Kohimo – keskkonnasõbralik suurte mahutite ekspert

Vedelnaftasaaduste ja puisteainete töötlemise terminale ning tootmishoonete metallkonstruktsioone ehitav Eesti metalliettevõte AS Kohimo on võimeline ehitama mahuteid, mis on sama suured kui Tallinnas asuv superministeerium. „Ettevõtte iga objekt ja projekt on unikaalne,“ kinnitab Kohimo juhatuse esimees Igor Kond. Kirjutab Gerli Ramler.

Kohimo tegutseb tegelikult juba aastast 1953, toona oli tootmisettevõtte nimi muidugi teine. Praegune nimi Kohimo tuli koos taasiseseisvunud Eestiga. Muide, tootmise asukoht on Kohimol olnud kõik need ajaloorikkad 67 aastat sama, kuigi nüüd on plaanis mõne aasta pärast kolida. Mahutite ehitamise kompetentsi arendamisega alustati Kohimos nime sünniga ligi 30 aastat tagasi.

Alates 2018. aastast kuulub Kohimo Alexela Groupile. „Meil on vedelkütuste, väetiste ja kuivlasti terminalide ehitamisel unikaalsed oskused ja teadmised. Samas on investeeringud nimetatud valdkonnas Eestis ja lähipiirkondades kahjuks vähenemas, mis omakorda on andnud meile hoogu panustada uutesse ärisuundadesse. Alexela Groupi kuulumine on Kohimo positsiooni turul veelgi tugevdanud, olulisem on aga, et see on avanud uusi ärisuundi ja uusi turge. Alexela on kasvatanud Kohimo vastu senisest veelgi suuremat usaldust ja nii on meil pisut lihtsam uusi kliente leida,” räägib Kond.

Rääkides konkreetselt Kohimo toodangust ja tootmisvõimsusest, toob Kond näiteks Sillamäe vedelammoniaagi terminalile valmistatud 47 200 m³ mahutid. Kui neid kuupmeetreid illustreerida, siis sellise mahu saavutavad 780 rongivagunit. Võttes arvestuslikult, et keskmisel rongil on 68 vagunit, tuleks selliseid ronge Sillamäele ehitatud mahutite täitmiseks kokku lausa 11 panna. Või kui mõelda tuttavatele hoonetele, siis mahult räägime Tallinnas asuvast superministeeriumi suurusest mahutist.

Sillamäe terminali jaoks valmistatud kaks hiigelsuurt mahutit on ainsad taolised Eestis ja nende valmistamiseks läks Kohimol aega peaaegu kaks aastat. Tegelikult suudab ettevõte valmistada kuni 100 000 m³ suuruseid mahuteid, kuid paraku ei ole lähiaastatel Eesti turul selliste mahutite järele vajadust näha.

Kohimo põhilised turud on Norra, Läti, Leedu, Soome ja loomulikult Eesti. Portfellis on kõnekatest klientidest näiteks ülelahenaabrid Soome ettevõtte Wärtsila näol, kellele valmistatakse väga spetsiifilisi tooteid.

Tootmine kolib Tallinnast Paldiskisse

Kohimo tootmine asub Tallinnas Lasnamäel, kuid hetkel on ettevalmistamisel uue tootmiskompleksi eskiisprojekt ja kui hästi läheb, alustatakse ehitusega veel selle aasta lõpus. Kolimiseks võiks minna umbes kahe aasta pärast.

„Logistiliselt on meiesugusel ettevõttel parimaks kohaks asumine mere ääres, kuna see avab võimaluse toota ja mugavamalt tarnida suuregabariidilisi konstruktsioone. Ja nii tulebki meie uus tootmishoone Paldiskisse, kai äärde. Meie jaoks on oluline, et hoone vastaks neile ärinõudmistele, millega hakkame reaalselt konkreetses asukohas tegutsema. Tootmishoone peab olema ennekõike pragmaatiline. Kohimo mõistes toob moodsuse nii kõrge hoone kui ka planeeritud uued tehnoloogilised lahendused. Kui kõik läheb eesmärgipäraselt, siis 2021 saame juba laiema teenuste- ja tootmisvalikuga alustada,” räägib Kond.

Kai ääres paiknemine avab võimaluse vähendada logistikakulusid ja laiendada potentsiaalsete toodete spektrit, näiteks erinevaid mittestandardseid metallkonstruktsioone, mahuteid ja moodullahendusi saab edaspidi tõsta otse laevale ja teele saata. Uus asukoht annab võimaluse konkureerida suuremate ettevõtetega, kes täna juba asuvad mere ääres. Kuigi kai juures paiknemine toob endaga kaasa teatud eeliseid, nõuab see samas ettevõtjalt ka nutikaid investeeringuid infrastruktuuri, et kõiki eeliseid ära kasutada.

Investeerimine lähtub turu vajadustest

Rääkides moodsatest sõnadest nagu digitaliseerimine, automatiseerimine ja keskkonnasõbralik tootmine, on Kohimol olemas kõik edukaks tööks vajalik. „Meie kõige olulisem ressurss on meie töötajad, mida digitaliseerida veel ei saa, vähemalt täna mitte. Kogemus, praktilised oskused, innovatiivne mõtlemine – kõik see on ettevõtte võtmetegur ja eelis tema turusegmendis. Loomulikult on digitaliseerimine oluline. Täna on olemas kõiksuguseid roboteid, mis tulevikus kindlasti asendavad inimtööjõudu, aga see kõik nõuab korralikke investeeringuid. Metalliga seotud ettevõtted on väga pragmaatilised ning turu vajadused näitavad meile investeeringute suunad kätte,” ütleb Kond. „Kui elad turu vajadustega samas rütmis, siis teed vajalikke investeeringuid, kui mitte, siis niisama finantspotentsiaali hindamata suvalisse robotisse investeerimine on liialt riskantne ettevõtmine.”

Kohimol on praktiliselt iga objekt ja projekt unikaalne. Aja jooksul on muidugi tulnud juurde erinevaid arvutiprogramme, mis disainimist ja vajalikke arvutusi hõlbustavad. Laias laastus on tootmistöö siiski üsna klassikaline: on disain, projekt, joonised, „masinad“ ja inimesed, kes töö ära teevad.

Püsitöötajaid on ettevõttes 100 ringis. Erinevate projektide raames kasvab personal, kuna sõltuvalt tegevusvaldkonnast vajavad projektid vastavat oskusteavet. „Meie sektoris on üldiselt konkurents inimeste pärast väga tihe ja seda eriti kõrgelt kvalifitseeritud keevitajate puhul. Värbamisprotsess on mõnikord keeruline, sest spetsiifilise elukutsega inimesed lähevad Eestist ära või on meil siin ringluses. Võtmeisikud leiame enda ettevõttest, kuid peame ka projektipõhiselt värbama ja osadel töölõikudel renditööjõudu kasutama. Tööjõu pealt ei saa hinnaalandusi teha. Professionaalide värbamine tõstab personalikulusid, see on juba pikka aega ja mitte ainult meie valdkonna eripära ning mõneti ka probleemkoht,” nendib juhatuse esimees.

„Tootmise kolimine Paldiskisse toob endaga kindlasti kaasa väljakutseid personali osas, aga see on samas ettevõtjale tiivustav jõud.“

Rääkides igapäevatööst, on Kohimo oma mõtlemiselt keskkonnasõbralik: „Me ei tooda prügi, ei tekita suurt müra, kogume vanametalli, mida suuname ümbertöötlusesse ning hoolitseme töötajate eest. Ja meie hoovi peale on sisse kolinud ka päris oma jänes, kes hoiab meie tegemistel silma peal.”