Linde Engineering: Tallinna kasuks kõneles kasvule orienteeritud vaimsus

Rahvusvahelise haardega projekteerimis- ja ehitusfirma Linde Engineering otsustas rajada uue harukontori Tallinnasse, sest sobivaks osutusid töömoraal ja -eetika ning siinne kasvule orienteeritud vaimsus. Linde Engineeringu tulevikuplaanidest rääkis vanem asepresident Tilman Weide, kes on firmas töötanud 30 aastat. Küsimusi esitas kaasautor Ants Vill.

Millised on Tallinna kontoriga seotud ootused?

On palju valdkondi, mille arendamist Eestist toetama hakkame. Meil on siin väga suur vajadus IT-spetsialistide järele, see on ka ilmne, sest tegeleme automatiseerimisega ja inseneritööriistade arendamisega. Meil on vaja muutuda oma tegevuses kiiremaks. Hangime oma tootmise jaoks üleilmselt kokku miljoneid detaile ning nende kohaletoimetamiseks ehitusplatsidele vajame logistikat ja head logistikameeskonda, kes oleks suuteline mõtlema globaalselt ja vedama igasse maailmanurka kõike, mida vaja.

Need on kaks sammast, mida Eestis ehitame. Siin leiame kvalifitseeritud inimesi, kel on tööindu. Rajame Tallinnasse oma kolmanda IT-hubi. Praegu on meil 80 inimest New Yorgis, 60 Indias ja Tallinnas juba 20 ringis.

Linde Engineeringul on samaaegselt käimas 150–200 projekti üle maailma – nii väiksemaid, mõne miljoni kui ka mitme miljardi euroseid projekte. Tallinnas tegeletakse Euroopa-, Venemaa- ja Aasiasuunaliste projektide logistikaga.

Milline on Eesti majanduskeskkond välisfirma jaoks?

Kui oli selge, et vajame oma võimekuse suurendamiseks veel üht bürood, otsustasime, et see tuleb Euroopa Liitu. Analüüsisime olukorda paljudes riikides ja otsustasime Eesti kasuks ning tunneme end siin väga teretulnuna.

Oma haru rajamine Tallinnasse oli väga lihtne. Äriajamise kergus, nagu seda nimetatakse, on hea. Sobitumine oli teine teema, sest leidsime, et vajame 100-protsendilist sobivust seadusruumis, töömoraalis ja eetikakoodeksis. Meie hinnangul on neis asjus siin kindel pind. Samuti pidi olema palgatase konkurentsivõimeline. Lisaks vajame ka hea haridusega inimesi, kuna teeme keerulist tööd. Arvestades meie tingimusi, leidsime Eestist parima kombinatsiooni kõigist eelmainitud asjaoludest. Meile meeldib, et Eestis on siiani au sees start-up-ettevõtte mentaliteet, kasvule orienteeritud vaimsus. See on äärmiselt oluline, kuid paraku ei leia sellist suhtumist paljudes teistes Euroopa riikides.

Kas Linde kavandab Eestisse gaasitootmise tehaseid?

Võimalik oleks näiteks põlevkivist gaasi tootmine. Mäletan, et kui töötasin Lindes vesiniku ja sünteesgaasi alal, siis tuli Eestist kord ettepanek, mis oli seotud väävli ja raskmetallide eraldamise tööstusega, põlevkiviõli tootmise ja põlevkivist gaasi tootmisega. See oli umbes kaheksa aastat tagasi, kuid tookord asi käiku ei läinud. Aga kui on projekt olemas, siis meie lööme kaasa!

Millised on Linde Engineeringu tegevuse põhisuunad?

Meie insenerid tegelevad erinevate ülesannete lahendamisega nafta- ja gaasisektoris: gaasitehased, kivisöest gaasitootmise tehased, gaasipuhastamine, gaasitöötlus, gaaside veeldamine, gaaside polümeriseerimine jne. Need on meie teemad, nende jaoks rajame tehaseid oma klientidele üle maailma. Seda alates tehaste kavandamisest, tehnoloogiate ja insenerilahenduste arendamisest kuni nende ehitamise ja ka valmimisjärgsete tugiteenuste pakkumiseni. Lisaks tegeldakse analüüside ja ka varem ehitatud tehaste ajakohastamisega.

Aga meie projekteeritavate ja ehitatavate tehaste spekter on palju laiem kui Linde gaasitootmine – rajame naftakeemiatehaseid, kus toodetakse süsivesinikühendeid ja maagaasitehased. Meil on juurutamisel ka uued keskkonnatehnoloogiad – näiteks süsinikusidumine. 80 protsenti Linde Engineeringu sissetulekust moodustavad lepingud kolmandate osapoolte klientidega, 20 protsenti Linde Gasiga.

Linde Engineering teenindab kõiki tootmisalasid: meditsiin, toidutööstus, pruulimine, külmutusseadmed, terasetööstus, keemiatööstus, kõikvõimalikud gaasid tööstustootmisele, nagu näiteks keevitamise jaoks, samuti toodame hapnikku kalakasvatustele.

