Kutsetunnistus personalitöös – kellele ja miks?

Enamik juhte noogutab selle jutu peale, kui oluline on tagada töötajatele head töötingimused ja juhtimiskultuur, arendav keskkond, atraktiivne motivatsioonisüsteem, töö- ja eraelu tasakaal. Aga kas me ikka oleme kindlad, et töötajate eest kantakse maksimaalselt hoolt? Lähemalt räägib G4S Eesti AS värbamis- ja personalijuht Indrek Sarjas.

Kogu vastutuse raskuskese lasub just personaliosakonna õlul. Selleks et tagada kõike ülalmainitut, vajab personalitöö tegija teadmisi väga erinevatest valdkondadest: finantsjuhtimisest, infotehnoloogiast, turundusest, psühholoogiast… Ometi on Eestis väga palju neid ettevõtteid, kus personalitöö tegijal puudub kutsetunnistus, mis tõendaks tema teadmisi ja  praktilist kogemust.

Arsti juurde tervist kontrollima minnes tahame, et meie vastas oleks spetsialist, kes on õppinud meditsiinikoolis ja omandanud praktilise kogemuse residentuuris. Vaevalt et keegi läheb arsti juurde, kes on pelgalt läbi lugenud mõne erialase raamatu või vaadanud YouTube’ist õppevideoid näiteks pimesoole operatsiooni kohta. Või kui kodus on vaja elektritöid teha, siis kas oleme nõus selle töö usaldama meistrimehele, kellel puudub elektrialane kutsetunnistus?

Kui ma olen rääkinud kutsetunnistuse tegemisest mitme personalitöö tegijaga, olen tihti saanud hämmingu osaliseks, et mis see annab. „Kutsetunnistus ei mõjuta minu palka! See ei mõjuta minu karjääri!“ Ent minu jaoks oli kutsetunnistuse tegemine põhimõtteline küsimus – tahtsin enda pädevust hinnata. Kutsetunnistus on kvaliteedimärk, mis annab tööandjale kinnituse sinu oskuste ja teadmiste kohta. Ettevõtte juht saab siis kindel olla, et firma kõige suurem vara, töötajad, on heades kätes.

Personalijuhi värbamisel mängib väga suurt rolli isiksus ja väärtushinnangute sobivus: milline inimene sa oled, kuidas sa kohaned organisatsiooniga. Personalijuht peab oma pädevuselt, oskustelt ja suhtumistelt olema võrdväärne partner tippjuhile. Kõik see tuleb aga kogemustega ja just need mängivad kutsetunnistuse saamisel olulist rolli. Kui inimesel on olemas juba seitsmenda või kaheksanda taseme kutsetunnistus, võid olla kindel, et tegemist on personalijuhiga, kes suudab luua organisatsioonile lisaväärtust.

Alustavale personalitöötajale annab kutsetunnistus juurde enesekindlust ja konkurentsieelise teiste tööturule sisenejate ees selles konkurentsitihedas valdkonnas. Iga aastaga tuleb kutsetunnistuse omajaid juurde ning järk-järgult muutub olulisemaks ka eristumine kutsetasemete vahel. Praktilisi oskusi tõendav kutsetunnistus võib osutuda kaalukeelel isegi olulisemaks kui kõrgkoolis läbitud personalijuhtimise eriala, kus omandatakse teoreetilised teadmised.

Iga kutsetunnistuse tegija peab täitma töömapi, kus ta kirjeldab personalitöö kategooriates oma kogemust ja tõendab seda vajalike dokumentidega. Lisaks tuleb iga viie aastat tagant taas kvalifikatsiooni tõendada ja seeläbi kavandada nii oma arengut kui ka karjääri. See loob aluse järjepidevale õppimisele, mis on vajalik eelkõige selleks, et end pidevalt konkurentsivõimelise ja värskena hoida. Ka uuendatakse regulaarselt kutsestandardit ennast (järgmine uuendamine toimub 2019. aastal), et muutuva maailmaga kaasas käia.

