Tööstus liigub IT-ettevõtete abil nutikamate tehaste suunas

Neljas tööstusrevolutsioon Tööstus 4.0 eeldab tootmisettevõtete ja IT-firmade koostööd, uusi investeeringuid ning kogu väärtusahela ümberehitamist. Kas osapooled on valmis tegema asju teisiti kui varem? Kirjutab Postimehe majandusajakirjanik Marge Tubalkain.

Helmese tööstuseksperdi Jaan Murdla kinnitusel leidub Eestis selliseid IT-ettevõtteid, kes on valmis asjaga kaasa minema. Ta usub, et tööstusettevõtete huvi on väiksem – ent ei peaks olema. „Infoühiskonna areng kiireneb järjest, usun, et tulevikus on edukad eelkõige sellised ettevõtted, kes on valmis oma infosüsteeme tellijale avama nii, et klient saaks nutiseadmete abil oma tellimuse staatust online jälgida,“ ütles Murdla.

Siemens Eesti juhi Ats Alupere sõnul on ka Eesti tehased astumas samme sinna suunas – näiteks Siemensi frantsiisipartner Harju Elekter ja SBA Service, mis toodab automaatikakeskusi pelletitehastele.

„Selles suunas liiguvad jõuliselt maailma suurimad tööstusriigid nagu Saksamaa, USA, Hiina. Läbi infotehnoloogia ja tootmisprotsesside integratsiooni on võimalik muuta kättesaadavaks ja analüüsitavaks palju väärtuslikku informatsiooni,“ selgitas Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu juht Anneli Heinsoo.

Esimeseks sammuks ettevõtetele on oma olemasolevate protsesside kaardistamine. Näiteks on Eesti Energial pooleli vastavasisuline riigihange. Seejärel tuleks paika panna, mis on kõige kriitilisem ja vaadata, kuidas andmed hõlmaks kogu süsteemi. Seejärel tuleks kindlaks teha, kuhu investeerida ja mil moel organisatsioonis parandada.

Väärtusahel vajab muutmist

Tööstus 4.0 on asjade teisiti tegemine, et kasvatada konkurentsivõimet, tootmisvõimekust ja tarnekindlust. Alupere sõnul tähendab neljas tööstusrevolutsioon investeeringuid nii tööstusseadmetesse kui infotehnoloogiasse. Kuigi tööstus on liikunud automatiseerituse poole kogu aeg, on Tööstus 4.0 esimene, mis hõlmab endas kogu väärtusahela. „Masinad on täna enamasti olemas, aga väärtusahel on see, mis tahab ringi ehitamist,“ rääkis Alupere, kelle sõnul on tehasejuhid siiski optimistlikud.

Nortali tööstusega tegeleva ärisuuna juht Marko Saviauk ütles, et võimalused on sisuliselt piiritud, kuid investeering lahenduse arendusse ja rakendamisse peab end ära tasuma. Toomisvaldkondadel on nende spetsiifikast tulenevalt erinevad tasuvusahelad – kui näiteks toiduainetööstusel on ca 2–3 aastat ehk siis investeering peab end 2–3 aastaga ära tasuma, siis metallitööstuses võib see olla kuni 10 aastat. „Kui tehnoloogia muutub kiiresti ja seda on vaja üsna lühikese perioodi tagant välja vahetada – näiteks nagu toiduainetetööstuses – siis on investeeringu tasuvust sedavõrd keerulisem saavutada,“ ütles Saviauk.

Targad töökohad nõuavad väljaõpet

Alupere toob näiteks Ambergis 1989. aastal ehitatud programmeeritavaid kontrollereid tootva tehase, mille pindala on endiselt 10 000 ruutmeetrit. Tehast ennast on pidevalt uuendatud ja nüüd väljub sealt 15 miljonit toodet aastas ehk kaheksa korda enam kui 1989. Inimeste arv on läbi aastate samaks jäänud (1200), kuid nende profiil on muutunud. Masinaid on vaja hooldada, remontida, on vaja uusi süsteeme. „Hooldus ja remont nõuab oluliselt rohkem teadmisi ja toodete tundmist,“ selgitas Alupere. „Kontseptsioon paneb inimestele oluliselt kõrgemad nõudmised – kui probleem tekib, on see varasemast keerulisem. Eesti tööturg veel sellisteks asjadeks valmis ei ole – küll aga võib olla umbes viie aasta pärast,“ oletas ta.

Heinsoo sõnul on oluline mõista, et kui pole väljaõppega töötajaid, ei muutu midagi – targemad töökohad nõuavad ümberõpet ja väljaõpet. Mis saab töökohtadest, sõltub sellest, kellelt küsida. Maailma Majandusfoorumi uuring ütleb, et selle tulemusel kaob arenenud riikides 7,1 miljonit töökohta – peamiselt „valgekraed“ ja juhid. Samal ajal luuakse juurde umbes 2,1 miljonit töökohta – peamiselt matemaatika ja inseneriteaduste valdkondades. Uuringufirma Boston Consulting Group hindab, et kuigi tööstusrevolutsiooni tagajärjel osad töökohad kaovad, tuleb samaväärt töökohti juurde infotehnoloogias ja andmeteaduses.

Heinsoo kinnitusel vähenevad töökohad töötlevas tööstuses ka Tööstus 4.0-ta. Ettevõtted, mille peamiseks kriteeriumiks on odav tööjõud, liiguvad Eestist minema nii ehk naa. „Eesti eesmärk ei ole olla odava tööjõuga silmapaistev riik, vaid targa tootmisega silmapaistev riik. Meie eesmärk on kasvatada tööstuses lisandväärtust läbi targemate töökohtade loomise ning meie ambitsioonikas plaan on inimesi ümber õpetada vastavalt turu arengutele ja vajadustele,“ ütles ta.

Muna vs kana

Murdla usub, et juba lähitulevikus näeme tööstusseadmeid, mis kannavad märki „Industry 4.0 compatible“, kuigi selle märgi tegelik sisu vajaks vastava standardi väljatöötamist. „Diskussioon „Industry 4.0 compatible“ märgise üle on maailmas juba käivitunud, kuigi valdav on siiski muna vs kana dilemma, ehk siis seadmete tootjad on kõhkleval seisukohal, kas kõigepealt peab olema nõudlus või hoopis pakkumine. IKT-sektor on kõige rohkem valmis, seadmete tarnijad näevad võimalust, tööstusettevõtted aga alles hakkavad ennast teemaga kurssi viima,“ sõnas Murdla.

„Huvi tõstatub ikka siis, kui on näiteid edulugudest ja võimalik jagada tööstusettevõtete oma praktilist kogemust. Usun, et huvi on ja tööstussektor tajub selgelt, et tuleviku edu pandiks on innovaatiline lähenemine ning julgus teha investeeringuid arendustegevusse, kuid puudub veel piisav arusaam ja tervikpilt, kuidas konkreetselt toimida,“ sõnas Heinsoo.

***

Tallinnas toimub 2.-3. juunil rahvusvaheline konverents „Industry 4.0 in Practice“, kus oma teadmisi ja kogemusi jagavad Baltikumi ning põhjamaade asjatundjad.