Tegeleme ka tootmistehnoloogiate täiustamisega, näiteks millises gaasikeskkonnas peaksid protsessid toimuma. Püüame kogu aeg muuta meie klientide tootmisprotsesse paremaks gaaside kasutamise kaudu – terasesulatamine, klaasivalmistamine. Vedelgaasist toodete – tahvelklaasi, muude esemete tootmine – seal sõltub väga palju asjaolust, kui palju tootmiskeskkond sisaldab näiteks hapnikku ja lämmastikku, toote kvaliteet võib olla väga erinev.

Muu hulgas toodame vedela heeliumiga töötavaid jahutussüsteeme. Ehitame kosmosesimulaatoreid, kus kasutatakse väga madalaid temperatuure. Ehitame väga paljudele ülikoolidele ja teadusasutustele. Näiteks vedela heeliumiga toimiv jahutussüsteem Prantsusmaa ja Šveitsi piiril asuva Euroopa Tuumauuringute Keskuse CERN-i kolmekilomeetrise läbimõõduga maa-aluse elementaarosakeste kiirendi jaoks ning ka Prantsusmaale rahvusvahelises koostöös rajatava katselise fusioonreaktori ITER-i jahutussüsteemid.

Keemiatööstus ei ole väga keskkonnasõbralik. Kuidas on lood gaasisektoris?

See on väga lai küsimus. Meie tootmisalal tuleb vaadata ja hinnata väga pikka väärtusahelat. Jah, kõikidel tehastel, mida rajame, on olemas teatav keskkonnamõju. Meie tegevuse eesmärk on jõuda nullmõjuni.

Gaasisektori suhtes võime olla uhked, et nii meie tehnoloogiatel kui meie toodetud gaasidel on keskkonnamõjusid redutseeriv efekt, sest klientide tootmisprotsessid muutuvad palju paremaks – need säästavad rohkem CO₂ ja muid kahjulikke ained, kui tekib nende gaaside tootmisel. Kui kogu tootmisahelat tervikuna vaadelda, siis on mõju keskkonnahoiu suhtes positiivne.

Kui vaadata tulevikku, siis arendame uusi tehnoloogiaid nagu näiteks rohetehnoloogiline vesinikutootmine elektrolüüsi kasutades, samuti vesiniku kui autokütuse kasutamisel, näiteks meie partneril töötab praegu Šveitsis 1000 veoautot vesinikukütusega.

Teine suund on CO₂ hulga vähendamine, selle sidumine, sel alal oleme tegutsenud juba 10–15 aastat. Meil on juba olemas tehnoloogiad, mis töötavad, meil on demotehased Euroopas ja USA-s töötamas.

Kes on Tallinnas kontori avanud gaasihiid?

Maailma suurima gaasitootmis- ja insenerifirma Linde allüksuse ehk divisjoni Linde Engineeringu vastavatud harukontoris Tallinnas on praeguseks ametis juba 17 IT- ja logistikaspetsialisti. Järgmise aasta lõpuks võiks nende arv kerkida 50-ni.

Ülemaailmse haardega Linde korporatsioon on juhtiv tööstusgaaside tootja ning inseneriettevõte, milles töötab kokku enam kui 80 000 inimest, firma aastane müügitulu on 24 miljardit eurot. Lindel on kliente enam kui 100 riigis. Linde on maailma suurim tööstusgaase tootev kompanii nii toodangumahu kui ka müügitulu poolest. Linde plc moodustus 1879. aastal asutatud Saksa firma Linde AG ja USA firma Praxair hiljutisel ühinemisel.

Linde koosneb kahest harust: Linde Gas ja Linde Engineering. Linde Gas toodab ja müüb tööstuses, külmutusseadmetes ja meditsiinis kasutatavaid gaase ning ka muid kemikaale. Eestis on aastaid tegutsenud Lindesse kuuluv gaasiettevõtte Eesti AGA.

Linde Engineering projekteerib ja ehitab suuremahulisi keemiatehaseid, kus toodetakse tööstusgaase (hapnik, lämmastik, argoon, vesinik ja süsinikmonoksiid), samuti suuri tehaseid maagaasi ja veeldatud maagaasi töötlemiseks, naftakeemia toodete ja alkeenide (olefiinide) tootmiseks. Linde Engineeringus töötab üle 7000 inimese enam kui 20 esinduses paljudes riikides. Selle peakorter asub Saksamaal Münchenis, suuremad bürood ehk hubid on lisaks Saksamaale ka USA-s, Indias ja Hiinas. Praeguseks on Linde Engineering ehitanud üle maailma enam kui 4000 tehast.

Linde Engineering Eesti asub Tallinnas ja osutab praeguses faasis IT- ning logistika- ja tarneahela juhtimise teenuseid erinevatele uutele rajatavatele gaasikompleksidele üle maailma. „Näiteks praegu on meie insenerid ametis uue vesiniku ja sünteetilise gaasi tehase rajamisega Jurongi saarele Singapuris, olefiinide tehase ehitusega Venemaal Tatarstani vabariigis Nižnekamskis ja mõne väiksema projektiga Euroopas,” sõnas Tallinna harukontori juht Anti Laiv.

Ta märkis, et büroo on praegu kiire kasvu faasis ning ootab endaga ühinema jätkuvalt uusi spetsialiste. „Alates uuest aastast lisandub uus, tugevat insenertehnilist teadmist vajav, tarnijate monitoorimisega tegelev tegevussuund. Horisondil on veel õige mitmeid uusi tegevusalasid, kus Eesti spetsialistid saaksid Linde tegevustega liituda,” lisas Laiv.