Nutikas kamuflaažpael maskeeringu kandjat ei reeda

Veel samal teemal:

Հեղինակ

Visionest Institute Կարդալ ավելին այս հեղինակից

Tartu paelavabrik Haine nimi kõlab nagu Oskar Lutsu ja Anton Hansen Tammsaare aegne firma, kus õpetaja Maurus käis uusi saapapaelu ostmas. Tegelikkuses on see kõrgtehnoloogilisi tekstiilitooteid valmistav ettevõte, mis peab konkurentsis püsimiseks astuma öövaatlusseadmete tootjatest sammukese eespool. Kirjutas Inseneeria kaasautor Paavo Kangur. Indiaanijutud ja kamuflaažpaelad Ühe indiaanijutu järgi sai Põhja-Ameerika metsades ringi sumbanud Inglise armee […]

Indiaanijutud ja kamuflaažpaelad

Ühe indiaanijutu järgi sai Põhja-Ameerika metsades ringi sumbanud Inglise armee ilusad valged traksid, mis moodustasid ööpimeduses suurepärase märklaua, kuhu Pikk Kotkasilm sai oma noole lennutada.

Täna mõtlevad armeed sellele, et nende sõjamehed oleks nähtamatud ka öövaatlusseadmetele ja seetõttu on mõeldud välja kamuflaažpaelad ja -tekstiilid.

Haine infrapuna-tekstiili projektijuht Ilmar Kink näitab nelja erinevat sõjaväemustrites laigulist vööd. Päevavalguses aitavad need suurepäraselt maskeeruda, kuid öösel on pilt teine. Mõned toimivad enam-vähem, aga mõned helenduvad öövaatlusseadmetes nagu helkurid.

Militaarstruktuurid erinevates riikides on probleemi tunnetanud ja järjest rohkem tuleb hankeid, kus ka toote spektri infrapunapiirkond on kaetud teatavate nõuetega.

„Meil oli kaks varianti – kas tootmistehnoloogia ja -saladused sisse osta või siis ise välja mõelda. Kui ise välja arendada, siis saab rohkem teadmisi kogu protsessist ja suudab ka hiljem kiiremini reageerida. Pealegi seal, kus on tegemist militaartehnoloogiaga, on alati saladused ja kogu infot ei taha keegi müüa. Lisaks põhjendatud varjamisele tuleb ette ka absurdseid olukordi, sest ega süsteemi eri osapooltele pole alati üheselt selge, mis on salajane ja mis mitte. Kord sai tellijalt küsitud, mis värvi toodet ta soovib (st ühe värvi numbrit), aga meile seda ei öeldud. Kui tahate tellimust saada, siis näidake võimekust ja uurige ise,“ jutustab projektijuht Kink.

Et aga kogu arendustegevuseks vajaminevat võimekust pole mõtet tootmisettevõtte baasil arendada, sai Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) rahadega kaasatud ka Tartu Ülikool.

Probleemi võimalikud lahendused

Arendustöö käigus on leitud mitu erinevat probleemilahendust. Esimene võimalus on valminud tekstiil üle pihustada vastava ainega, mis teeb tekstiili öövaatlusseadmetele märkamatuks.

Teine võimalus on töödelda tekstiili värvimisel kasutatavaid värve või kolmanda variandina töödelda niiti toote punumise või kudumise ajal. Seejärel tuleb kontrollida, kuidas säilivad vajalikud omadused aja jooksul kasutamise käigus, näiteks vastupidavus pesemisele, UV-kiirgusele, temperatuurimuutustele ning erinevatele kemikaalidele, millega tekstiil võib kasutamise käigus kokku puutuda.

Seda tüüpi arendustöö puhul ei ole üldse ebatavaline, et suurem aur läheb tegelikult sellele, kuidas töötavat ainet välismõjude eest efektiivselt kaitsta, et aine soovitud omadused säiliks võimalikult kaua ja võimalikult erinevates tingimustes. Muuhulgas on see üks ettevõtte ja ülikooli koostöökohti, sest ülikoolidel on üldjuhul suuremad võimalused erinevate ekstremaalsete keskkondade kontrollitavaks tekitamiseks, kus siis vajaminevad katsed läbi viia.

„Eks siin käib samasugune mäng nagu dopinguküttide ja dopinguarendajate või turvaseadmete väljamõtlejate ja pättide vahel. Öövaatlusseadmete ehitajad arendavad oma toodet ja kamuflaažtekstiili valmistajad proovivad sammuke jälle ees olla.“

Andres Hoop (vasakul) ja Ilmar Kink tootmises masinate vahel

Väike Tartu firma

Ka ettevõtja peab mõtlema, kuidas olla konkurentsivõimeline ja sammuke turust ees. Hetkel on 40 töötajaga ettevõtte käive 1,5 miljonit eurot aastas. „Kuigi see võib tunduda tagasihoidlik number, on kasv olnud stabiilselt tõusvas joones,“ nendib tegevjuht Andres Hoop, meenutades, et kunagi unistati kahe miljoni kroonisest käibest. „Üritame täita kõik paelamaailma nišid. 70 protsenti toodangust läheb teistele Eesti tekstiili- ja rõivatööstuse ettevõtetele, kes valdavalt ekspordivad oma toodangu ja reageerimisaeg peab olema väga kiire. Tihti tulevad tellimused, mille täitmist oli juba eile vaja, aga me ei kurda. Meile on väga tähtis, et meie klientidel ja kogu rõivatööstuse sektoril läheks hästi.“

Haine sai alguse Arengust

1990. aastate keskel kandis firma tootmiskoondis Areng nime ja läks siis erakätesse. „Ma olin 23-aastane noormees, kui astusin erastamisagentuuri uksest sisse,“ meenutab tegevjuht Hoop. Areng oli erastamishetkel laia profiiliga suur tekstiiliettevõte, kuhu kuulus paelavabrik, kangavabrik, villavabrik, värvimistsehh ja kus töötas ligi 180 inimest. „Töötasime kõvasti. Vesi oli nii ahjus, et sõitsin mööda Eestit ringi, surusin poodidesse kaupa ja korjasin klientidelt raha kokku, et erastamisagentuurile järgmist makset teha. Kergem hakkas meil siis, kui kohustused erastamisagentuuri ees said täidetud. Praegu on konkurentsieelised ära kadunud, sest tootmiskulud mõlemal pool Balti merd on tänaseks võrdsustunud.“ Ettevõte näeb lahendusena liikumist kõrgtehnoloogilisema tootmise
suunas.

Selgitused:

Sõna kamuflaaž võeti kasutusele Esimese maailmasõja ajal ja tuleb prantsuskeelsest sõnast camoufler, mis tähendab maskeerima, moondama, varjama.

Infrapunakiirgus on elektromagnetkiirgus, mis piirneb ühelt poolt nähtava valgusega ja teiselt poolt raadiolainetega.

Կիսվել