Baltic Workboats otsib rahvusvahelisi kasvuvõimalusi

Saaremaal tegutsev laevaehitusettevõte Baltic Workboats vaatab uute turgude otsingul nii Põhja- kui Lõuna-Ameerikasse ning ka Kagu-Aasia suunal, pannes oma ambitsioonikuse toetamiseks õla alla laevaehitajate koolitamisse Eestis.

Veel pool sajandit tagasi ehk 1967. aastal asus Saaremaal Nasval Saare Kalurikolhoosi laevaremondibaas. 1990. aastate lõpus sai aga koht uue hingamise, kui tulid Margus Vanaselja ja Märten Vaikmaa ning alustasid nullist. Olemasolev hoonestus lammutati ja kasutusele võeti üksnes endise laevaremondibaasi asukoht, kuna sel on hea juurdepääs merele.

Tänaseks maailmas laevaehitusettevõtete seas omajagu tuntust kogunud Baltic Workboatsi kujunemisloo üheks olulisimaks verstapostiks oli 2000. aastal ehitatud uus tehas. Kui 2006. aastani ehitati selles peamiselt alumiiniumist lootsilaevu, siis aastal 2007 hakati seal ehitama ka suuremaid patrull-laevu. Juba 2012. aastal ehitati esimene unikaalse lainetläbistava disainiga patrull-laev, mis ühtlasi ka patenteeriti. 2013. aastal kirjutas Baltic Workboats alla esimese 45-meetrise terasest patrull-laeva ehitusele ja aastal 2016 kahele 100-meetrise parvlaeva ehitusele. Eelmine ehk 2017. aasta kujunes aga laevaehitaja jaoks märgiliseks, kuna avati Baltic Workboatsi tootmisüksus USA-s ja ühtlasi tarniti USA turule esimene laev.

Võtmed kätte põhimõte

Baltic Workboatsi tehases Nasval ehitatakse peamiselt kuni 100-meetriseid alumiiniumist ja terasest laevu ning seda n-ö võtmed kätte põhimõttel. „Meie töö algab kliendi soovide projektiks joonestamisest, mudelkatsetustest ja lõppeb laeva lõppviimistluse, seadmestamise ning üleandmisega,” kirjeldab Margus Vanaselja laeva valmimise protsessi.

Kui väikelaevaehitajaid on Eestis praegu ca 50–60, siis suuri laevu projekteerib ja ehitab vaid Baltic Workboats. Teised Eestis tegutsevad laevaehitajad on keskendunud peamiselt väikelaevade ehitamisele, nagu näiteks paadid ja kalasöötmise alused, mille pikkuseks on kuni 24 meetrit.

Saarlaste ehitatud laevad teeb eriliseks see, et üldiselt kahte sarnast laeva ei tehta. „Iga meie ehitatud laev on unikaalne, kuna on toodetud vastavalt kliendi vajadustele,” selgitab Vanaselja. „Tegeleme pidevalt innovaatiliste lahenduste juurutamisega, et parandada laevade hüdrodünaamilisi omadusi ja kasutame materjale ning seadmeid, mis muudavad laevade juhitavuse mugavamaks ja turvalisemaks.”

Personaalsed lahendused

Individuaalne lähenemine on toonud Baltic Workboatsi klientide hulka nii riigiasutusi, erinevaid ettevõtteid kui ka ülikoole, kellele on valmistatud laevu näiteks patrullimiseks, lootsitöödeks, mereuuringuteks aga ka reisijate veoks ning sadamate abilaevadeks. „Enamik meie klientidest täna on erinevad riigiasutused või riiklikud institutsioonid, mistõttu käib müük läbi riigihangete. Seal saabki määravaks just kvaliteedi ja hinna suhe ning ehitaja varasem kogemus.” Meil näeb näiteks Baltic Workboatsi reisiparvlaevu Saaremaa ja Hiiumaa vahel, Kihnu ja Vormsi suunal ning ka väiksematele Eesti saartele reisides.

