Kaks-ühes katusekate-päikesepaneel kinnitub otse roovile

Solarstone® arendab ja valmistab ehitisintegreeritavaid päikesepaneele, mis toimivad samaaegselt katusekattematerjalina. Nii kaob vajadus kulutada raha ja aega katusematerjali paigaldamisele ning selle asemel saab nautida keskkonnasõbralikku päikeseenergiat, mis teenib aastatega tasa katusele kulunud investeeringu. Kirjutab Gerli Ramler.

Ettevõtte saamislugu võiks alustada sellest, kuidas kohtusid rahvusvahelise kogemusega projektijuht, insener ja katuseehitaja ning soovisid koos teha midagi lahedat. Päikesepaneelide tootmistehnoloogia oli sisuliselt küps, kuid nende rakenduslikes võimalustes oli uudiseid vähe. Just see tekitas asutajates äratundmise, et tuleviku katuseid on loogiline ehitada multifunktsionaalsena kaks-ühes. Sellega sooviti olla päriselt n-ö rohelised, sest pole ju mõtet paigaldada katusele topelt katusematerjali!

Sageli öeldakse, et Eesti on ideaalne katsepolügoon uudsete lahenduste testimiseks ja SolasStone’i kogemus kinnitab seda. Kaks asutajat kolmest olid toona alustanud majaehitusega, mis lõi ka ideaalse keskkonna laborikatsetusteks. Tootearendus sai hääled sisse 3D-printeri soetamisega, misjärel sündis kümneid prototüüpe, mida kodu- ja kuurikatusel testiti. Esmane müügikõlblik versioon kivikatusele sobivast terviklahendusest valmis kolme kuuga, päev enne Eesti Ehitab messi. 2017. aastal satuti juhuse tahtel ühisstendile maailma suurima katusekatete tootja BMI Grupiga. Koostöö rahvusvahelise ettevõttega on laienenud aastate jooksul ka Eestist välja. 2018. aastal saavutati järgmine märgiline võit, kui sõlmiti partnerlussuhted Rootsi turu päikeseenergialahenduste turuliidri Svea Solariga, kelle esinduses Stockholmis on nüüd ka Solarstone’i tooted.

Läbimurdeaastaks sai Solarstone’i tegevjuhi Silver Aedniku sõnul 2019, mil tänases Viljandi tootmishoones saavutati mahud, mis tõi pardale strateegilise partneri, siinse regiooni nimekaima roheenergiaarendaja Sunly OÜ. Tekkinud sünergia on võimaldanud tõsta tootearenduse võimekust ja kasvatada organisatsiooni 25 inimeseni.

Eesti kui uute lahenduste testimispaik

Algusaastatel oli tooteportfellis keskne fookus katusekiviga integreeruval paneelil, mis võimaldas traditsioonilisi betoon- või savikive kombineerida päikesepaneelidega ühele tasapinnale. Aasta 2020 alguses sai turuküpseks täiskatuselahendus Click-on, millega suudetakse standardsest päikesepaneelist teha katusekattematerjali ka pindadele, mis koosneb ainult paneelidest ja passiivsetest elementidest perimeetris.

„Sellegi toote sünnilool on eriline koht Eestil ja siinsetel klientidel, kes on võimaldanud eksperimenteerida ja prototüüpida välispartneritele mõeldamatuid lahendusi,” räägib Aednik. „Kompaktsem ja taskukohasem täiskatuse lahendus saavutas oma turuküpsuse ajal, mil Eestit tabas doteeritud päikeseparkide hullus. Selle tulemusel tegime läbi drastilise kasvu – kokku paigaldasime aasta jooksul 150 katust ja aasta lõikes kasvasime neljakordselt. See tähendas, et kui veel aasta alguses oli siht vallutada Põhjamaade turg, siis reaalsuses suutsime napilt rahuldada ära kohaliku nõudluse.”

Solarstone’i peamine klient on eraisik, kuid rohkem tagasisidet saadakse läbi avalike hoonete, näiteks Põhja-Eestis on Solarstone’i katus Saku kirikul, Lõuna-Eestis Elva Maxilla Hambakliinikul ning Suure-Jaani Tervisekojal. Aednik nendib, et toode on neile, kes soovivad ehitada energiatõhusat maja või muutuda elektrivõrgust sõltumatuks, kusjuures investeeringu tasuvusaeg on 7-10 aastat. Samas ei sea katus piiranguid teistele katusekattematerjalidele, vaid seda saab kombineerida katusekivi, pleki, puitlaastu ja eterniidiga.

Päikesepaneelidest katus on abiks ka kinnisvaraarendajatele, kes on uute kortermajade kavandamisel seatud fakti ette ehitada majade juurde elektriautode laadimispunktid. „Laadimispunktid võib ju ehitada, aga kui võrguinfra ei luba rohkem kui ühte elektriautot korraga laadida, on tegemist pooliku regulatsiooniga. Lahendusena võiks kaaluda katuste ja fassaadide päikesepaneelidest rajamist ja lokaalselt toodetud energiast suurema autonoomsuse tekitamist. Hoonete piirdekonstruktsioone võiks näha kasuliku ressursina!”