Pädev reisilennukit juhtima, aga mitte sotsiaalmeediasse postitama

Aasta alguses teatas üks British Airwaysi A350-1000 lennuki kapten oma Twitteri konto arvukatele jälgijatele kurva sõnumi. Kuna Briti lennufirma kehtestas pilootidele, pardapersonalile ja teistele töötajatele sotsiaalmeediasse postitamisel uued karmid reeglid, ei olnud enam võimalik tööelust tehtud pilte või videoid lisada sellistele populaarsetele platvormidele nagu Instagram, Twitter ja TikTok. Ükskõik, kui süütud need ka ei tundunud.

Nii mõnigi piloot ja salongiteenindaja on aga endale aja jooksul kogunud päris märkimisväärse arvu jälgijaid. Näiteks mainitud A350 kapten Dave Wallsworthil on Twitteris üle 113 500 jälgija.

Pärast uute reeglite kehtestamist puhkes Twitteris pahameeletorm. Pilootide postitused meeldivad inimestele, sest lisaks sellele, et jäädvustused on tavaliselt tõesti jagamist väärt, aitavad need PR-osakonnast palju paremini avada pilooditöö olemust ja iseärasusi ning tekitada kuuluvustunnet. Nii toimivad need ju tööandjale tasuta brändipromona. Võiks tunduda, et sulaselge võit mõlemale poolele, aga ei.

British Airways aga eitas, et uued piirangud ei luba sotsiaalmeediasse postitada, vastupidi, nende sõnul seda hoopis soodustatakse ja uuendatud reeglid pakuvad selleks täiendavaid võimalusi. Mis need täiendavad võimalused täpsemalt on, ei selgunudki. Loomulikult pole lennundus päris tavaline valdkond ja seal kehtivad oma turvaeeskirjad. Selle taha lennufirma varjuski – lendamisel on primaarne turvalisus, mitte pildistamine.

Pilootide postitused sotsiaalmeediast siiski ei kadunud. Nad leidsid lihtsalt uusi loomingulisi viise, kuidas lennul nähtavat edastada ja oma arvamust avaldada. Nii hakkasid ilmuma postitused stiilis „Imeilus päikeseloojang Prantsusmaa kohal”, kus lennukist võetud pildi asemel oli kunstniku maal. Või „Lendasin täna Aafrikasse. Homme tagasi”, illustratsiooniks kaader „Lõvikuninga“ multifilmist. Või pildid lennujaama autoparklast, mis on viimane koht, kus sanktsioone kartmata pildistada tohib. Igaühe hinnata, kuidas see näitab töötajate motivatsiooni ja mõjub lennufirma mainele. Aga vähemalt formaalselt oli asi nüüd kenasti korras.

BA juhtum on ilmekas näide, kuidas bürokraatiale üles ehitatud organisatsioonid jäävad raskustesse alati, kui on vaja kiirelt toime tulla uue ja muutuva olukorraga. Bürokraatia armastab asju, kus kõik on standardiseeritud, korraldused tulevad ülevalt, neid täidetakse ja liigne initsiatiiv kasuks ei tule.

Pole teada, millest BA sotsiaalmeediat puudutav otsus sündis. Üks versioon on see, et keegi jagas maailmaga veidi rohkem, kui oleks pidanud. Ja siis lajatati piirangutega ühtmoodi kõigile. Pilootidele edastati sõnum, et sa võid ju olla pädev juhtima sadu miljoneid maksvat reisilennukit ja vastutama päevast päeva sadade inimeste elu eest, aga samas täiesti võimetu aru saama elementaarsest sotsiaalmeedia hügieenist. Kas selle asemel poleks olnud kaugelt tõhusam lihtsalt üks väike meeldetuletus?

Lennunduse eripära arvestades peavad sotsiaalmeediasse postitamisel seal ilmselt teatavad reeglid kehtima. Antud juhul keerati juhtimisvinti aga selgelt üle. Tulemus? Kaotas lennufirma, kaotasid piloodid, kaotasid lennufirma kliendid ja fännid. Aga kellegi ette kerkinud pisikese mastaabiga probleemike sai edukalt lahendatud.