BuildIT 2017 – lammutada või renoveerida? See on küsimus!

BuildIT 2017 (Foto: Edmond Mäll /TTÜ)

Rahvusvahelisel ehituskonverentsil BuildIT 2017 arutleti, kas magalarajoonide korterelamud tuleks lammutada või renoveerida. Ettekannetest teemal „Deconstruction and Renovation” tegi ülestähendusi Martin Talvik.

Oma kogemusi Viljandi Ugala teatri rekonstrueerimistöödest jagas Nordeconi hoonete ehituse direktor Priit Luman. Ugala objektil töötas kõrghetkel üle 250 töölise ning keerulisi probleeme, mida tuli lahendada, oli palju.

Siim Suviorg Purustaja OÜ-st rääkis, kuidas õnnestus Eesti suurimal lammutusettevõttel taaskasutada Park hotelli (Gonsiori tn 20, kuhu ehitati Hilton Tallinn Park Hotell) lammutusel lausa 99% tekkinud jäätmetest.

TTÜ ehitusmaterjalide õppejõud Eneli Liisma andis ülevaate lammutusjäätmete taaskasutamisest Eestis ning maailmas ja arvutas kokku, et ühe hruštšovka-tüüpi korterelamu lammutamisest tekiks 2820 kuupmeetrit jäätmeid, millest 2350 on betoon.

Belgia lektor Luc Boehme pidas tehnilise ettekande betooni täitematerjali taaskasutamisest. Peame tõdema, et Eestit ei saa Belgiaga võrrelda – meil on betooni taaskasutamine alles lapsekingades, kuna seda kasutatakse peaaegu alati vaid täitematerjalina.

Satu Huuhka (Tampere Ülikool) tõi oma ettekandes välja, et enamik hooneid lammutatakse sotsiaalsetel ning kultuurilistel põhjustel, mitte seepärast, et hoone ise on tehniliselt vananenud.

TTÜ ehituse ja arhitektuuri instituudi direktor professor Jarek Kurnitski väitis KredExi uuringutele toetudes, et vana hoone renoveerimine maksab 300€/m², uue hoone ehitus aga 1300€/m².

Lammutamise otsustab siiski turg

Päeva lõpetas vestlusring magalarajoonide paneelelamute tuleviku teemal, kus osalesid Maria Derlõš Linnalaborist, Jarek Kurnitski TTÜ-st, Vaido Leosk E-Betoonelement AS-st ning Priit Luman Nordeconist. Kõik osalejad nõustusid, et magalate uuendamiseks ei piisa vaid hoone renoveerimisest. Tuleb tegeleda ka parkimise ning linnaruumi korraldamisega. Seda aga oleks lihtsam teha uute hoonete ehitamise käigus.

Priit Luman arvas, et vanade hoonete lammutamiseni on meil veel pikk tee minna. See saaks juhtuda ainult siis, kui uusi hooneid ehitatakse piisavalt palju, nii et kaob nõudlus vanade järele. Seda protsessi pärsib tema sõnul aga sageli liigne bürokraatia. „Praegu kestab Tallinnas ehitusloa taotlemise protsess umbes 6 kuud. Kuid seda saaks teha vaid ühe kuuga. Näiteks Lasnamäel on vabu krunte küllalt, kuhu ehitada, kuid paberimajandus võtab aega ja aeg on raha,“ ütles Luman.

Ka Vaido Leosk ei eita, et tulevikus võib korterelamute lammutamine aktuaalseks muutuda. Lammutamise vajalikkuse otsustab turg. Kui uute ja vanade korterite hinnad on sarnased, eelistatakse rohkem uusi. See viib omakorda vanades majades kinnisvarahinnad alla. Kui nõudlus nende järele sellegipoolest ei suurene, siis on turg lammutustegevuseks valmis.

Lähiaastatel tuleb aga intensiivselt tegeleda nii uute korterite ehitamise kui ka vanade renoveerimisega ning seda samal ajal. Renoveerimata nõukogudeaegsed korterelamud on ohtlikud nii inimeste tervisele kui ka keskkonnale ning kahjulikud rahakotile.

Ka vestlusringi kuulanud tudengite ning inseneride vahel läbiviidud küsitlus näitas, et ei saa üheselt öelda, kas vanad majad peaks lammutama või renoveerima – 59 protsenti vastanuist oli renoveerimise, 41 protsenti lammutamise poolt.

Rohkem infot 19. aprillil toimunud konverentsist leiab blogist: http://2017.buildit-tallinn.eu/et/konverents/

Kogu BuildIT-i üritus on täies pikkuses järelvaadatav OnlineExpo vahendusel: http://onlineexpo.ee/en/buildit-2017/

BuildIT 2017

Järjekorras neljanda konverentsi BuildIT raames toimus 20. aprillil ka ennekõike ehitustudengitele mõeldud võistluspäev ning ettevõtete mess. Võistlustel võtsid TTÜ ja Tallinna Tehnikakõrgkooli üliõpilased mõõtu Läti ja Leedu kolleegidega müüriladumises, pabersilla ja arhitektuurse maketi ehitamises, kahemehesaagimises ning CAD-joonestamises. Messil olid esindatud E-Betoonelement AS, Profener OÜ, Purustaja OÜ ja veebiajakiri FirstGlass, kes pakkusid tudengitele praktika- ja töökohti.

BuildIT ürituse laiem eesmärk on tuua kahel päeval aastas kokku ehitussektoris tegutsevad ettevõtjad ja insenerid ning tudengid nii Eestist kui lähiriikidest. Tudengid saavad traditsioonilistel võistlustel üksteisega mõõtu võtta, ettevõtete juurde praktikale minna ning harida end konverentsil teemadel, millest koolis ei räägita. Samuti võtavad BuildIT-ist osa tegevinsenerid, kes saavad konverentsil osalemise eest täiendõppepunkte ning ka gümnasiste, kelle jaoks on koostatud lausa omaette programm.

BuildIT-i üritust korraldavad TTÜ Inseneriteaduskonna Üliõpilasnõukogu ehitustudengid.