Eesti ettevõtted tunnevad end ebakindlalt – päästjaks võib olla küberturvalisus

OECD andmete järgi on Eesti ettevõtete kindlustunne langenud viimase 15 aasta kõige madalamale tasemele, jäädes märgatavalt alla ka lähiriikides tegutsevatele ettevõtetele. Mais sai Eesti ettevõtete kindlustunde indeksis tulemuseks 93,7, samas kui OECD riikide keskmiseks kujunes 99,5 palli. Madalamale on ettevõtete kindlustunne kukkunud vaid koroonakriisi alguses ja 2008. aasta finantskriisi ajal. Olukorda mõjutab selgelt nii sõda kui ka keeruline majandusseis, aga samas ei saa tähelepanuta jätta ka üldist turvatunnet, mida mõjutab aina ohtlikumaks muutuv kübermaailm.

Kindlustunne ja usk positiivsesse tulevikku on ettevõtete lühi- ja pikaajalise strateegia võtmesõnad. Mida ebakindlam on tulevik, seda vähem julgetakse teha riskantseid samme, seada ambitsioonikaid plaane ja pühenduda innovaatilistele väljakutsetele. Selle asemel et kasvada ja areneda, üritatakse siis valmistuda halvimaks ning ollakse valmis igal hetkel muutuvatele oludele aktiivselt reageerima.

Küberturvalisus pole enam teisejärguline teema

Heaks lähtekohaks on sisemiste protsesside ja tööviiside ülevaatamine, uudsete IT-lahenduste kasutuselevõtmine ja arusaamine, et ebakindlates oludes on võimalik muuta vaid seda, kuidas me ise käitume. Väliskeskkonda ei saa ükski ettevõte muuta, küll aga seda, kuidas välise mõjuga majasiseselt toime tullakse. Ebakindlates oludes peab suutma reageerida, tuleb tagada, et lühiajalisse strateegiasse on ebakindlus sisse arvestatud, unustamata siiski samas pikka visiooni. Näiteks on oluline, et kasutatav IT-taristu oleks piisavalt paindlik, et vajadusel nipsust midagi muuta, või et küberturbelahendused oleksid suutelised toime tulema aina ohtlikumaks muutuva väliskeskkonnaga.

Mais registreeriti Eestis viimaste aastate suurim hulk mõjukaid küberintsidente, mis viivad kindlustunnet veelgi alla. Kui õhus on pidev hirm, et firma langeb katastroofiliste tagajärgedega rünnaku ohvriks (või on juba ründega pihta saadud), on raske end kindlalt tunda ja tulevikule panustada. Pidev ohutunne pärsib tegevust.

Mõista, millega riskid

Seega on mõistlik leida püsivad lahendused, mis aitaks turva- ja kindlustunnet tõsta. Pole enam olemas ettevõtet, mis oleks küberrünnaku ohvriks langemiseks liiga väike.

Esimene samm on mõista, millised on reaalsed riskid ja mida saab teha, et neid maandada. Kui üheks pooleks on tugevate kaitsemüüride ja süsteemide üles ehitamine, siis oluline mõju võib olla ka väikestel sammudel. Lihtsalt teadmine, mis on tegelikult võimalik, ja kõige olmelisemate küberhügieeni reeglite järgimine on siin suureks abiks.

Ükski ettevõte ei saa sajaprotsendiliselt kõigeks valmis olla, nii ka küberturvalisuse mõttes. Aga olukorras, kus tuleviku osas ollakse ebakindel, on küberturvalisusega tegelemine madal õun, mida noppida. Kui selle pärast ei pea enam nõnda palju muretsema, saab tegeleda ka kõige muuga, mis kindlustunnet alla viib. Kuniks väliskeskkond märkimisväärselt ei parane, ei saa kriiside-eelsest meelerahust rääkida, aga vähemalt on võimalik asju veidi paremaks muuta.

Kindlustunne koosneb sajast asjast, mõnel murel on väiksem kaal, teisel suurem. Aga mida päev edasi, seda olulisemaks IT- ja turvateemad tervikpildi kujundamisel muutuvad. Tarnija-, finants- ja kõigi muude murede kõrval tuleb kindlasti pöörata tähelepanu küberprobleemidele. Teistmoodi lihtsalt enam ei saa.