Omapead ookeanil: kui hakkad endaga vestlema, siis looda, et sul on head vastused varuks

Mind paelub avamerepurjetamise juures kõige enam ehk see, et tegu on täiesti teise maailmaga ning millegagi, mis inimestele ürgselt sisse on kodeeritud. Distantsid on pikad, 300-4000 miili ning nende vältel möödub elu purjekal täiesti omalaadses rütmis: väsimus ja adrenaliin tekitavad täiesti tavatu meeleseisundi. Mulle meeldib ka idee oma väiksest paadist kui turvalisest keskkonnast, mis sind loodusjõudude eest kaitseb.

Isikuomadused avamerepurjetamises

Kõige olulisem on see, et sinus peituks mingi sisemine stabiilsus ja väline tasakaalukus. Välimise all pean silmas seda, et on neid, kes on purjetamises olümpia võitnud, ja neid, kes on näiteks investeerinud hulgaliselt raha paati ja varustusse, kuid kumbagi ei pruugi seetõttu veel edu saata.

Tähtsal kohal on muidugi ka kannatlikkus ja enesekontroll, kuna merel tuleb ette igasuguseid situatsioone alustades loodusjõududega ning lõpetades merehaigustega, millest vabanemiseks oleksid valmis kas või üle parda astuma. Purjetajaks keegi ei sünni ja purjetaja arenguprotsess ka ei peatu, sest merel on kõik pidevas muutumises ja iga uus olukord toob endaga uusi kogemusi. Oluline on hea läbisaamine iseendaga, sest võistlustel mööduvad nädalad vaid omapead. Kui hakkad endaga vestlema, siis eeldad ju, et sul on ka normaalsed vastused varuks…

Oht nr üks – inimlik viga

Merel pole alati suurimateks ohtudeks loodusjõud, vaid hoopis rumalad inimlikud vead. Sa tegeled pidevalt riskide maandamisega. Seetõttu võib väga lihtsalt juhtuda, et jätad märkamata midagi elementaarset või unustad pisiasja, mis osutub saatuslikuks. Näiteks võib tuulevaikse ilmaga üle parda häda teha küll, kuid samas piisab üksikust lainest, et sind üle parda kupatada. Ja paat on tugevam kui sa ise, seda tasub alati meeles pidada.

Purjetamise õppetunnid elus ja töös

Kõige olulisemaks õppetunniks purjetamisel on see, et sul peab olema iseseisva mõtlemise oskus. Nagu öeldud, oled sa üksi ning kõik strateegilised otsused pead sa suutma vastu võtta iseseisvalt, ilma kellegagi konsulteerimata. Sa pead asjade vooluga kaasa minema, mitte võitlema paratamatusega. Alati leidub jõude, mida enda huvides ära kasutada… Tunnistan siiski, et igapäevaelus ei tule üleliigne isepäisus kasuks ning on hetki, kus on vaja ka teistega nõu pidada. Kuid tugevamaks ta siiski sind teeb – just julgus teha otsuseid: lõpuks on iga otsus, mis sa teed, õige ja viib sind edasi. Isegi vale otsus.

Kas ainult privilegeeritutele?

Mulje purjetamisest kui privilegeeritute hobist on ekslik ning omane Põhjamaadele, kus rahalist võimekust näidatakse suure jahi omamise kaudu. Olen seoses purjetamisega palju viibinud Prantsusmaal, kuhu hiljuti viisin algavaks hooajaks ka oma Lenduri – imelise purjeka. Seal on purjepaadi või muu aluse omamine pigem tavaline ning selle ülalpidamine odavam kui auto puhul. Korralik purjekas on võimalik leida ka paari tuhande euro eest ning meri on ju avatud kõigile ja tasuta. Aga selleks, et kombineerida võistlustele vastav alus, tuleb siiski arvestada 100 – 150 000 euroga.