
ეს ისტორია ჯერ არ არის ხელმისაწვდომი ქართულად
ამჟამად ნაჩვენებია ორიგინალი ესტონურად. ქართულად წასაკითხად გამოიყენეთ Google Translate.
NeuroAbi: kui laps vajab teistsugust tuge, ei peaks õpetaja jääma üksi
Kuidas märgata iga lapse vajadusi ja neile vastata, kui õpetaja tähelepanu vajab terve klass? Ideemeistrite programmis arendatav NeuroAbi soovib luua avatud lähtekoodiga digitaalse tööriistakomplekti, mis ühendab praktilised juhised kunsti, loodushelide ja rütmi kasutamise võimalustega. Isiklikest kogemustest ja esimestest vestlustest õpetajatega välja kasvanud algatuse eesmärk on toetada kaasavas klassiruumis nii lapsi kui ka õpetajaid.
KOLM OLULIST MÕTET
Kaasava klassiruumi loomiseks ei piisa headest kavatsustest: õpetajad vajavad praktilisi vahendeid, et mõista laste vajadusi ja tulla toime keeruliste olukordadega.
NeuroAbi meeskond on loonud esialgse prototüübi ning alustanud õpetajate ja koolide kogemuste kaardistamist. Edasine arendus ja katsetamine seisavad veel ees.
Meeskond otsib koostööpartnereid teaduse, hariduse ja tehnoloogia valdkonnast ning rahastust digiplatvormi pilootversiooni arendamiseks.
Iga laps õpib erinevalt. Kuidas jõuda õpetajana kõigini?
Kujutleme üht tavalist koolitundi.
Üks laps vajab keskendumiseks rohkem vaikust. Teisele on abiks liikumine või loominguline tegevus. Kolmandal on raske toime tulla ootamatu muutusega päevakavas. Samal ajal peab õpetaja hoidma kogu klassi kaasatuna, selgitama uut teemat ja märkama, kes vajab lisatuge.
Kaasava hariduse eesmärk on võimaldada erinevate vajadustega lastel koos õppida. Ent mis aitab sellel põhimõttel ka igapäevases koolielus toimida?
Just sellele küsimusele otsib vastust NeuroAbi, mida arendavad Ouddhena Teern ja tema meeskond. Nad soovivad muuta praktilise toe kaasavas klassiruumis töötavatele õpetajatele kättesaadavamaks, eriti olukordades, kus laps kogeb tugevat pinget või reageerib viisil, mida täiskasvanutel on raske mõista.
Meeskonna lähtekoht on lihtne: erinevad viisid maailma tajuda, infot töödelda ja õppida on osa inimeste mitmekesisusest. Oluline on luua keskkond, kus nende erinevustega arvestatakse ning igal lapsel on võimalus õppida, osaleda ja tunda, et ta kuulub teiste hulka.
Isiklikust kogemusest sündinud soov midagi muuta
Ouddhena jaoks on NeuroAbi eesmärk sügavalt isiklik.
1980. ja 1990. aastatel neuroeripärase lapsena koolis käies ei saanud ta tuge, mida vajas. Täiskasvanuna on ta kogemusnõustajana töötades ja holistilise maalimise töötubasid juhendades kohanud lapsevanemaid, teisi laste eest hoolitsevaid täiskasvanuid ja haridustöötajaid, kes vajavad samuti rohkem teadmisi ja tuge.
Ta on näinud täiskasvanute frustratsiooni, piinlikkust ja abitust olukordades, kus neil on raske neuroeripärase lapse käitumist mõista. Tema sõnul võib tuge vajav laps sellistel hetkedel kohata hoopis hukkamõistu või halba kohtlemist.
„Usun, et ühtki last ei tohiks panna tundma, et temaga on midagi valesti lihtsalt sellepärast, et ta kogeb maailma teistmoodi. Ja ükski õpetaja ei peaks nende keeruliste olukordadega üksi toime tulema,“ ütleb Ouddhena.
Ta loodab, et NeuroAbi aitab kujundada hoolivamat Eesti ühiskonda, kus lapsed tunnevad end turvaliselt, aktsepteerituna ja väärtustatuna ning neid toetavatel täiskasvanutel on koht, kust abi leida.
„See, kuidas me täna oma laste eest hoolitseme, kujundab ühiskonda, milliseks me homme saame.“
Kunsti, loodushelide ja rütmi võimalusi uurides
Meeskonna visioon on avatud lähtekoodiga digitaalne tööriistakomplekt, mis pakub õpetajatele läbimõeldud valikut sammhaaval järgitavatest juhistest ja praktilistest materjalidest. Üks fookus on aidata õpetajatel reageerida keerulistele olukordadele, sealhulgas hetkedele, mil ootamatu sündmus või ärritaja muutub lapse jaoks üle jõu käivaks.
NeuroAbi eripära on soov uurida kunsti, loodushelide ja rütmi kasutamise võimalusi laste toetamisel. Meeskond soovib kaasata teadlasi ja teisi asjatundjaid, et mõista olemasolevaid teadusuuringuid ning toetuda neile materjalide arendamisel.
Eesmärk on luua õpetajatele kergesti ligipääsetav koht, kust leida juhiseid, et nad ei peaks keset keerulist olukorda üksi lahendusi otsima.
NeuroAbi on alles arenduse algusjärgus. Esialgne prototüüp on loodud, kuid kavandatavat tööriistakomplekti ei ole veel katsetatud. Meeskond plaanib katsetamisega alustada siis, kui rahastus võimaldab välja arendada digiplatvormi pilootversiooni.
