Imeseade XV-1 disain tõi preemia! Mida Mihklid edasi teevad?

Tööstusdisaineri kasutamine Eesti ettevõtetes alles kogub tuure, kuid hiljutised õnnestumised kinnitavad, et oleme potentsiaalselt võimekas tehnoloogiapõhist arendustööd tegev riik. Põnevaks näiteks on Eesti Disainiauhinnad 2016 parima insenertehnilise toote disaini võidutöö – fookuskauguse mõõtmise seade XV-1. Kirjutab Gerli Ramler.

Võidutöö autorid Mihkel Mäll ja Mihkel-Emil Mikk on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia (EKA) tootedisaini eriala nii bakalaureuse kui ka magistriõppes (mõlemad muide cum laude!) ning värske disainibüroo MI/KL Industrial Design Studio asutajad ja vedajad. XV-1 arendamisest sai nende ühine magistritöö.

„Erialanimetuselt ei ole meie näol tegu tööstus-, vaid tootedisaineritega, kuigi meie haridusteed on saatnud pidev reaalne väljund ja koostöö ettevõtjatega,“ räägivad mehed. Nad on juba teisest kursustest alates kooli kõrvalt vabakutselisena erialast tööd teinud, käinud kogemusi ammutamas välisriikides ja töötanud rahvusvahelistes multidistsiplinaarsetes meeskondades. Näiteks võitis Mihkel Mäll 2012. aastal Abloy disainikonkursi tööga No3 – Abloy Tunne.

Õpikunäitest reaalse tooteni

Tööstusdisaineri põnev eriala on Mihkleid algusest peale võlunud. „Tööstusdisaineri tööks on koos inseneridega leida tootele tehniline lahendus, mis ei lõhuks ühest küljest kasutajakogemust, teisalt vastaks tehnoloogilistele ja tootmistingimustele. Lisaks pakub tööstusdisainer ettevõttele turueelist, seda läbi juba varasemalt kirjeldatud kasutajapõhiste lahenduste, läbimõeldud tootmislahenduste ja esteetiliste lahenduste. Esteetilise lahenduse all mõtleme, et turul olev toode eristuks visuaalselt konkurentidest ja vastaks toote sihtgrupi maitseeelistustele ning mõjuks visuaalselt usutavana. Samas ei saa mainimata jätta, et disain on esmalt metoodika ning seega erineb see alati vastavalt projektile,“ räägivad nad.

Võidutöö XV-1 algne idee tuli start-up-ettevõttelt Sensition OÜ, mis võttis ühendust EKA tootedisaini osakonnaga. „Olime enne Mihkliga koostööd teinud ja kuna tegemist oli keeruka ja töömahuka projektiga, otsustasime seda kahekesi lahendama asuda. See idee oli justkui õpikunäide, kuidas üks toode peaks alguse saama. Nimelt on tegu filminduse valdkonnas tegutsevate inimestega, kes nägid probleemi ennast ja et seda saaks lahendada tänasest paremini,“ räägib Mihkel-Emil Mikk.

Taustaks: Professionaalses filminduses toimub tänaseni teravustamine käsitsi. Mihklite poole pöördunud tellija tuli algelise prototüübiga – lihtne valge karp koos LED-numbritabloo ja paljude juhtmetega. Seade kuvas kaugust ühest konkreetsest punktist. Soov oli aga tootele anda lisaväärtust turundusliku välimuse ja funktsionaalsuse parandamisega. Praegu on turul erinevaid kaugusi mõõtvaid seadmeid, mis on vajalikud teravustamiseks. Need seadmed aga kasutavad aegunud tehnoloogiaid, mis ei võimalda anda tagasisidet selle kohta, millest konkreetselt kaugus mõõdetud on.

Lõputu katsetamine

Kuna tegu oli koostööprojektiga, siis enamus ideesid tuli läbi katsetuste, kasutajate tagasiside ning koostöös tellijaga. See on koht, kus Mihkel-Emil Miku sõnul võimaldab disainimetoodika paremini mõista kasutajate vajadusi ja seeläbi suurendada toote funktsionaalsust ja väärtuspakkumist. Lisaks kasutajate vajadustele tuli mõista põhjalikult filminduse tausta ning kõrvaltvaatajana läbi elada filmitööstuse eripärad ning töö tegemise printsiibid.

„Tee ühe hea toote väljatöötamises ei ole kunagi lihtne. Ei tohi eeldada, et kiiresti tehtud asi hea oleks, seega võtab hea asja arendamine aega. See on esimene asi, mis ühe projekti valmimise juures endale selgeks tuleb teha,“ tunnistavad mehed. „Lisaks tuleb alati tagasilööke, kui mingid vajalikud komponendid õigel ajal kohale ei jõua või ei ole võimalik asju testida ja peab lootma, et kõik lihtsalt toimib. Samas on kogu tootearenduse protsess üldiselt piisavalt põnev, nii et sellised asjad ei sega. Üldise meelsusena saadab kogu protsessi ikkagi positiivne õhkkond ja ootusärevus,“ lisavad nad.

Täna on seis selline, et XV-1-ga seoses on neil plaan jätkata koostööd Sensitioniga. „Edasiarendusel tulevad kerged muudatused just tehnilises küljes. Põhimõttelisi uuendusi ei tule ja eesmärk on toode kiiresti, kuid viimse detailini lihvituna turule saada,“ räägib Mihkel-Emil Mikk. Isiklikus plaanis on neil soov lükata hoog sisse oma stuudiole ja leida koostööpartnereid nii Eestist kui välismaalt, kes sooviksid tegeleda sarnaste projektide arendusega.

Tööstusdisainer kui abimees

„Paljud ettevõtted on oma tootmises juba algusest juurutanud disaini printsiipe, kuid on kahjuks ka neid, kes peavad disainereid vaid visuaali loojateks. Arvatakse, et disaineri kaasamine ei ole otstarbekas, kuna osatakse ka ise lahendust leida,“ selgitab Mihkel-Emil Mikk. Graafiline disain on ennast Eesti ettevõtjate seas paremini müünud, enamus mõistavad hea kodulehe ja äratuntava brändi identiteedi olulisust,“ lisab ta.

„Sama võiks juhtuda ka toodete loomisel! Tööstusdisainer aitab lisaks visuaalsele lahendusele pakkuda kasutajale paremat kasutuskogemust, mis tegelikult defineerib hea toote. Õuna logoga tooteid võib armastada või vihata, aga nende meeletut edu ei ole võimalik kaheti tõlgendada: head kasutuskogemust, läbimõeldud tehnilist ja visuaalset lahendust ning seda kõike kokkuvõtvat ülemaailmset brändi võib seega tuua siinkohal näiteks,“ sõnab Mihkel-Emil.

Mihklid julgustavad Eesti ettevõtjaid, kes juba kasutavad või kaaluvad tööstusdisaini põhimõtete rakendamist, leidma selle teenuse pakkujaid Eestist, kus on arvestatavaid tegijaid ja võimalus omandana hea haridus EKA tootedisaini ja Tallinna Tehnikaülikooli disaini ja tootearenduse õppekavadest.

***

Mis on tööstusdisain?

Tööstusdisain on disain, mis on rakendatud tootva tööstuse huvidesse ehk mille tulemiks on toode, mida toodetakse seeriatootmise viisidel ja disainiprotsessi tulemiks ei ole unikaal- või käsitöötoode. Tööstusdisaini eesmärk on luua toode, pidades silmas nii lõppkasutajate, tootmise kui ka ettevõtja huve. Tulemus peaks olema esmalt optimeeritud vastavalt kasutajate vajadustele.