, hobid ja kodu.

Õnne valem ongi minu jaoks tasakaal – insenerina tulevad silme ette kaalud, millel on eri õlad ja mida tuleb hoida tasakaalus. Kui sa oma tasakaalu valemi välja töötad ja püüad seda järgida, siis saadki oma eluga hakkama.

Vaatan, et noored on hädas prioriteetide seadmisega, sest valikuid on nii palju. Võta seisukoht ja usalda ennast! Ära uju! Kui sa oled kõigis asjades paindlik, siis selline süsteem ei saagi olla stabiilne.

***

Valdo Kalm

• Sündinud 27. aprillil 1966.
• Lõpetanud TTÜs automaatika- ja telemehaanika eriala. Alustas 1986. aastal Tallinna Telefonivõrgu hooldusspetsialistina, jätkas peainsenerina, haldus- ning müügidirektorina. 1997. aastast Eesti Telefoni juhatuses, 2000. aastast Elioni juhatuse esimees. 2003. aastast EMT juhatuse esimees ning samas aastast 2007 ka Eesti Telekomi juhatuse esimees.
• Sõidab ratast, mängib tennist, suusatab mäge ja murdmaad. Aga maratonidest ei ole osa võtnud, ütleb, et elus ei ole vaja millegagi üle pingutada.

Vahendas Taivo Paju.