Oluline osa sellest tööst on välja selgitada, millistest võtetest on abi, kellele need sobivad ja millistes olukordades neid kasutada.
Enne edasist arendust tuleb kuulata õpetajaid
Ideemeistrite programmis täpsustab meeskond oma ideed ja töötab selle nimel, et laiemast visioonist saaks konkreetne arendusplaan.
Juba on võetud ühendust õpetajate ja koolidega ning peetud individuaalseid kohtumisi ja intervjuusid. Nende vestluste eesmärk on leida klassiruumis korduvaid murekohti ja mõista õpetajate vajadusi enne tööriistakomplekti edasist arendamist.
Samuti valmistab meeskond ette küsitlust, et koguda tagasisidet laiemalt õpetajate ringilt.
Neuroeripäraseid lapsi ei ole seni projekti otseselt kaasatud. Ouddhena sõnul eeldab see etapp eelnevat eetikakomitee heakskiitu.
Meeskonna põhimõte on õppida inimestelt, kelle toetamiseks tööriistu luuakse, ning kujundada lahendused nende tegelikest vajadustest lähtudes.
Ka õpetaja vajab tuge
NeuroAbi eesmärk ulatub digiplatvormi loomisest kaugemale. Algatus otsib vastust küsimusele, kuidas kujundada koolist koht, kus neuroeripärased lapsed tunnevad end mõistetuna ning õpetajatel on teadmised ja vahendid, et tegutseda kindlalt ja hoolivalt.
Teadlikkus neuroerinevustest on oluline lähtekoht. Igapäevases klassitöös vajavad õpetajad lisaks juhiseid, mida saab ka praktikas kasutada.
Meeskond loodab toetada nii lapsi kui ka õpetajaid: aidata paremini mõista laste vajadusi ning anda õpetajatele tuge keerulistes olukordades tegutsemiseks.
Pikemas plaanis loodetakse, et kättesaadavad ja kasulikud materjalid võiksid leevendada ka õpetajate tööpinget ning aidata vähendada kurnatust ja läbipõlemise riski. Kas ja mil määral tööriistakomplekt seda võimaldab, tuleb hinnata edasise kasutamise ja tulemuste analüüsi käigus.
Meeskond, mis ühendab erinevad vaatenurgad

NeuroAbi meeskonnas saavad kokku kogemusnõustamise, õpetamise, tootedisaini ja metoodikatöö kogemused. Kõik meeskonnaliikmed toovad kaasa ka oma vaatenurga emana.
Ouddhena Teern – idee autor, kogemusnõustaja ja ema. Algatuse aluseks on tema isiklik kogemus ning töö laste ja nende eest hoolitsevate täiskasvanutega.
Magdalena Atabek – tootedisainer ja ema. Teda on pikka aega huvitanud laste areng ja psühholoogia ning praegu uurib ta võimalusi koolides lastega töötada ja neid toetada.
Nazila Aliyeva – kogenud õpetaja, doktorant ja ema. Tema praegune uurimistöö keskendub inglise keele õpetamisele kaasavas klassiruumis.
Agnessa Jakobson – metoodikakeskuse koordinaator ja ema. Ta toob meeskonda metoodikatöö koordineerimise kogemuse ning veendumuse, et sellist tuge on vaja juba praegu.
Üheskoos soovivad nad luua vahendeid, mis arvestavad nii õpetajatöö tegelikkuse kui ka erinevat tuge vajavate laste kogemustega.
Järgmiseks sammuks on vaja koostööpartnereid
Projekti edasiviimiseks otsib NeuroAbi partnereid, kes saaksid panustada teadustöö, tehniliste oskuste või rahastusega.
Eriti oodatud on kontaktid teadlaste ja ekspertidega, kes uurivad heli ning närvisüsteemi rahunemist ja regulatsiooni. Samuti soovib meeskond kaasata helitehnoloogia spetsialiste, kes aitaksid luua teadusuuringutest lähtuvaid loodushelidel ja rütmil põhinevaid materjale.
Meeskond on huvitatud ka koostööst ülikooli või Haridus- ja Teadusministeeriumiga, et toetada projekti edasist arendamist.
Rahastus võimaldaks luua digiplatvormi pilootversiooni, tasustada meeskonna tööd ning kaasata vajalikud spetsialistid tarkvaraarenduse, helitehnoloogia, turunduse ja kommunikatsiooni valdkonnast.
Kaasamine algab sellest, et inimene tunneb end mõistetuna
NeuroAbi pikaajaline eesmärk ulatub ühest tööriistakomplektist kaugemale. Meeskond loodab aidata kujundada hariduskultuuri, kus erinevusi mõistetakse paremini ja vajalik tugi on kergemini kättesaadav.
Laste jaoks tähendab see võimalust õppida ja osaleda, tundmata, et teistsugune maailmataju muudab nad kuidagi valeks. Õpetajate jaoks tähendab see praktilisi vahendeid ja abi hetkel, mil neid vaja läheb.
Kaasav klassiruum ei teki pelgalt sellest, et erinevad lapsed pannakse ühte ruumi. See tekib siis, kui igal lapsel on päriselt võimalus õppida, osaleda ja tunda, et ta kuulub sinna.
LISATEAVE
Idee tutvustus: loe NeuroAbi kohta Ideemeistrite veebilehelt
Instagram: @neuroabi
E-post: neuroabiii@gmail.com