Religioon ja sotsiaalsed väärtushoiakud

Viimase aja sündmused Iisraelis on veelgi enam päevakorrale toonud religioonide omavahelised suhted ja seega vaatavad uurijad värskes Journal of Economic Behavior & Organizationis religioossete inimeste sotsiaalseid väärtushoiakuid ning kuidas need ühes või teises keskkonnas väljenduvad.

Mahukat rahvusvahelist andmestikku analüüsides ilmnes, et inimesed, kes väidavad ennast olevat kristlased, moslemid, hindud, budistid või judaistid, väärtustasid mittereligioossetest inimestest keskmiselt enam selliseid sotsiaalseid hoiakuid nagu altruism, empaatia, usaldus, aga ka laiemalt koostööd. Uurijad toovad välja, et religioossus mõjutas sotsiaalseid hoiakuid enim suurtes kogukondades. Samal ajal oli religiooni mõju märkimisväärselt madalam kogukondades, kus toimisid tugevad ilmalikud institutsioonid. Nagu kokkuvõttes märgitakse, kompenseerivad religioon ja ilmalikud institutsioonid teineteist, viies samas süvenevate erimeelsuste korral ka valusate konfliktideni. Teisest küljest: kuna religioossus tugevdas-kasvatas inimestes mainitud sotsiaalseid hoiakuid, siis on ilmaliku ja religioosse maailma koostööd targalt arendades võimalik luua kokku hoidvaid tugevaid ühiskondi.