Ajal on nobedad jalad

Esivanemate tarkused on saatnud meid mitmel kombel. Minu lapsepõlve klassikaks said „enne töö ja pärast lõbu“, „pill tuleb pika ilu peale“ ning „magavale kassile hiir suhu ei jookse“. Hiljuti lastega vanasõnade tähendust arutades jäi üks teema „Vanasõnaraamatust“ mõttesse mõlkuma: „Aega ei saa raha eest osta. Aega ei saa seisma panna. Ükski kadund tund ei tule sulle tagasi. Ajal on nobedad jalad. Pea aigu kallis, aig om hüä mees mööda minema. Kes vagasega magab, sie tormiga soudab.“ Tarkused, mis peaksid juhi tagataskus ennast ikka ja jälle meelde tuletama.

Aeg on väärtus, mida saab rahas mõõta, kuid mida raha eest otseselt juurde osta ei saa. Tehniliselt jah saab keegi meile oma aega müüa (töötunde/teadmisi) ja saame loodavat väärtust kasvatada, kuid juhi või spetsialisti ööpäeva see pikemaks ei tee. Asjatult kulunud aega tagasi teha on raske, vahel võimatu. Õigel ajal võtmata jäetud aeg võib anda tagasilööke nii ettevõtte edenemises kui ka inimsuhetes. Vähene mõtlemisaeg ja liigne kaalumine võivad viia sarnase tulemini – tulemust ei tule. Iga juht põrkub mõnes oma tööetapis tundega, et kui ometi oleks natuke rohkem aega, küll siis… Ent aeg ei jää seisma – ei käsu ega palve peale. Kui üldse keegi organisatsioonis vastutab aja targa kasutamise eest, siis on see juht. Kui juht ei tunneta aja väärtust, siis kipub organisatsioonis aeg kuluma tühikäigule, mistõttu jääb vähem aega päris tegudele. Aeg on väärtus eesliinil, keskastmel ja tipus. Aeg on väärtus kliendile ja partnerile. Aeg on juhi kõige napim ressurss ja see, kuhu ta oma aega panustab, määrab palju. 

Triviaalne on teadmine, et aega tuleb planeerida. Ühendkuningriigis tehtud uuring (Managementors research, 2019) näitas, et juhid kulutavad tööpäevast vähem kui pool tundi aktiivsele juhtimisele meeskonnas. Mis mõjutab asutuse produktiivsust ja personali heaolu. Juhtide ettekujutus sellest, kuhu aeg kulub, erineb suuresti sellest, kuhu aeg tegelikult kulub. 100 juhi hinnangul kulutavad nad oma tööpäevast 24% aktiivsele juhtimisele ja 27% passiivselt suuna hoidmisele – praktika aga näitas, et tegelikkuses on see vastavalt 6% ja 11%. Enamik tööpäevast kulus administreerimisele ja koosolekutele. Doodle (The State of Meetings Report 2019) analüüsis 19 miljoni nõupidamise andmeid ning küsitleti 6500 UK, Saksamaa, Šveitsi ja USA töötajat, et hinnata töönõupidamiste korraldust. Üle kahe kolmandiku vastanutest tõi välja, et nad kaotavad regulaarselt väärtuslikku tööaega halvasti korraldatud koosolekute tõttu. Kaasnenud on halb mõju kliendisuhetele ja töösooritusele. Üle kolmandiku spetsialistidest peab tarbetuid koosolekuid oma organisatsiooni suurimaks kuluks. Uuringu järeldused on karmid: aastas raiskavad juhid halvasti korraldatud koosolekutega 422 miljardit naela ja miljoneid töötunde.  

Kes vagasega magab, sie tormiga soudab. Juhid, eriti strateegilise taseme juhid peaksid enamiku oma tööajast vaatama ettepoole – tegelema ülehomsete teemadega. See on raske, sest kõik muutub kiiresti. Lihtsam on tegeleda jooksvate küsimustega, mis on käega katsutavad. Mõnes mõttes on väiksem ka vastutus, sest siin ja nüüd tegutsevad paljud, seega on vastutus jagatud. Tulevikku vaatamine on keerukam ning oht eksida riske hinnates, plaane ja prognoose tehes jääb alati, seega juhi vastutus ja pinge on suurem. Tekivad küsimused, kuidas inimesed käituvad ja tarbivad tulevikus, kuidas see mõjutab minu äri. Kuhu investeerida? Mida on vaja täna teha, et olla homseks valmis? Näiteid pole vaja kaugelt otsida. Vaktsineerimise tegevusplaan Eestis oleks võinud olla eelmise aasta varasügisel valmis ja avalikkusega jagatud. Nii plaan A ehk kuidas tegutseme siis, kui on vaktsiini, kui plaan B ehk kuidas tegutseme siis, kui vaktsiini napib. Nii oleksime säästnud aega ja ressurssi kuudepikkuselt segase debati ja usalduse taastamisele kuluva energia arvelt. Kriisis Euroopa näitas, et isegi need, kes on ellu kutsutud just selleks (nt ECDC), et vaadata ettepoole, hinnata üleeuroopalisi ja -maailmseid riske, on seda küll teinud, kuid viisil, et sellest sai abstraktne miski, mis reaalsuses ei toiminud. Juhtide vastutus on hoida ajaga sammu. Jälgida, et plaanimine, analüüsimine ja arutamine ei saaks asjaks iseeneses, nagu mainis oma viimatises intervjuus riigikontroll jäätmeringluse teemadel Eesti mahajäämust kommenteerides.

Oleks siiski patt lõpetada negatiivse noodiga, sest rahvatarkus on helde vaatenurkade mitmekesisuse poolest. Vahel annab aeg arutust ja head nõu. Juhil on hoovad, et  teha otsuseid enda ja meeskonna ajakasutuse suhtes ning alati võimalus arvestada aja väärtust!