10 asja, mida kogesid CPD Arenduskeskuse töötajad kolme kuu jooksul, mil nad pidid kontorist väljaspool oma tööga hakkama saama.

Konsultatsioonifirma CPD Arenduskeskus kümme töötajat loobusid tänavu aprillis kolmeks kuuks kontorist, tehes tööd oma valitud ajal ja kohas. Eksperiment pidi välja selgitama, kuidas vabadus inimestele mõjub ning kas kindlal töökohal on üldse mõtet.

Mida nad siis kolme kuu jooksul teada said? Kirjutab Gerli Ramler.

Kas väljaspool kontorit töötamine säästab raha või hoopis kulutab?

Aasta varem, 2011. aasta aprillist juunini, olid CPD kulud 3927,99 eurot ning tänavu samal perioodil 501,32 eurot. Seega oli kokkuhoid 87,24% ehk päris suur, mida umbes ka planeeriti. Alati võib vaielda, kui palju ikkagi peaks kuludesse arvestama parkimiskulusid või lõunasööke, kuid samas olid need kulud kindlasti mingil määral olemas ka varem.

Varem oli ettevõttel päris suur avatud pinnaga kontoriruum, lisaks kaks kabinetti, koosolekuruum ja köök. Nüüd on neil üks väike ruum kolme pisikese töökohaga. Vähenesid kõik kommunaalid, lauatelefonid suunati ära, nii et nende eest maksma ei pidanud, rääkimata internetist.

Loomulikult on võimalik ka ilma kontorita kulud lakke ajada, valides koosolekute pidamiseks kallimad kohvikud või hotellide seminariruumid. Kuid tihti kohtuti kellegi aias ning töötajail oli firmaga kokkulepe, et nad võivad vajadusel kasutada endist koosolekuruumi.

Kas eraldi töötamine tähendab võõrandumist kolleegidest?

Eksperiment näitas, kui suur vahe on sellel, kas kodus töötab üks inimene või kõik meeskonna liikmed. Esimesel juhul jääb töötaja lihtsalt infosulgu. Aga kui terve meeskond on kontorist väljas, on kõigil ühesugune huvi suhelda ning infot liigutada. Hirm võõrandumise ja infosulu ees osutus põhjendamatuks, samas oli tunda, et inimestel tekkis igatsus kollegiaalse igapäevase suhtlemise järele.

Äkki me muutume liiga paindlikuks?

Selge on see, et kontorita töötades on paindlikkus suurem, kuid eksperiment näitas, et mingi valehäbi oli ikkagi alles. Kuigi CPD on paindlikku tööaega viljelenud juba mitu aastat, ei julgenud inimesed siiani seda võimalust kuigi tihti kasutada, kartes, et sellele vaadatakse viltu. Nüüdseks on võõrutusravi möödas ja igaüks on täiel määral iseenda peremees.

Kuidas uues olukorras tööaega mõõta?

Aega ei mõõdeta.  CPDs töötab enamik inimesi vähem kui 100% tööajaga. Ja nüüd, kus aega enam keegi ei jälgi, muutusid mõttetuks ka sellised mõisted nagu veerand-, pool- ja täiskoht. Tekkis vajadus uue süsteemi järele, aga milline see peaks olema? Siin peab juht hindama ja võrdlema inimeste koormust, vastutuse taset ja tulemust.

Kas piiri töö ja eraelu vahel on võimalik säilitada?

See hirm sai küll reaalsuseks: inimesed soovisid tulemusteni jõuda ja töötasid vahel ka kell 3 öösel. Raske oli end välja lülitada, sest pole põhjust lihtsalt laua tagant püsti tõusta ja koju vurada. Samas võimaldab Smart Worki töökorraldus aega ka taastumiseks: kui kogu meeskond on paindlik, ongi normaalne töötada eri rütmis, samas kui üksik kaugtöötaja peab arvestama kontoris kehtiva ajaarvamisega.

Kas kodus töötamine tekitab lisastressi?

See on tegelikult töötaja seisukohast suur probleem: konkreetne tööaeg puudub ja inimesed eeldavad, et tööasju võib järelikult suvalisel ajal ajada. Kuid siin tekib kohe kohustus ja surve ka vastata, ja isiklik aeg kaob justkui ära.

Kokkuvõte

„Meie töötajad on muutunud oma hoiakutes väga palju julgemaks ja paljud hirmud olid asjatud ,“ ütleb CPD Arenduskeskuse projektijuht Ave Laas. Optimismi näitavad tema sõnul ka hoiakud ja valmisolek eksperimendiga jätkata. Kuid ainult sel tingimusel, et sellel on kindel algus ja lõpp.

