Anna-Greta Tsahkna naudib päris teemasid

Anna-Greta Tsahkna osales Garage48 naistele suunatud eriüritusel üksnes uudishimust ega osanud tollal aimatagi, et seal loodud metsamaterjali mõõtev nutirakendus tema elu niimoodi muudab. Pärast ettevõtlusvõistluse Ajujaht võitu tuli teha otsus – kas jätkata Timbeteris või mitte? Kirjutas Gerli Ramler, Inseneeria kaasautor.

Mulle tundus, et kui ma nüüd seda sammu ei astu, ei suuda elu lõpuni ühestki palgihunnikust rahulikult mööda minna, ilma et kripeldama hakkaks. Et kui mitte nüüd – siis millal veel?“ räägib Anna-Greta, kes loobus oma tööst IT-firmas Nortal (varasem Webmedia), kust ta oli aastast 2008 töötanud välisturgude koordineerija ja grupi turundusjuhina. Start-up ́is kipub ikka nii olema, et teemade ulatus on väga lai, alates müügist ning investorsuhetest, lõpetades koolitustega platsil või metsas. Kuigi Anna-Greta ise otseselt tarkvaraarendusega ei tegele, ei tähenda see, et tema roll tootearenduses kuidagi väiksem oleks: tema peab suutma klientide mured ja vajadused IT jaoks vajalikku keelde panna, seletama kliendile tehnilisi nüansse, mõtestama lahti nende äriprotsesse ning pakkuma võimalikke optimeerimislahendusi. Kusjuures Timbeteri kasutajaskond ei ole nutiseadmete käsitlusel liiga vilunud, kuid rakendus peab ka nende jaoks olema hõlpsasti kasutatav.

Anna-Greta omandas ülikoolihariduse Tartu Ülikooli majandusteaduskonnas, kus peaaineteks olid majanduspoliitika ning kõrvalainena välismajandus. Teadusmagistritöö kaitses ta aastal 2010 elektriturgude liberaliseerimise teemal ning edasi töötas peamiselt turunduse ning avalike suhete peal nii reklaamiagentuuris kui ka poliitikavaldkonnas. Tegelikult oli aga enne kõrgkooli Anna-Greta sooviks saada venna eeskujul arstiks, kuid unistus takerdus keemiaeksami hirmu taha. Vene keele õpetaja väljendas selle kohta väga selget pettumust, et kuidas inimene tahab saada arstiks ja nüüd siis hoopis majandus? „Hoolimata rasketest hetkedest olen veendunud, et olen teinud õige valiku. Start-up on üks kõige intensiivsemaid ja kulukamaid arenguprogramme ning saan seda kogu aeg omal nahal tunda. Viibid igapäevaselt ebamugavustsoonis, kus peab pidevalt hakkama saama uute olukordade ning probleemidega. See kõik näitab ära nõrgad kohad, arendab ning innustab juurde õppima,“ räägib naine oma igapäevaelust, tuues paralleeli kunagise hobi ratsutamisega: „Seal oli põhireegel: kui kukud, siis ronid sadulasse tagasi ja sõidad edasi. Vastasel juhul jääb hirm sisse. Nii on ka tööelus: kukkumine on tavapärane, tugevust näitad sellega, kui suudad jälle püsti tõusta ja edasi minna. Isegi kui see on väga raske.“

Anna-Greta sõnul on ta alati tundnud poolehoidu nn „päris teemade“ vastu, on tegu siis veemajanduse või energeetikaga. Tänapäevani tunduvad aga mitmed IT- ning inseneeriaalad kannatavat stereotüüpse kuvandi käes, mistõttu tüdrukud satuvad nendele erialadele vähem. „Ja seetõttu kaotavad kõik osapooled! Enda kogemuse põhjal võin julgelt väita, et mida mitmekesisem meeskond, seda parem tulemus. Ja alati ei ole vaja ka eriharidust, tänapäeval omandatakse paljud oskused töö käigus. Riigile tervikuna on see puhas kaotus, kui me kõiki neid kõrgelt harituid naisi ei suuda efektiivselt vajalikes eluvaldkondades tööjõuturul rakendada,“ arvab Anna-Greta.

Timbeteri kohta võiks veel lisada, et ettevõtte põhifookus on praegu suunatud välisturgudele ning 2017. aasta eesmärk on müük käima saada USA-s, Kanadas, Brasiilias ning Austraalias.

Poistele võiks peenmotoorikat õpetada kudumise abil

„Kindlasti peaks tüdrukuid rohkem teadlikult tehnikaaladele suunama: esimese sammuna peaks koolis või lasteaias tööõpetuses loobuma stambist, kus tüdrukud suunatakse kuduma ja poisid puutööd tegema. Igaüks võiks teha seda, mis talle rohkem meeldib! Peenmotoorika arendus poistele on äärmiselt oluline, see võiks ju samuti toimida kudumise abil,“ avaldab Anna-Greta arvamust. Näiteks meeldis talle Girls Who Code asutaja Reshma Saujani Tedexi kõne, kui öeldi, et tüdrukute probleem on see, et nad tahavad asju kohe perfektselt teha ning seetõttu ei julge praktiliselt alustadagi. Ehk kirjutada koodi kohe kõik õigesti.

Programmeerimisse on paraku sisse kirjutatud, et kõike ei saa kohe täiuslikult teha. Seega tuleb tüdrukutele õpetada olema julge, mitte perfektne. See ei ole tüdrukute „viga“, vaid pigem kaasasündinud loomuomadus ning ootus maast-madalast, mida on neile sisendatud. Kui värvid värviraamatut, siis ikka nii, et üle joone ei värviks. Kui poisid lasevad hoogsalt värvipliiatsil käia, siis ei häiri see kedagi. Tüdrukutele tuleb teatud teemade puhul teisiti läheneda kui poistele, aga hädavajalik on neid rohkem tehnilistele teemadele lähemale tuua. Juba varakult, lasteaias. Teiseks peaks Anna-Greta sõnul kindlasti rohkem olema positiivseid eeskujusid ja innustavaid lugusid. Ta ootavat suure huviga filmi „Hidden Figures“ kinolinale jõudmist, sest see räägib mustanahalistest naismatemaatikutest, kes töötasid NASA programmi tarbeks. „Õnneks ma näen, et väga lahedaid ettevõtmisi toimub juba täna: seesama Garage48 Women special, techSisters jne. Lootust on, et asi läheb ajapikku paremaks!“ rõõmustab ta.

Vabal ajal meeldib Anna-Gretale mängida tennist, lugeda ja koeraga jalutada. Rääkides aga tennisest, meenutab ta Lois P. Frankeli sõnu, et naised ei suuda piisavalt hästi oma tööelus nn punktimängu mängida ning seetõttu jäävad meeskolleegidele edutamisel alla. Seetõttu on oluline mängida tennist või golfi, mis õpetab seda tegema. „Hea soovitus! Lisaks tõmbab mõnusalt aju tühjaks, mõtledki ainult pallile. Start-up elu intensiivsuse juures on oluline ennast õppida hetkeks välja lülitama, vastasel juhul võib juhe kokku joosta,“ tunnistab Anna-Greta ausalt.