Kuigi rahvusvaheline konkurents on aastatega üha tihedamaks läinud, on eksport Vanaselja sõnul siiski võtmesõnaks. „Ka praegu käivad meil kahe Rumeeniasse saadetava päästelaeva, kolme Saksamaa patrull-laeva, kahe Rootsi reisilaeva, 15 Taani lootsilaeva, kahe Belgia lootsilaeva ja kolme Eesti PPA patrull-laeva ehitustööd,” loetleb ta.

Vanaselja tunnistab, et ettevõte püüab eksporti kasvatada ambitsioonikalt, kuid turvaliselt. Selleks on võetud kasutusele uusi finantslahendusi ning aidatud ka oma kliente KredExi ja KredEx Krediidikindlustuse kaasabil vajaliku finantseerimise korraldamisel. „Võrreldes kümne aasta taguse ajaga on selliseid Eesti ettevõtete ekspordi kasvatamiseks mõeldud lahendusi täna rohkem kättesaadaval,“ selgitab KredEx Krediidikindlustuse juhatuse liige Mariko Rukholm.

„Nüüd on esimesed ettevõtted Eestis, nagu näiteks Baltic Workboats ja Cleveron, selle võimaluse järgi proovinud ja saanud pakkuda oma klientidele pikaajalist maksetähtaega, kasutades ekspordilaenu ning krediidikindlustust. Kuna see on osutunud välismaiste partnerite jaoks heade tingimustega alternatiiviks, on meie ettevõtted sel moel olulisi tehinguid sõlminud ja nii oma eksporti kasvatanud,” selgitab Rukholm.

Kasvu- ja laienemisplaanid  

Baltic Workboats plaanib laieneda ja seda peamiselt Põhja- ja Lõuna-Ameerikasse, Lähis-Idasse ning Kagu-Aasiasse. „Samuti tahame laiendada oma tooteportfelli Euroopa turul – näiteks kaitsetööstuse suunal – ning laiendada ka oma tehast ja suurendada tootmisvõimekust,” räägib ta.

Samas tõdeb Vanaselja, et ettevõtte kasv ei saa toimuda ilma vajalike spetsialistide järelkasvuta, mistõttu on Baltic Workboats pööranud aasta-aastalt üha enam tähelepanu tulevaste laevaehitajate koolitamisele. „Laevaehitus on arenenud kõrgtehnoloogiliseks tööstusharuks, kus on vaja nii tipptasemel inseneri- ja projekteerimisoskusi kui ka osavaid keevitajaid, elektrikuid, mehaanikuid ning puidu- ja viimistlustööde tegijaid.”

„Selleks, et pakkuda klientidele maailmatasemel laevaehituse kvaliteeti, on vaja stabiilset, motiveeritud ja kompetentset tööjõudu, mistõttu oleme suurendanud oma koostööd nii Kuressaare Ametikooli kui ka Tallinna Tehnikaülikooli Meremajanduse keskusega, et laevaehituse eriala populaarsust tõsta ja valdkonna tulevasi spetsialiste koolitada,” kirjeldab Vanaselja.

Ettevõte hakkab alates uuest õppeaastat parimatele õppuritele stipendiumi maksma, viib koostöös kohalike koolidega ellu erinevaid ühisprojekte ning loodab väga, et laevaehituse tulevik Saaremaal on suur.

 

Infokast:

 Baltic Workboats

Tootmine: Saaremaa, Nasva alevik

Käive: 30 miljonit eurot (2017)

Meeskond: 183 töötajat

Ekspordi sihtriigid: Saksamaa, Belgia, Rootsi, Soome, Läti, Leedu, Austria, Bulgaaria, Rumeenia, Horvaatia, Taani, Põhja-Iirimaa, Kasahstan, Aserbaidžaan, Venemaa, Poola, Ukraina, USA, Bangladesh jt.

KredEx Krediidikindlustus andis Baltiv Workboatsile tiitli „Eksporditegu 2017“