„Tegime töötajate seas küsitluse enne ja pärast kevadist testperioodi ning selgus, et nõudlus uue kontoripinna järele hoopis kasvas. Tundub, et on tore end proovile panna, ent ainult ajutiselt,“ lisab Ave Laas. „Meie eksperiment kinnistas arusaama, et kontoripind peab olema eelkõige koos töötamise koht, kuhu tullakse koosolekuid pidama ja tiimikaaslastega mõtteid-ideid vahetama. Samas on selgunud, et umbes kolmandikul meeskonnast oleks vaja ka omaette keskendumiseks ruumi, mida saab kasutada siis, kui kodus, kohvikus või mujal ei saa või ei taha tööd teha.“

Muide, see eksperiment andis veel ühe ootamatu tulemuse: juba enne testperioodi lõppu sai CPD sotsiaalministeeriumi, Äripäeva ning ajakirja Pere ja Kodu välja antava Eesti  pere- ja töötajasõbralikema ettevõtte tiitli just tänu Smart Worki põhimõtete rakendamisele.

CPD töötajate kommentaarid:

* Paindlikkus on kindlasti suurenenud, kuid tunnen puudust kolleegidega suhtlemisest. Samuti tahaksin mõne tööülesande juures näost näkku suheldes kiire vastuse saada.

* Kuigi midagi ei ole otseselt halvasti, ootan juba, et meil oleks taas uus kontor! Häirib, et puudub  igapäevane spontaanne suhtlemine kolleegidega töövälistel teemadel. Miinus on ka see, et tööpäev ei ole nii konkreetne – kontoris käies tõmbad tööpäeva lõppedes ukse kinni, aga  kodus on  lõpp ja algus ähmasemad.

* Positiivne on, et saab keset tööpäeva korraks värsket õhku hingamas käia või teha 10-minutiline uinak, kui silm tahab vägisi kinni vajuda. Ja palava ilmaga võib vabalt lühikeste pükstega arvuti taga istuda. Tore on ka see, kuidas kodus töötades näed, millised toredad linnud-loomad kodu ümber uitamas käivad.

* Tunnen puudust inimestega suhtlemisest igapäevastel mittetöistel teemadel. Lisaks suurenevad kontori puudumisel isiklikud kulud.

* Olen väga rahul oma tööaja korraldusega, sest ei teki valehäbi imelikel aegadel tööle ilmumise tõttu. Inimesed käituvad eelkõige kokkulepetest lähtudes ning kohvinurgas ei toimu asjade topelt ülerääkimist. On ka põnev leida ja katsetada mitmeid töötamise kohti! Pikemas perspektiivis peaks aga olema sobiv koostöötamise koht, mis hoiaks meie aega ja ehk ka kulusid kokku selle arvelt, et igaks koosolekuks uut kohta leida.

*  Kodus töötamise juures on keeruline vahetu ja kiire infovahetus, kui kolleegi, kellelt midagi tarvis on, Skype’is pole ja ta telefonile ei vasta. Samuti ei ole kodus ega kohvikus päris õigeid töötingimusi nagu mugav tool või õiges kõrguses laud.

* Kõige raskem on vast see, mida kartsin – kodu ei seostu töö tegemisega. Raskem on keskenduda, vaatan niisama ringi ja näen tegemata koduseid toimetusi. Võib-olla kui oleks töö tegemiseks eraldi tuba, oleks lihtsam.

* Keeruline on õhtuti õigel ajal magama minna, kui töö alles pooleli.

* Raske on kodus leida erinevateks kellaaegadeks sobivat nurka, sest  päike liigub, temperatuur muutub ning kass soovib paitamist. Muus osas midagi keerukat pole, sest töö on motiveeriv ja kohtumisi on pidevalt palju – tervet päeva koduseinte vahel ei olegi ette tulnud!

Mis on Smart Work

Smart Work on töökorraldus, mille oluliseks alustalaks on tulemuspõhine juhtimine, mis eeldab selgelt defineeritud ja mõõdetavaid eesmärke, mille saavutamist on võimalik jälgida. Töötaja saab ise valida, millal ta tööd teeb, ja hindab pärast koos juhiga tulemuse kvantiteeti, kvaliteeti ja tähtajalisust. Loe lähemalt: http://www.smartwork.ee.

LISA 3

Lisaks CPD-le kasutab vaba tööaja ja -koha süsteemi juba üle viie aasta ka personaliteenustefirma HR Factory OÜ Tallinna osakond oma 33 töötajaga. Ettevõtte müügijuht Pille Seppar nimetab süsteemi ROWE (Result Only Work Enviroment) juhtimisstrateegiaks, kus töötajat hinnatakse tema eesmärkide saavutamise järgi ning töö tegemise aja ja koha saab töötaja ise määrata. Seejuures on oluline, et eesmärgid saavutatakse kokkulepitud ajaks. „Töötajate poolt tuuakse ROWE põhiliste eelistena välja head töö ja eraelu ühildatavust ning paindlikku tööaega. Lisaks on ROWE märgatavalt tõstnud töötajate töömotivatsiooni ja rahulolu. Olulisel kohal on vastastikune usaldus, ajaplaneerimisoskus, selgete eesmärkide sõnastamine, efektiivne kommunikatsioonikorraldus ning inimeste kättesaadavus telefoni teel.“

„Samas tuleb lisada, et ROWE muudab meeskonnatöö põhimõtteid – koosolekutele ja „kohvinurga juttudele“  tuleb leida tõhusamaid alternatiivne. Uute tööpõhimõtete pikaajaline eelis on just nimelt efektiivsuse kasv ja rõõmsamad töötajad,“ ütleb Pille Seppar.