Õnnetunde paradoks

Kes meist poleks teinud mõnda ostu lihtsalt selle pärast, et see tekitas meis ostu hetkel hea tunde, ja hiljem seda kahetsenud? Nagu kirjutavad uurijad värskes Journal of Business Researchis, ongi õnnetundel põhinev ostlemine tegelikult ka õnnetunnet rõhutav müügitegevus, kauplemine millegagi, mille väärtus raugeb kiirelt. Mitme katse najal näidatakse, et toote-teenusega seostatud võimalikul õnnelikul kogemusel ei olnud katsealuse jaoks teisel kontaktil enam seda väärtust, mida ta sellele algselt omistas. Näiteks see hetk kaupluses, kui arvame olevat õnnelikud, et leidsime meile sobiva eseme, ununeb üsna kiirelt, kui me kohe ostu ei soorita, seda enam kui leiame järgmisest riiulivahest vähemalt sama hästi sobiva eseme. Oma järeldustes rõhutavad uurijad, et õnnetunne on midagi, mis tekib siin, nüüd ja praegu. Ehk siis ka sellest kasu lõikamine – näiteks müügitöös, peab toimuma samas ajaraamis ehk siis kohe.