Kommentaar:
Ene Olle
Eesti Personalijuhtimise Ühingu PARE tegevjuht

OSKA (oskuste arendamise koordinatsioonisüsteemi) prognoosi kohaselt väheneb juba lähitulevikus administreerimise ja personaliarvestuse osakaal ja suureneb personalijuhtide ning tippspetsialistide arv. Selle tingib tehnoloogia areng, mis toob kaasa muutusi igas eluvaldkonnas. Organisatsioonides tuleb nendega kiirelt kaasa minna ja juhil on selleks vaja tarka meeskonda. Nii muutubki personalijuhi roll ettevõtetes aina olulisemaks. Inimeste juhtimine kui pädevus muutub lähitulevikus veelgi olulisemaks. Personalijuhilt eeldatakse üha enam, et ta räägiks organisatsiooni arengustrateegias kaasa, ning tema töös suureneb nõustamise osakaal. Nüüdisaegsed organisatsioonid otsivad ja rakendavad parimaid lahendusi, kuidas eri generatsioonidesse ja kultuuridesse kuuluvaid ja lisaks eri tööajaga, töövormiga (nt kaugtöö) või muu erikokkuleppega töötavate töötajatega efektiivselt tulemusi saavutada.
Personalijuhti valides soovib juht olla kindel, et ta saab kõige sellega hakkama. Kindluse annab 6., 7. või 8. taseme kutsetunnistus, nii juhile personalijuhi värbamisel kui personalitöö valdkonna professionaalile karjääri teostamiseks.

Personalijuht, tase 6:

• tal on hea arusaam kõikidest personalijuhtimise valdkondadest ja nende seostest;
• ta vastutab kogu personalitöö eest või on oma töös spetsialiseerunud ja tunneb süvitsi ühte suuremat või mitut personalitöö valdkonda, korraldades seda iseseisvalt.
• korraldab personalivaldkonna peamisi tegevusi, nagu personaliarvestus, värbamine, koolitus-arendustegevused, tasustamine, ja nõustab juhte ning töötajaid tööseadusvaldkonna küsimustes;
• tal võivad olla ka alluvad ja ta võib vastutada personali või oma valdkonna eelarve eest; ta juhib protsesse ja võib juhtida ka projekte;
• ta võib osaleda organisatsiooni strateegiliste tegevuste planeerimises ning ta juhendab ja koolitab kolleege oma spetsialiseerumise valdkonnas.

Personalijuht, tase 7

• ta on inimeste juhtimist puudutavates küsimustes tippjuhi või suures organisatsioonis allüksuse juhi partner, kellel on põhjalikud teadmised kõigist personalijuhtimise valdkondadest ja kes oskab anda suuniseid nende korraldamiseks. Tal on pikaajaline inimeste juhtimise kogemus ja tal on alluvaid;
• ta nõustab organisatsiooni juhtkonda inimeste juhtimise strateegilistes küsimustes ning on partneriks organisatsioonikultuuri kujundamisel;
• ta osaleb valdkonna arendamiseks koostöövõrgustikes ja diskussioonides, esineb kogemuste jagamiseks seminaridel ja konverentsidel ning nõustab ja/või koolitab organisatsiooni juhte nii personalitöö kui juhtimise valdkonnas;
• ta võib koordineerida kontserni või riigiasutuse puhul allasutuste personalitööd.

Personalijuht, tase 8:

• ta on suure rahvusvahelise organisatsiooni personalifunktsiooni juht, kes korraldab mitmes riigis asuvate personaliüksuste tööd ning töötab eelkõige juhtidega, olles n-ö juhtide juht;
• ta arvestab kultuuriliste, etniliste ja juriidiliste eripäradega nii personalitöös kui ka juhtimises;
• ta on partneriks organisatsiooni tippjuhtkonnale inimeste juhtimise strateegilistes küsimustes ja tunneb väga hästi kogu inimressursi juhtimise ja organisatsiooni arendamise valdkonda;
• ta püstitab strateegilised eesmärgid ja korraldab põhimõtete loomist (tegevuspoliitikat) personalijuhtimise valdkondades, vastutab strateegia elluviimise eest ja tagab personaliteenuste osutamise;
• ta võib osaleda arendus-, loome- või teadustegevuses, tegutsedes rahvusvaheliselt tunnustatud lektori ja koolitajana või olles arvamusliidriks ka väljaspool Eesti riiki.

Lisainformatsioon www.pare.ee või www.kutsekoda.ee