Kuidas rünnata aju?

„Kaks pead on ikka kaks pead“, ütleb eesti vanasõna. Aga kolm on veelgi parem – eriti kui on tegemist uute ideede genereerimisega. Tänapäeva kiiresti muutuvas maailmas on edukamad need inimesed ja organisatsioonid, kes suudavad teistest käbedamini uute ideedega välja tulla. Ideed on uue ajastu nafta, must kuld. Ent kuidas neid uusi ideid tekitada? Kirja pani Ardo Reinsalu.

Üks lihtsamaid ja tõhusamaid vahendeid selleks on ajurünnak. Definitsiooni järgi on ajurünnak mingis konkreetses valdkonnas maksimaalse hulga ideede genereerimise protsess. Praktikas tähendab see teatud hulka inimesi – optimaalne oleks 3–8 inimest ühes grupis –, kes mõtlevad etteantud aja jooksul välja võimalikult palju temaatilisi märksõnu ja lauseid. Selleks et ideed oleksid eesmärgipärased ja neid saaks hiljem ka kaardistada, tuleks jälgida, et läbitakse kõik seitse ajurünnaku etappi:

• Eesmärgi püstitamine.
• Ideede ja soovituste tekitamine etteantud aja jooksul.
• Kategoriseerimine, kombineerimine, tihendamine, täpsustamine.
• Ideede teostamistulemuse hindamine/analüüs.
• Nimekirja läbivaatamine ja vajadusel tähtsusjärjestuse loomine
• Tegevuskava ja ajagraafiku kokkuleppimine.
• Protsessi ülevaatamine ja kontrollimine.

Selleks et tekitada hästi loovat keskkonda, tuleks teises etapis järgida ajurünnaku põhireegleid:

• Ühtegi ideed ei tohi kritiseerida.
• Teretulnud on metsikud ja ülepaisutatud ideed.
• Kvantiteet on olulisem kui kvaliteet.
• Täienda teiste pakutud ideid.
• Kõikide inimeste kõik ideed on ühtmoodi väärtuslikud.

Ajurünnaku teeb tõhusaks just see, et kõik osavõtjad arendavad väljaöeldud märksõnu edasi. Ühele mõttele lisandub teine, kolmas muudab seda veelgi ja neljas viib hoopis uude valdkonda – lõpuks on tegemist täiesti uue ja originaalse ideega. See on ka põhjus, miks ajurünnakus tekkinud ideed kuuluvad kogu meeskonnale, mitte ühele konkreetsele isikule. Tihtipeale on ajuründajatel hiljem raske neid ideid kaardistada ja ellu viia. Ikka tundub, et ideid on liiga palju või et nende olulist on rakse hinnata. Lihtne näpunäide – jaga ideed pärast ajurünnakut kolme kategooriasse:

• Suurepärased ideed – need, mis kindlasti toimivad ja mida saab koheselt ellu viia.
• Huvitavad ideed – need, mis tõenäoliselt toimivad ja nõuavad edasist analüüsi, et hinnata nende kasulikkust.
• Kasutud ideed – ehk need ideed, mis ei kindlasti ei toimi

Oluline on, et seda kategooriatesse jagamist tehtaks kindlasti pärast ajurünnakut! Ajurünnaku käigus ei tohi ühtegi ideed kasutuks tembeldada. Kui need kolm nimekirja on valmis, siis loo kohe plaan, kuidas täpselt neid suurepäraseid ideid teostada, ja analüüsi seejärel huvitavaid ideid. Selline lähenemine aitab ideede hulgas mingi korra ja selguse luua ja meeskonnas vastutusalad ära jagada. Üks kuulsamaid Ameerika kirjanike ja stsenariste Andy Rooney on öelnud: „Kõik, kes ootavad hea idee tekkimist, võivad jäädagi ootama. Kui mul on artikli või stsenaariumi tähtaeg, siis ma istun kirjutusmasin taha ja pagan võtaks, otsustan lihtsalt, et ma saab nüüd hea idee!” Just see iseloomustabki kõige paremini ajurünnaku põhimõtet. See on suurepärane vahend, kui tahetakse lühikese aja jooksul konkreetses valdkonnas võimalikult palju lahendusi leida.. Head ajuründamist! Mõned lisanipid ajurünnakuks

• Enne tõsisema probleemi lahendamist tuleks viia läbi nn. „soojendusrünnak“, kus osalejad peavad leidma 3 minuti jooksul võimalikult palju kasutusvõimalusi näiteks pliiatsile. Soojendusring aitab inimestel ajurünnaku reeglitega kohaneda ja ennast „lahti mõelda“.
• Mitme grupi puhul laske neil leida lahendusi erinevate laudade taga, hiljem vahetage grupid omavahel nii, et nad saaksid järgmise ajurünnakusessiooni täiendada teise meeskonna ideid.
• Loovamate lahenduste jaoks võib ajurünnaku ideid kujutada joonistena ja paluda teisel grupil jooniseid tõlgendada. Tulemuseks on täiesti ootamatud lahendused.
• Ajalise piirangu asemel võib kasutada ka numbrilist eesmärki – näiteks tuleb osalejatel leida vähemalt 50 uut ideed.
• Kaasa ajurünnakusse inimesi väljastpoolt oma valdkonda. Nende osalemine lisab teistsugust maailmavaadet ja värskust.